3-13-392/137 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Tiina Pappel ja Agu Timmi Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 11.03.2015, Tartu Haldusasja number 3-13-392 Haldusasi OÜ Ardis Konsultatsioonid, OÜ Nemesten, Mihkel Miilpalu kaebus Kunda Linnavolikogu 21.01.2013. a otsuse nr 01 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 28.11.2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Mihkel Miilpalu apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine kirjalik menetlus Menetlusosalised kaebaja Mihkel Miilpalu, esindaja Ingridt Allemann kaebaja OÜ Ardis Konsultatsioonid kaebaja OÜ Nemesten vastustaja

Kunda

Linnavolikogu,

esindaja vandeadvokaat Piret Blankin kaasatud haldusorgan Lääne-Viru Maavalitsus kolmas isik Adven Eesti AS RESOLUTSIOON 1. Jätta Tartu Halduskohtu 28.11.2013. a otsus muutmata ja Mihkel Miilpalu apellatsioonkaebus rahuldamata 2. Jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud nende endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 10. aprillini 2015. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Kunda Linnavolikogu võttis 21.01.2013. a vastu otsuse nr 01 „Võidu tänava kaugküttekatlamaja detailplaneeringu kehtestamine“, mille resolutsiooni p 1 kohaselt kehtestatakse Kunda linna üldplaneeringu muutmisettepanekut sisaldav Võidu tänava kaugküttekatlamaja detailplaneering eesmärgiga rajada biokütusel katlamaja. Planeeringuga on kavandatud jätkuvalt riigi omandis olevale maale moodustada katastriüksus kaugküttekatlamaja teenindamiseks sihtotstarbega OS – soojusenergia tootmise ja jaotamise ehitise maa,

katastrisihtotstarbega tootmismaa 100%. Varem oli Võidu tänava piirkond üldplaneeringuga reserveeritud elamuehituse reservmaaks. Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuks on Adven Eesti AS. 2. OÜ Ardis Konsultatsioonid, OÜ Nemesten ja Mihkel Miilpalu esitasid Tartu Halduskohtule kaebuse Kunda Linnavolikogu 21.01.2013. a otsuse nr 01 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt kuuluvad OÜ-le Ardis Konsultatsioonid kinnistud Võidu 6 ja Kasemäe 7. OÜ Nemesten kasutab juba 3 aastat kinnistut Kasemäe 7 ja seal asub eakate kodu Villa Alfred. Mihkel Miilpalule kuulub vallasvarana Võidu 12 olemasolev hoone. Vaidlustatav otsus puudutab planeeritava katlamaja naaberkinnistute omanike ja elanike huve ning õigusi, kuna linna üldplaneeringus olev elamumaa muutuks planeeringuga tööstusmaaks. Võidu tänav asub elamurajoonis ja ei ole katlamaja rajamiseks sobiv koht. Kunda Linnavolikogu otsus lähtub pigem Adven Eesti AS majanduslikest huvidest. Vastustaja ei ole otsuse vastuvõtmisel kaalunud piisava põhjalikkusega naabruspiirkonnas paiknevate kinnistute omanike ja üürnike huve ega kaasanud neid menetlusse. Samuti ei ole tehtud nende isikutega planeeringu koostamisel koostööd. Puudub vajadus 14 aastat kehtinud üldplaneeringu muutmiseks. Kehtestatud detailplaneering riivab oluliselt Võidu 12 asuva hoone kasutusvõimalusi ja arenguperspektiivi, kuna hoone on ostetud plaaniga pakkuda seal majutusteenust hiljemalt Kunda reisisadama avamisest. Hoone paikneb Kunda linna sissesõidu alguses ning on asukohajärgselt majutusteenuse pakkumiseks väga perspektiivne ehitis. Samuti on katlamaja planeeringuala ainus koht, kuhu saaks rajada külalistemaja parkla. Lisaks läheduses paiknevatele tööstusallikatele on täiendava õhusaasteallika lisamine lubamatu ja rikub M. Miilpalu, kui kinnisvara omaniku õigusi oma vara kasutada ja käsutada ning õiguspärast ootust kehtiva üldplaneeringu kontekstis. Menetlusveana on jäetud algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) ning puudub ka KSH mittealgatamise otsus väljaandes Ametlikud Teadaanded. HALDUSKOHTU LAHEND 3. Tartu Halduskohtu 28.11.2013. a otsusega ei rahuldatud esitatud kaebust. Kohtuotsuse kohaselt on planeeringulahendusega hõlmatud maa-alal asuv ja M. Miilpalule kuuluv ehitis Võidu 12, vallasasi, mis seisab kasutuseta ja laguneb, mistõttu on keeruline teoretiseerida, milliseid M. Miilpalu subjektiivseid õigusi hoone lähistele uue ehitise püstitamine võiks rikkuda. Kaebuses on tuginetud eelkõige üldiste huvide kaitsele. Asjasse puutumatud on kaebaja väited vaidlustatud detailplaneeringule aluseks olnud üldplaneeringu menetlusnormide väidetava rikkumise kohta. Kaebajad on pöördunud kohtusse nn populaarkaebusega ehk avalike huvide kaitseks. Vaidlustatud otsuses on toodud õiguslikud ja faktilised alused ning kaalutlused. Kaevatav haldusakt vastab vorminõuetele ning on motiveeritud. Kaebajatele on olnud Võidu tänava kaugküttekatlamaja detailplaneeringu materjalid kättesaadavad. Vaidlustatava otsuse lisades on piisava selgusega ära toodud planeeringu eesmärgid ja motiivid. Kaebusest nähtub, et kaebajatele on arusaadavad nii haldusakti eesmärk kui sisu, neid kaasati detailplaneeringu menetlusse, nad olid teadlikud erinevatest menetlusetappidest, neile jagati seletusi vastu võetud detailplaneeringu sisu kohta ja juhiti tähelepanu vastuväidete ja ettepanekute esitamise võimaluste kohta. OÜ Ardis Konsultatsioonid ja OÜ Nemesten esitasid detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus vastuväiteid ja ettepanekuid, mille tagasilükkamist või heakskiitmist on vastustaja eraldi põhjendanud. Lääne-Viru Maavalitsus on teostanud vaidlustatud detailplaneeringule järelevalvet kahel korral. Katlamaja asukoha valik on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus 2 2

ning maavalitsus ega kohus ei saa määrata, kuhu midagi kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil ehitada. Vaidlusaluses detailplaneeringu menetluses ei ole menetlusvigu, kuna kaugküttekatlamaja asukoha osas tegi valiku Kunda linnavolikogu 12.12.2011, kui algatas detailplaneeringu. Planeeritava katlamaja asukoht Võidu tänaval on parim võimalik valik neljast reaalsest valikust ning vastustaja ei ole katlamaja asukoha valiku tegemisel õigusakte rikkunud. Kaebajate viidatud nö viies alternatiiv Kalmistu teel eramute lähedal ei leidnud vastustaja poolt käsitlemist reaalse alternatiivina. Kolmas isik märkis kohtuistungil, et viiendat alternatiivset asukohta ei ole kaalutud, kuna seal on teisi miinuseid. Kui reaalselt oleks katlamaja rajamiseks esitatavatele kriteeriumidele vastav ja Võidu tänava asukohast parem asukoht olemas, siis oleks haldusorgan otsustatud selle kasuks. Võidu 10 asukoht on osutunud parimaks asukohaks asjakohaste kriteeriumite hindamise tulemusena. Kaebajate väited katlamaja asukohavaliku osas on põhjendamatud ja tõendamata. Kaebajad ei ole esitanud arvamust, milline kaalutud alternatiividest võinuks olla kaugküttekatlamajale parem asukoht. Samuti ei ole kaebajad konkreetselt vaidlustanud katlamaja sobivuse hindamise kriteeriume, nende hindamist ega seadnud kahtluse alla detailplaneeringu koostaja, arendaja ja vastustaja pädevust neid kriteeriume hinnata. Eluliselt ei ole usutav, arvestades kogu detailplaneeringu teavituskampaaniat kohalikus ajakirjanduses, tähitud ja tavakirjade saatmist, ühise kaebuse esitamist kaebajatega, kes aktiivselt planeerimismenetluses osalesid, et M. Miilpalu ei saanud teada planeerimismenetlusest enne detailplaneeringu kehtestamise otsuse saamist. Vastustaja ei ole rikkunud õigusaktides sätestatud korda isikute kaasamisel ja teavitamisel detailplaneeringu menetluses. Planeeritav tegevus ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg-te 2-5 kohaselt, seetõttu pole KSH algatamine kohustuslik. Menetluse jooksul ei ole kaebajad viidanud ühelegi olulisele asjaolule, mida vastustaja oleks pidanud olulise asjaoluna haldusmenetluse seaduse § 4 alusel arvestama. Detailplaneeringu kehtestamisel on järgitud kõiki planeerimisseaduse ja teiste seaduste nõudeid. Seega on etteheited menetlusnormide rikkumisele põhjendamatud. Käesolev vaidlus ei olnud keeruline ja vastustaja oleks pidanud enda esindamisega kohtuistungil ja kirjalikus menetluses ise hakkama saama. Seetõttu jätab kohus tuginedes muuhulgas väljakujunenud kohtupraktikale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 109 lg 6 alusel kaebajatelt kohtukulud välja mõistmata. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. M. Miilpalu esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus ja menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt jättis halduskohus seaduse ebaõige kohaldamise tõttu välja selgitamata ja hinnangu andmata M. Miilpalu õiguste rikkumisele planeerimismenetluses. Tuginedes planeerimisseaduse (PlanS) § 1 lgtele 2 ja 4 oleks tulnud M. Miilpalu kui naabermaaüksusel asuva ehitise omanikku planeerimismenetluses kohelda võrdselt nende isikutega, kes on naaberkinnisasjade omanikud. Kohus leidis aga ekslikult, et M. Miilpalu väited vaidlustatud detailplaneeringu aluseks olnud üldplaneeringu menetlusnormide väidetava rikkumise kohta ei ole asjakohased. Põhjendatud ei ole kohtu seisukoht seoses M. Miilpalule kuuluva ehitise olukorraga ja hoone tuleviku arenguplaanidega. Kohus pidi lähtuma asjaolust, et ehitis on olemas ja asub maa-alal, milline oli üldplaneeringu kohaselt mõeldud elamuehituseks. M. Miilpalu kui ehitise omaniku õiguste rikkumise seisukohalt ei oma tähtsust, millal ta kavatseb ehitise korrastada ja välja arendada. Kohus jättis põhjendamatult arvestamata väited, et planeeringu menetlemisel ei tehtud piisavalt koostööd naabritega, sh M. Miilpaluga ning seadusega ettenähtud teavitamine toimus vigadega, kuna süstemaatilise kohaliku ajakirjanduse jälgijana ei ole M. Miilpalu näinud piisavalt esinduslikult esitatud ajaleheteateid kõnealuse detailplaneeringu kohta. 3 3

Kohus ei põhistanud, milles seisnes ülekaalukas ja õiguspärane erahuvi arendaja Adven Eesti AS puhul, mis kaalus üles üldplaneeringuga kehtestatud avaliku huvi planeeringualal. Seega asus kohus põhjendamatult kaitsma erahuvi, tuvastamata eelnevalt sellise erahuvi ülekaalukust ja õiguspärasust. Ülekaalukaks ja õiguspäraseks erahuviks, mis kaalub üles kehtestatud üldplaneeringu muutmise vajaduse, ei saa olla vajadus uue katlamaja järele. Tähelepanu väärib maavanema antud soovitus Kunda Linnavolikogule kaaluda valitud katlamaja asukoha sobivust linnas. Kohus ei lugenud maavanema soovitust tähelepanu väärivaks. Kohus ei põhjendanud, milles seisneb kohtu veendumus, et planeeritav tegevus ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus. Planeeritavasse asukohta biokütusel toimiva katlamaja rajamise näol on tegemist olulise keskkonnamõjuga tegevusega ning seetõttu tulnuks eelnevalt läbi viia keskkonnamõjude hindamine, mitte lähtuda üksnes eelhinnangust. Tegemist on olulise menetlusveaga planeerimismenetluses, mis toob kaasa detailplaneeringu kehtestamise tühistamise. Biokütusel toimiva katlamaja ehitamine ja selle töötamine ületab eeldavalt kohaliku piirkonna keskkonnataluvuse, kuna katlamaja on märkimisväärne reostusallikas ja katlamaja ehitamiseks ning tegutsemiseks on vajalik saasteluba. Detailplaneeringu dokumentatsioonist ei selgu katlamaja tehnoloogiline lahendus piisavalt täpselt tegemaks järeldusi välisõhu kvaliteedi kohta Võidu 12 elumaja juures. Puuduvad andmed korstna kõrgusest, tahkete osakeste püüdmise ja suitsugaaside puhastamise kohta, tegemata on hajuvusarvutused. Detailplaneeringust ei selgu keskkonnaalase eelhinnangu seotuse tugevust detailplaneeringuga kavandatava suhtes. Vastustajalt mõista välja M. Miilpalu kasuks viimase poolt nii halduskohtus kui ringkonnakohtus tasutud riigilõivud ja muud menetluskulud vastavalt menetluskulude dokumentidele. 5. Kunda Linnavolikogu leiab vastuses apellatsioonkaebusele, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata või rahuldamata. Kunda linna menetluskulud mõista välja M. Miilpalult ja M. Miilpalu menetluskulud jätta tema enda kanda. Vastuse kohaselt tuleb jätta M. Miilpalu apellatsioonkaebus läbi vaatamata, kuna kaebaja on esitanud apellatsioonkaebuse hilinenult. Apellatsioonkaebus esitati 30.12.2013, kuigi esitamise tähtaeg oli 28.12.2013. a ja kohtul puudus õigus nimetatud tähtaega 03.12.2013. a ebatäpsuse parandamise määrusega pikendada kuni 02.01.2014. M. Miilpalu ei esitanud kaebuses väidet, et kaugküttekatlamaja riivaks tema subjektiivseid õigusi seoses kavandatava majutusasutusega Võidu 12 hoones. Taolistele kavatsustele viitas kaebaja esmakordselt alles pärast toimunud kohtuistungit, 07.11.2013 menetlusdokumendis. Neid seisukohti ei saanud vastustaja arvestada ei detailplaneeringu menetlemisel ega ka menetlusosalised asja suulisel läbivaatamisel kohtuistungil. Kaebaja rikkus uute seisukohtade esitamisel HKMS § 51 lg-id 2 ja 3 ning kohus ei oleks pidanud 07.11.2013. a avaldust menetlema ega selles toodud seisukohti lahendi tegemisel arvestama. Kaebaja väited majutusasutuse avamise kavatsuse kohta on paljasõnalised, kuna ta ei ole astunud ühtegi sammu, mis tõendaks tegeliku huvi ja kavatsuse olemasolu majutusasutuse avamiseks, samuti puuduvad tal selleks vajalikud load ja registreeringud. Kaebaja seisukohad väidetavate keskkonnaalaste rikkumiste kohta ei ole tõsiseltvõetavad, kuna nende seisukohtade tõendamiseks ei ole esitatud ühtegi täiendavat tõendit ega väidet. Üldplaneeringu kehtestamisele järgnenud aastate jooksul ei ole realiseerunud selles sätestatud võimalused elamuehituseks, samuti puudub selles osas realistlikult tajutav tulevikuperspektiiv. Seevastu esineb ka vaidlustatud otsusest nähtuvalt oluline avalik huvi uue biokütusel põhineva katlamaja ehitamiseks Kunda linnas. Küsimus keskkonnamõjude hindamise läbiviimisest tõstatus esimese astme kohtus vaid formaalselt, kusjuures sisulisi etteheiteid haldusorgani tegevusele ei esitatud. Seega ei olnud halduskohtul võimalik vastata kõikidele teoreetiliselt kerkida võivatele etteheidetele ja otsuses toodud põhjendused on piisavad. M. Miilpalu väited tema menetlusõiguste rikkumise kohta vaidlustatava planeeringu kehtestamisel on põhjendamata ja tõendamata, kuna isikute teavitamiseks on täidetud kõik haldusmenetluse seadusest ja planeerimisseadusest tulenevad nõuded. Tulenevalt kehtivast ning ka planeerimismenetluse ajal kehtinud PlanS § 16 redaktsioonist puudus vastustajal kohustus M. Miilpalu teavitamiseks planeerimismenetluse alustamisest ning selle käigust. 6. Kaasatud haldusorgan Lääne-Viru Maavalitsus leiab vastuses apellatsioonkaebusele, et katlamaja asukoha valik on kohaliku omavalitsus kaalutlusotsus. 4 4

7. Kaebajad OÜ Ardis Konsultatsioonid ja OÜ Nemesten leiavad vastuses apellatsioonkaebusele, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja halduskohtu otsus tuleb tühistada. Vastuse kohaselt kohaldas halduskohus seadust ebaõigesti ja rikkus oluliselt menetlusnorme. Kohus ei arvestanud asjas tähtsust omavaid asjaolusid ja jõudis seetõttu ebaõigele otsusele. Kaebajad ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kaebajad olid kaasatud detailplaneeringu menetlusse, kuna tegelikult neid detailplaneeringu menetlusse ei kaasatud. Planeeringu koostamise käigus ei olnud võimalik realiseerida PlanS § 16 lg-st 1 tulenevat õigust olla kaasatud ja osaleda planeeringu koostamisel ning aruteludel. Planeerimismenetluses tehti olulisi menetlusvigu ja halduskohus jättis kaebajate seisukohad arvestamata. Halduskohtu otsus ei ole oma sisult õigusaktidega kooskõlas. 8. Kolmas isik Adven Eesti AS ei ole apellatsioonkaebusele vastust esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 28.11.2013. a otsus tuleb jätta muutmata ja M. Miilpalu apellatsioonkaebus rahuldamata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud otsuse tühistamisele. Ainuüksi asjaolu, et vastustaja ei arvestanud haldusakti vastuvõtmisel kaebajate vastuväidetega ei anna alust haldusakti tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja ei pea HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele ja sellele esitatud vastustele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. 10. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks anda oma seisukoha vastustaja väitele, et apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg tuleb jätta ennistamata ja apellatsioonkaebus tuleb HKMS § 187 lg 3 p 2 ja § 190 alusel jätta läbi vaatamata. Tartu Halduskohus tegi antud haldusasjas otsuse 28.11.2013. Selle resolutiivosas on jäetud märkimata otsuse edasikaebamise kord (II kd tl 67). Tartu Halduskohus on 02.12.2013. a määrusega parandanud ebatäpsuse ning leidnud, et kohtuotsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päevast arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 02.01.2014. Kuna halduskohus leidis, et otsust saab vaidlustada 30 päeva jooksul alates selle avalikult teatavaks tegemisest, so 28.11.2013, siis oleks kohus ka määruses pidanud märkima apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks päevaks 28.12.2013, mitte aga 02.01.2014 nagu on ekslikult märgitud määruses. Asjas puudub vaidlus selle üle, et kaebaja esitas apellatsioonkaebuse 30.12.2013. Vastustaja on leidnud, et seega on apellatsioonkaebus esitatud tähtaega rikkudes. Ringkonnakohus taolise seisukohaga ei nõustu. Vastustaja esindajaks on kohtumenetluses olnud vandeadvokaat, kes peaks olema teadlik tähtaegade alguse ja lõpu regulatsioonist. Nii tuleneb HKMS § 67 lg-st 4, et kui tähtaeg ei lange tööpäevale, möödub tähtaeg järgmisel tööpäeval. Kuna 28.12.2013 oli laupäev, siis oli apellatsioonkaebuse esitamise tähtajaks järgmine tööpäev 30.12.2013 ja seega on apellatsioonkaebus esitatud tähtaegselt. Seega puudub alus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks. 11. Ringkonnakohus peab esmalt vajalikuks märkida, et kaebuse halduskohtule esitasid kolm kaebajat, kuid apellatsioonkaebuse esitas neist ainult üks, so M. Miilpalu. Kuigi ka teised on leidnud, et M. Miilpalu apellatsioonkaebus tuleb rahuldada, siis näitab nende poolt apellatsioonkaebuse mitteesitamine ringkonnakohtu arvates seda, et nad on nõustunud kohtuotsusega. 5 5

Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja apellatsioonkaebuses toodud väitega, et planeeringu menetlemisel ei ole tehtud piisavalt koostööd naabritega sh kaebajaga. PlanS § 12 lg 6 kohaselt edastab kohalik omavalitsus teate detailplaneeringu algatamise kohta planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikele, kes ei ole detailplaneeringu algatamise ettepanekut teinud, ja naaberkinnisasjade omanikele, kahe nädala jooksul planeeringu otsuse tegemisest arvates. Kaebaja ei ole naaberkinnisasja omanik, vaid planeeritava maa-ala lähistel reformimata riigimaal asuva ehitise kui vallasasja omanik. Siiski on vastustaja püüdnud kaebajat informeerida detailplaneeringust, kuna on 13.12.2012 saatnud teatise (I kd tl 31) ja 25.01.2013 püüdnud teavitada detailplaneeringu kehtestamisest (II kd tl 42A). Kaebaja on apellatsioonkaebuses möönnud, et oli kohaliku ajalehe kaudu detailplaneeringu menetlemisega kursis, kuid tema arvates ei ole menetlust käsitletud seal piisava põhjalikkusega. Arvestades seda, et kaebaja elukoht asub mujal, siis puudus ringkonnakohtu arvates tal huvi detailplaneeringu vastu. Samuti oli tal vajadusel võimalik esitada sellele vastuväiteid. 12. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga nagu ei oleks kohus põhistanud, milles seisneb ülekaalukas ja õiguspärane erahuvi arendaja Adven Eesti AS puhul, mis kaalus üles üldplaneeringuga kehtestatud avaliku huvi planeeringualal. Halduskohus on ringkonnakohtu arvates piisavalt põhjendanud, et vastuvõetud detailplaneering on just avalikes huvides. Kohus on otsuse p-des 25-28 ringkonnakohtu arvates piisavalt põhistanud, millistel asjaoludel on antud detailplaneeringu kehtestamine just avalikes huvides ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid korrata. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et vastustaja ei ole järginud maavanema soovitust kaaluda katlamaja asukohta linnas. Vaidlustatud haldusaktist nähtuvalt on kaalutud ka teisi asukohti Kunda linnas, kuid see tooks kaasa transpordikoormuse lisandumist linna, kuna hakkepuit on vajalik kohale tuua autotranspordiga. Samas on käesolev asukoht linna ääres ja ei too kaasa täiendavat autotranspordi lisandumist linna. Samuti on halduskohus õigustatult leidnud, et katlamaja asukoht on vastustaja kaalutlusotsus, millesse ei ole võimalik teistel sekkuda. 13. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et kohus ei ole põhjendanud, miks ei ole planeeritav tegevus olulise keskkonnamõjuga tegevus ja miks ei olnud vajalik läbi viia keskkonnamõjude hindamist. Ringkonnakohtu arvates ei ole küsimus, kas läbi viia keskkonnamõjude või mitte kohtu otsustuspädevuses. Keskkonnaamet on andnud 30.07.2012. a kirjas nr V 6-5/12/17816-2 seisukoha, mille kohaselt lähtudes planeeringuala lähiümbrusest, looduslikest tingimustest, kavandatavast tegevusest ning Keskkonnaametile esitatud planeeringumaterjalidest ja keskkonnamõju hindamise eelhinnangust on nad seisukohal, et planeeritav tegevus ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 2 kuni 5 kohaselt ja seetõttu ei ole KSH algatamine kohustuslik (I kd tl 112). Ringkonnakohtul puudub alus kahelda selle paikapidavuses. Mis puudutab kaebaja väiteid õhu kvaliteedi, saasteloa, korstna kõrguse jms kohta, siis on nendele vastused olemas detailplaneeringu materjalide hulgas ( I kd tl 85-105), mis on otsuse lahutamatuks osaks. 14. Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad tema poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja on taotlenud kaebajalt enda menetluskulude väljamõistmist. Halduskohus on otsuses asunud seisukohale, et vastustaja oleks pidanud enda esindamisega kohtuistungil ja kirjalikus menetluses ise toime tulema, kuna tegemist ei ole keerulise vaidlusega ning jätnud vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja seda kohtu seisukohta ei ole vaidlustanud. Ringkonnakohus leiab, et sellest seisukohast tuleb lähtuda ka apellatsioonimenetluses ja seoses sellega jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda. 6 6

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits Tiina Pappel Agu Timmi 7 7