4-15-1424/3 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

Väärteoasi nr 4-15-1424

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. märts 2015. a, Võru kohtumaja Asenduskaristuse number 4-15-1424 Kohtunik Marju Persidskaja Sekretär Merle Vaaks Avalduse esitaja/sissenõudja Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuur Täitemenetluse läbiviija Janek Pool Avalduse sisu väärteo eest karistusena määratud rahatrahvi asendamine

Kohtuistungi aeg ja osalenud isikud Süüdlane: G.M isikukood xxx, elukoht: xxxxxx-xxxxxxxxxxxxx;

Hetkel viibib Tartu Vanglas (Turu 56, Tartu), kannab karistust,

04.03.2014.a Tartu Maakohtu otsusega nr 1-14-1831 on karistuseks mõistetud 3 aastat 7 kuud ja 26 päeva vangistust, karistusaeg algas 15.10.2013.a ja lõpeb 10.06.2017.a.

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 48, § 72; ™S § 201 lg 1 ning V™S § 2071, § 211, kohus määras:

1. Rahuldada Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaokonna

avaldus rahatrahvi asendamiseks.

2. Asendada G.M-ile Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu

politseijaokonna 23.12.2011.a otsusega väärteoasjas 2670,11,007883 määratud rahatrahv 16 trahviühikut, so 64.00 eurot arestiga 1 (üks) ööpäev.

3. V™S § 205 lg 2 tulenevalt kuulub asenduskaristus

1 (üks) ööpäev aresti G.M-i poolt kandmisele Võru Arestikambris ( Võru linn Fr.R.Kreutzwaldi 52 ) 1 (ühe) kuu jooksul pärast tema vabanemist Tartu Maakohtu 04.03.2014.a otsusega nr 1-14-1831 mõistetud karistuse kandmiselt.

4. Tartu Vanglal informeerida Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri G.M-i

karistuse kandmiselt vabanemise päevast.

5. Määrus saata täitmise korraldamiseks Politseija Piirivalveameti Lõuna

prefektuurile, süüdlasele ning teadmiseks kohtutäiturile, Lääne prefektuurile ja Tartu Vanglale. Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuur esitas 04.03.2015. a Tartu Maakohtu Võru kohtumajale avalduse süüdlasele G.M-ile määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga.

G.M-ile määrati 23.12.2011. a PPA Lääne prefektuuri otsusega väärteoasjas nr 2670,11,007883 rahatrahv 16 trahviühiku ulatuses, s.o 64,00 eurot. Rahatrahv on tasumata. Otsus

jõustus 09.01.2012. a. Süüdlane rahatrahvi ei tasunud ja tema suhtes alustati täitemenetlust.

03.02.2015. a teavitas Viljandi tööpiirkonna kohtutäitur Janek Pool kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. Rahatrahvi täitmise võimatuse teatest nähtuvalt ei ole rahatrahvi tasumise tähtaega pikendatud, samuti nähtub, et võlgnikul puudub vara, millele sissenõuet

pöörata. Juhindudes KarS § 72 ja ™S § 201, palub avaldaja otsustada G.M-i osas rahatrahvi asendamine arestiga.

Menetlusosalise seisukoht kohtuistungil

G.M kaitsja osavõttu kohtuistungist ei soovinud. Ta selgitas, et on teadlik rahatrahvi määramisest ja selle maksmise kohustusest. Kohtuistungil avaldas G.M, et praegu viibib vanglas karistuse kandmisel. Isik on teadlik, et tal on rahatrahv maksmata. G.M taotles kohtult asendada arest üldkasuliku töö tundidega.

Määruse põhjendused.

Kohus leiab, et Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaokonna avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse

alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui

süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Karistusseadustiku (KarS) § 72 lg-s 1 on sätestatud, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või

mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab

rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Kui süüdlasele määratud või mõistetud

rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile. KarS § 72 lg 3 kohaselt on aresti alammääraks üks päev. Vastavalt KarS § 69 lg-le 1 vastab ühele päevale arestile üks tund üldkasulikku tööd, mida

ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul.

G.M ei ole rahatrahvi tasunud määratud tähtajaks ning rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud. Kohtule ei ole teada rahatrahvi mittemaksmise mõjuvaid põhjuseid.

Kohtutäituri Janek Pool kinnitusel ei ole G.M ka vara, millele sissenõuet pöörata. Seetõttu on põhjendatud G.M-ile määratud rahatrahvi asendamine arestiga arvestusega, et kümnele rahatrahvi päevamäärale vastab üks ööpäev aresti. G.M-ile on karistuseks määratud rahatrahv KarS § 218 lg 1 alusel 16 trahviühikut, so 64,00 eurot, millele KarS § 72 lg 2 alusel vastab 1 päev aresti. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kuna G.M on rahatrahv tasumata, siis G.M-ile karistuseks mõistetud rahatrahv tuleb asendada arestiga.

G.M viibib hetkel Tartu Vanglas seoses vangistuse kandmisega.

Tartu Maakohtu 04.03.2014.a otsusega nr 1-14-1831 tunnistati G.M süüdi KarS § 209 lg 2 p-de 1, 3 ja 4 (43 kelmuse episoodi) järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta ja 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2

alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 19.02.2013.a otsusega nr 1-12-11486 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning kandmisele kuuluvaks lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 7 kuud ja 26 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 15.10.2013.a ja lõpeb 10.06.2017.a.

Kohus ei asenda aresti üldkasuliku tööga järgnevatel põhjustel. Esiteks kannab G.M reaalset pikaajalist vangistust Tartu Vanglas. Teiseks G.M

oli probleeme kriminaalmenetluses kriminaalhooldusnõuete täitmisega. Katseajal pani G.M

toime suure hulga kelmusi. Suure hulga kelmuste toimepanemine raha teenimise eesmärgil viitab sellele, et G.M puudub töö tegemise harjumus ning ta on soovinud saada kerge vaevaga tulu. Seega ei ole kohus veendunud, et G.M on seaduskuulekas ning

asub tegema üldkasuliku töö tunde väärteomenetluses. G.M on isik, keda on süüdi mõistetud süstemaatiliste kelmuste toimepanemises. Sellise isiku lubadusi, et vabanedes tema teeb määratud üldkasuliku töö tunnid ära, kohus ei saa uskuda, kuna G.M on ka varem oma lubadused jätnud täitmata, so pettes välja isikutelt nende vara. Kuna üldkasuliku töö tundide sooritamise edukus on äärmiselt kaheldav, siis ei ole kohtu arvates põhjendatud aresti asendamine üldkasuliku tööga.

G.M viibib hetkel süüdimõistetuna Tartu Vanglas kriminaalasja nr 1-14-1831 raames, mistõttu ei ole asenduskaristuse täitmisele pööramine koheselt võimalik.

Kohus määrab tulenevalt V™S § 205 lg 2, et G.M tuleb asuda asenduskaristuseks määratud aresti kandma ühe kuu jooksul pärast vangistuse kandmiselt vabanemist.

Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 72; V™S § 211.

/

allkirjastatud digitaalselt/

Marju Persidskaja kohtunik