4-15-785/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T UM Ä Ä R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.03.2015 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 4-15-785 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuasi Vadim KABATŠENKO väärteoasi Liiklusseaduse §225 lg.1 järgi Menetlusalune isik Vadim KABATŠENKO sünd. 12.11.1968, isikukood 36811122236, elukoht xxx Kohtuvälise menetleja esindaja Meelis KAEV Ida Prefektuuri vanemväärteomenetleja RESOLUTSIOON Rahuldada Vadim KABATŠENKO taotlus ja ennistada temale kaebuse esitamise tähtaeg Ida Prefektuuri 08.12.2014 otsusele väärteoasjas nr.2440,14,008626. Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Meelis KAEVU

08.12.2014

otsus

väärteoasjas nr.2440,14,008626

Vadim

KABATŠENKO karistamise osas Liiklusseaduse §225 lg.1 järgi rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 600 (kuussada) eurot – tühistada ja väärteoasja menetlus Väärteomenetluse seadustiku §29 lg.1 p.1 alusel lõpetada. Käesolevale kohtumäärusele võib kohtumeetluse pool esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 (kümne) päeva jooksul alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

Viru Maakohtusse saabus 05.02.2015 Vadim Kabatšenko kaebus Ida Prefektuuri 08.12.2014 otsusele väärteoasjas nr.2440,14,008626.

Nimetatud kaebusele oli lisatud taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.

Ida Prefektuur oma 05.03.2015 kirjalikus vastuses nr.3.1-1.1/3800-3 leidis, et taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna see ei ole põhjendatud.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §38 lg.1 järgitakse kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid.

Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §172 lg.2 on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused järgmised: - äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega - muu asjaolu, mida kohus peab mõjuvaks.

Maakohus leiab, et Vadim Kabatšenko taotlus käesolevas väärteoasjas kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Vadim Kabatšenko esitatud taotlusest nähtub, et kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega, kuna tema vene keelt emakeelena rääkiva isikuna ei saanud aru eestikeelsest väärteoprotokollist, muuhulgas ka kohtuvälise menetleja lahendi kättesaamise ajast ja korrast. Nimetatud väärteoprotokollist ega muudest dokumentidest ei nähtu, kuidas, mil viisil ja millal on väärteoprotokoll korrektselt menetlusalusele isikule tõlgitud.

Maakohus peab neid väited KrMS §172 lg.2 sätestatud mõjuvaks põhjuseks, mis annab aluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik xx xx koostas 18.11.2014 väärteoprotokolli nr. AB 1428904 Vadim Kabatšenko kohta selles, et viimane andis 18.11.2014 kell 03.18 Kohtla-Järve linnas mootorsõiduki omanikuna eelnevalt üle juhtimise xx xx, kes oli alkoholijoobes. Sellega rikkus Vadim Kabatšenko Liiklusseaduse §90 lg.2 ja pani toime väärteo Liiklusseaduse §225 lg.1 järgi.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Meelis Kaevu 08.12.2014 otsusega väärteoasjas nr.2440,14,008626 määrati Vadim Kabatšenkole Liiklusseaduse §225 lg.1 alusel karistuseks rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 600 €.

Vadim Kabatšenko esitas 05.02.2015 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja menetlus lõpetada. Kaebuse kohaselt ei ole menetleja poolt selgitatud ja tagatud ärakuulamisõigust, menetlusalusele isikule ei tutvustatud väärteoprotokolli täiendamise võimalust, ei küsitud kergendavaid asjaolusid, ei tehtud ettepanekut täiendavate taotluste ja tõendite esitamiseks. Kohtuvälise menetleja otsus ei ole piisavalt motiveeritud, arvestamata on jäetud kaebuse esitaja materiaalne olukord.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Meelis Kaevu 05.03.2015 kirjalikust vastusest nr.3.1-1.1/3800-3 nähtub, et menetlusalune isik on teadlik olnud, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse ning millised on menetlustähtajad.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §119 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetada väärteomenetluse üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole menetlust lõpetatud väärteomenetlust välistavatel asjaoludel vastavalt sama seadustiku §29.

Maakohus leiab, et käesoleval juhul kuulub eelnimetatud säte kohaldamisele.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kaebuse esitajale on 18.11.2015 koostatud väärteoprotokoll nr. AB 1428904 selle kohta, et ta andis mootorsõiduki omanikuna juhtimise üle alkoholijoobes isikule.

Nimetatud väärteoprotokoll on eestikeelsel blanketil ja patrullpolitseinik xx xx poolt täidetud samuti eesti keeles. Nimetatud väärteoprotokollile on menetlusalune isik ise omakäeliselt märkinud, et protokoll on talle tõlgitud, kuid ei ole arusaadav.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §5 p.1 ja 2 on kohtuväline menetleja kohustatud selgitama menetlustoimingut, rakendades menetlusosalisele toimingu eesmärki ning tema õigusi ja kohustusi, samuti tagama menetlusalusele isikule võimaluse end iseseisvalt kaitsta.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §10 lg.1 on kriminaalmenetluse keel eesti keel ja vastavalt sama sätte lg.2 tagatakse menetlusosalisele, kes ei valda eesti keelt, tõlgi abi.

Käesolevas väärteoasjas nähtub juba väärteoprotokolli koostamise hetkest, et menetlusalune isik ei valda eesti keelt. Samas ei nähtu väärteoprotokollist ega muudest dokumentidest, et menetlusaosalisele isikule oleks tagatud tõlgi abi. Kohtuvälise menetleja kirjaliku vastuse väide selle kohta, et politseiametnik Xx Xx valdab vene keelt, ei ole asjakohane, kuna tõlgina saab käsitleda vaid isikut, kes ei ole konkreetse asjaga seotud ning keda on KarS §318 ja §321 alusel hoiatatud kohustuste täitmisest keeldumise ja valetõlke eest. Käesolevas asjas on politseiametnik Xx Xx väärteoprotokolli koostanud ametiisik, mistõttu ta on otseselt seotud väärteoasjaga. Kohtuvälise menetleja kirjalikus vastuses viidatud politseiametnik xx xx on käesolevas asjas üle kuulatud tunnistajana, seega ei saanud ta samuti olla tõlgiks, politseiametnik xx xx on koostanud indikaatorvahendi kasutamise protokolli, mistõttu on ka tema olnud väärteoasjaga seotud. Andmed selle kohta, et alates hetkest, mil kohtuvälise menetleja ametnikele oli teatavaks saanud, et menetlusalune isik ei valda eesti keelt ja koostatud väärteoprotokollist ning teostatud menetlustoimingutest ei ole aru saanud, oleks võetud tarvitusele meetmed ning kaasatud KarS §318 ja §321 järgi korrektselt hoiatatud tõlk, asja materjalides puuduvad. Nimetatud puudust ei ole kõrvaldatud kuni kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseni.

Maakohus peab tõlgi kaasamata jätmist sedavõrd oluliseks menetlusnormi rikkumiseks, mis toob endaga kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise ja väärteoasja menetluse lõpetamise. Kohtuväline menetleja on käesolevas väärteoasjas ilmselgelt rikkunud menetlusaluse isiku õigusi, s.h. kaitseõigust.

Ülaltoodu alusel kuulub Ida Prefektuuri 08.12.2014 otsus väärteoasjas nr.2440,14,008626 tühistamisele ja väärteoasja menetlus Väärteomenetluse seadustiku §29 lg.1 p.1 alusel lõpetamisele.

Kuna kohtuvälise menetleja otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normide rikkumise tõttu, ei pea maakohus vajalikuks võtta seisukohta kaebuse sisuliste väidete osas.

Maakohus juhindus kohtumääruse tegemisel eeltoodust, Väärteomenetluse seadustiku §2, §38, §119 lg.1, §190, §192 ja §193 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §10 ja §172.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik