3-14-52977/25 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Madis Ernits, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 10. märts 2015, Tartu Haldusasja number 3-14-52977 Haldusasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla vastu Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 16.01.2015. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Nikolai Lilitškini määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja – Nikolai Lilitškin Vastustaja - Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16. jaanuari 2015. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 25.11.2014 saabus Tartu Halduskohtusse kinnipeetav Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla vastu. Kaebuse kohaselt oli kaebajale Tartu Vanglas 2011. aastal tekitatud moraalne ja füüsiline kahju. Kaebaja sõnul on ta 01.07.2014 pöördunud ka vangla poole kahju hüvitamise taotlusega, ent vangla jättis 22.09.2014. a vastusega nr 1-13/833-2 kahju hüvitamata, keeldudes taotlust läbi vaatamast. Kaebaja märkis, et kahju hüvitamise taotluses nõudis ta hüvitist 2600 eurot ühekordse väljamaksena ja peale vabanemist igakuiselt 300 eurot iga kolme kuu eest ettemaksena füüsilise kahju tekitamise eest tervisele ning ka arstiabi osutamata jätmise ning mõnitamise ja alandamise eest vanglaametnike H. Andressoo ja O. Kingisepa poolt. Kaebaja palus kohtul rahuldada kõik tema poolt avaldatud nõuded ning mõista välja 2600 eurot ja igakuiselt 300 eurot. 2. Tartu Halduskohus jättis 17.12.2014. a määrusega (tl 19) N. Lilitškini kaebuse käiguta ning andis talle tähtaja (10 päeva alates määruse kättesaamisest) puuduste kõrvaldamiseks. Halduskohus selgitas, et HKMS § 38 lg 1 p-de 5 ja 6 kohaselt märgitakse kaebuses kaebuse nõue vastavalt käesoleva seadustiku §-le 37 ning vaidlusaluse haldusakti või toimingu sisu, nimetus, kuupäev, number ja selle andnud või teinud haldusorgan, kui nimetatud andmete esitamine on võimalik.

Kaebaja on oma kaebuse pealkirjastanud kaebusena kahju hüvitamiseks ning haldusaktide ja -toimingute õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks. Kaebuse lõpus on kaebaja palunud kohtul rahuldada kõik tema poolt avaldatud nõuded ning mõista välja 2600 eurot ja igakuiselt 300 eurot. Kaebuse sisust nähtuvalt on kaebaja soovinud talle kahjuhüvitise väljamõistmist, ent millised on need muud kaebuse nõuded, see ei olnud kohtule arusaadav. Halduskohus selgitas, et kaebajal tuleb oma nõudeid täpsustada ning kõik kaebuse nõuded vastavalt eelpoolviidatud HKMS-i sätetele arusaadavalt kaebuses välja tuua. Samuti palus kohus kaebajal täpsustada oma nõuet mõista välja igakuiselt 300 eurot ehk seda, kuidas täpsemalt ta nimetatud summas kahjuhüvitise väljamaksmist soovib, kui pika aja jooksul ning mis on lõplik summa, mille väljamõistmist ta Tartu Vanglalt taotleb. Lisaks ei olnud kohtule üheselt arusaadav, millised olid need Tartu Vangla toimingud, mille eest kaebaja kahjuhüvitist nõuab ning millal täpsemalt kõnealused vangla õigusvastased tegevused aset leidsid. Kaebaja on viidanud tema solvamisele ebatsensuursete väljenditega, uksega vastu jalga löömisele, seljavalule, samuti talle tehtud operatsioonile ning arstiabi õigeaegselt mittevõimaldamisele. Halduskohus leidis, et kaebajal tuleb iga eelpoolviidatud intsidenti ja selle toimumise aega täpsustada. Samuti tuleb tal täpsustada, millega seoses talle operatsioon tehti ning millisest Tartu Vangla õigusvastasest tegevusest tingituna on tal seljavalu tekkinud. Vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-le 8 tuleb kaebajal kaebuses märkida ka tõendid, mis kinnitavad kaebaja poolt väidetavaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Halduskohus hoiatas määruses kaebajat, et juhul, kui määratud tähtajaks ei ole kaebuses esinevaid puudusi kõrvaldatud, on halduskohtul õigus kaebus selle esitajale läbivaatamatult tagastada. 3. N. Lilitškin sai 17.12.2014. a kohtumääruse ja selle tõlke vene keelde kätte 22.12.2014 (tl 23). 23.12.2014 esitas N. Lilitškin kohtule taotluse, milles palus 17.12.2014 määruses osundatud puuduste kõrvaldamiseks teha kohtul koopia tema 25.11.2014. a kaebusest ja saata see talle vanglasse. Halduskohus edastas nõutud koopia kaebajale 05.01.2015. Kohtule tagastatud väljastusteate kohaselt (tl 28) sai kaebaja koopia allkirja vastu Tartu Vanglas kätte 06.01.2015. Kaebaja ei kõrvaldanud halduskohtu poolt antud tähtaja jooksul kaebuses esinenud puudusi ega taotlenud halduskohutult ka kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja pikendamist. 4. Tartu Halduskohus tagastas N. Lilitškini poolt 25.11.2014 esitatud kaebuse 16.01.2015. a määrusega (tl 29) HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebaja ei olnud kohtu poolt määratud tähtajaks kaebuses esinenud puudusi kõrvaldanud ja kaebuse puudused takistavad asja sisulist läbivaatamist. Määruse kohaselt tagastab kohus HKMS-ist tulenevalt kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Halduskohus selgitas kaebajale 17.12.2014. a määruses, et HKMS § 38 lg 1 p-de 5 ja 6 kohaselt märgitakse kaebuses kaebuse nõue vastavalt käesoleva seadustiku §-le 37 ning vaidlusaluse haldusakti või toimingu sisu, nimetus, kuupäev, number ja selle andnud või teinud haldusorgan, kui nimetatud andmete esitamine on võimalik. Kohus tõi kaebaja jaoks ka oma määruses välja, milliseid nõudeid HKMS § 37 lg 2 kohaselt kaebuses võib esitada. Kaebaja pealkirjastas oma kaebuse kaebusena kahju hüvitamiseks ning haldusaktide ja -toimingute õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks. Kaebuse lõpus palus kaebaja kohtul rahuldada kõik tema poolt avaldatud nõuded ning mõista välja 2600 eurot ja igakuiselt 2 2

300 eurot. Kaebuse sisust nähtuvalt on kaebaja soovinud talle kahjuhüvitise väljamõistmist, ent millised on need muud kaebuse nõuded, see ei olnud kohtule esitatud kaebusest arusaadav. Kaebajal tuli seetõttu oma nõudeid täpsustada ning kõik kaebuse nõuded vastavalt kohtu poolt viidatud HKMS-i sätetele arusaadavalt välja tuua. Samuti palus kohus kaebajal täpsustada oma nõuet mõista välja igakuiselt 300 eurot. Lisaks ei olnud kohtule esitatud kaebusest üheselt arusaadav, millised on need Tartu Vangla toimingud, mille eest kaebaja kahjuhüvitist nõudis ning millal täpsemalt kõnealused vangla õigusvastased tegevused aset leidsid. Ühtlasi tuli kaebajal vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-le 8 nimetada tõendid, mis kinnitavad tema poolt väidetavaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Tartu Halduskohus andis kaebajale võimaluse kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Kättetoimetamise teatise kohaselt sai kaebaja kohtu 17.12.2014. a määruse kätte 22.12.2014. Puuduste kõrvaldamise 10-päevane tähtaeg hakkas kulgema 23.12.2014 ja viimane päev kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks oli seega 02.01.2015. Kuna puuduste kõrvaldamise tähtaja sees taotles kaebaja oma kaebusest koopia saamist ning kohus edastas koopia kaebajale 05.01.2015, s.o pärast puuduste kõrvaldamise tähtaja saabumist, siis ei tagastanud kohus N. Lilitškini kaebust koheselt, vaid jättis kaebajale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks ka peale puuduste kõrvaldamise tähtaja möödumist. Vaatamata sellele ei ole N. Lilitškin käesoleva määruse tegemise ajaks kaebuse puudusi kõrvaldanud ega ole taotlenud ka puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamist. Halduskohtu hinnangul ei vastanud N. Lilitškini kaebus esitatud kujul HKMS § 38 lg-s 1 toodud nõuetele ning kohus ei saa asuda kaebust kaebaja asemel ise sisustama ega sisustada kaebust ise ka kohtueelse menetluse materjalide põhjal. HKMS § 41 lg 1 teise lause kohaselt ei või kohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. 28.01.2015 saabus halduskohtusse N. Lilitškini määruskaebus (tõlge lk 36), milles ta palus Tartu Halduskohtu 16.01.2015. a määruse tühistada, kuna halduskohus rikkus jämedalt ja kuritahtlikult kohtuliku uurimise põhimõtet ja ei nõudnud välja tõendit kohast – vangla - mille kohta hageja selgelt ja üheselt mõistetavalt märkis 25.11.2014 kohtusse saabunud kaebuses, kus need tõendid on. Tõendite ja dokumentide numbrid on vangla ja kohtu poolt registreeritud numbrid, mitte kaebaja antud numbrid. Järelikult muutus kohtunik M. Aloe kuriteo kaasosaliseks, kuna ei uurinud fakte ja tõendeid kaebaja tervisele füüsilise kahju ja kaebajale mittevaralise kahju tekkimise kohta, mis juba toimus varem ja on fikseeritud vangla poolt. Kohus mõtles tahtlikult välja mingid puudused, kuigi oleks pidanud uurima kaebust siis, kui see saabus. Kui solvamist ja peksmist haisvas Eesti vanglas poleks, siis ei oleks ka kaebust. Kaebus tuleb suunata Tartu Ringkonnakohtusse, et kiiresti ammendada sisemise kaitse vahendid pöördumiseks Euroopa kohtutesse ja Piinamiste ennetamise komiteesse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et N. Lilitškini määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, sest ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust halduskohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks. 7. Tartu Halduskohus tagastas N. Lilitškini kaebuse 16.01.2014. a määrusega põhjendatult HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna vaatamata kaebuse käiguta jätmisele ei olnud kaebaja kohtu poolt määratud tähtajaks kaebuses esinenud puudusi kõrvaldanud ja kaebuse puudused takistasid asja läbivaatamist. 3 3

HKMS § 38 lg 1 p-de 5 ja 6 kohaselt märgitakse kaebuses kaebuse nõue vastavalt käesoleva seadustiku §-le 37 ning vaidlusaluse haldusakti või toimingu sisu, nimetus, kuupäev, number ja selle andnud või teinud haldusorgan, kui nimetatud andmete esitamine on võimalik. Kaebaja pealkirjastas esitatud kaebuse kaebusena kahju hüvitamiseks ning haldusaktide ja -toimingute õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks. Kaebuse lõpus palus kaebaja kohtul rahuldada kõik tema poolt avaldatud nõuded ning mõista välja 2600 eurot ja igakuiselt 300 eurot. Kaebuse sisust nähtuvalt soovis kaebaja talle kahjuhüvitise väljamõistmist, ent millised on need muud kaebuse nõuded, mille rahuldamist ta halduskohtult nõudis, seda ei ole kaebaja kohtule selgitanud. Samuti ei ole kaebaja täpsustanud oma nõuet mõista välja igakuiselt 300 eurot ehk seda, kuidas täpsemalt ta nimetatud summas kahjuhüvitise väljamaksmist soovib, kui pika aja jooksul ning mis on lõplik summa, mille väljamõistmist ta Tartu Vanglalt taotleb. Lisaks ei olnud kaebusest üheselt arusaadavad ka need Tartu Vangla toimingud, mille eest kaebaja kahjuhüvitist nõudis ning millal täpsemalt kõnealused vangla õigusvastased tegevused aset leidsid. Kaebaja viitas esitatud kaebuses hüvitise nõude alusena tema solvamisele ebatsensuursete väljenditega vangla valvurite poolt, talle uksega vastu jalga löömisele, seljavalule, samuti talle tehtud operatsioonile ning arstiabi õigeaegselt mittevõimaldamisele. N. Lilitškin viitas kaebuses ka Tartu Vangla 22.09.2014. a vastusele, millega jäeti tema poolt 2014. a juulis esitatud kahju hüvitamise taotlus osaliselt läbi vaatamata hüvitamisnõude esitamise kolmeaastase tähtaja ületamise tõttu ja ülejäänud osas rahuldamata, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohtule 24.11.2014 esitatud kaebus ja selle nõue ning põhjendused kogu ulatuses sarnased ja samasisulised Tartu Vanglale 2014. a juulis esitatud kahju hüvitamise taotlusega, mistõttu jättis halduskohus õigesti esitatud kaebuse käiguta. Kuna vanglale esitatud taotlusest ja kohtule esitatud nõude võrdlusest ei olnud võimalik üheselt järeldada, millise kahju hüvitamiseks on N. Lilitškin halduskohtusse pöördunud, siis oli kaebuse käiguta jätmine ning puuduste kõrvaldamise nõudmine halduskohtu poolt põhjendatud. Kuna kaebaja talle antud tähtajaks kaebuse puudusi ei kõrvaldanud, siis tagastas halduskohus kaebuse põhjendatult, kuna kohus ei saa menetleda kaebust, mille alus, põhjendused ning nõue ei ole selged. Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ 4 4