3-14-51656/14 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-51656 Otsuse kuupäev 10. märts 2015 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Roman Gorodivski kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses Menetlusosalised

Resolutsioon Kaebaja – Roman Gorodivski Vastustaja – Tartu Vangla 1. Jätta rahuldamata Roman Gorodivski 9. veebruaril 2015 Tartu Halduskohtusse saabunud taotlus kaebuse muutmiseks. 2. Jätta kaebus rahuldamata. 3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 9. aprill 2015. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Vangla kinnipeetav Roman Gorodivski viibis perioodil 24.04.2014 – 04.05.2014 E1 eluosakonna kartserikambris nr 1008. 19.05.2014 registreeriti Tartu Vanglas R. Gorodivski kahju hüvitamise taotlus, milles ta nõudis hüvitist 1000 eurot seoses kinnipidamistingimustega kõnealuses kambris. Tartu Vangla jättis kahju hüvitamise taotluse oma 18.07.2014 otsusega nr 1-13/768-2 rahuldamata.

2. 05.08.2014 saabus Tartu Halduskohtusse R. Gorodivski kaebus, milles ta nõuab perioodil 24.04.2014 – 04.05.2014 kartserikambri nr 1008 kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 1000 eurot. Ühtlasi taotles ta enda vabastamist riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel.

2

3. Tartu Halduskohus esitas 27.10.2014 Tartu Vanglale kohtunõude, milles paluti esitada kohtueelse menetluse materjalid ning R. Gorodivski vanglasisese isikuarve väljavõtte perioodi 05.01.2014 – 04.05.2014 kohta. Tartu Vangla täitis kohtunõude 28.10.2014.

4. Oma 12.11.2014 määrusega vabastas Tartu Halduskohus R. Gorodivski riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel ning võttis kaebuse menetlusse.

5. 17.11.2014 kirjaga palus Tartu Halduskohus kaebajal teatada, millises vormis asja arutamist ta soovib. 21.11.2014 kohtusse saabunud vastuse kohaselt on kaebaja nõus kirjaliku menetlusega.

6. Tartu Vangla palub oma 26.11.2014 kirjalikus vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata.

7. Tartu Halduskohus määras 18.12.2014 asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Kohus andis täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks tähtaja kuni 09.02.2015 ning teatas, et kohtuotsus tehakse asjas teatavaks 10.03.2015.

8. 09.02.2015 saabusid Tartu Halduskohtusse R. Gorodivski täiendavad seisukohad.

9. 04.03.2015 esitas Tartu Vangla oma seisukoha R. Gorodivski 09.02.2015 kohtusse saabunud avalduse kohta.

Kaebuse põhjendused

10. Kaebuse kohaselt paigutati kaebaja 24.04.2014 kambrisse nr 1008, kus ta viibis 10 ööpäeva kartserirežiimil. Perioodil 25.04.2014 – 30.04.2014 ei töötanud kambris ventilatsioon. Samal ajal oli väljas üle 20 kraadi sooja ja kambris oli palav ning vähe õhku. Kaebaja sõnul palus ta valvuril teha luugi või ukse lahti, et natukene kambrit tuulutada, kuna aken kambris oli kinni keevitatud, kuid sellest keelduti. Kaebaja märgib, et eluruumidele kehtestatud nõuete kohaselt peab igal elu-, tööja magamistoal ning eraldi paikneval köögil olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse ruumide tuulutamiseks. Eluruumis peab olema loomulik või mehaaniline ventilatsioon. Samas väidab vangla, et vangistusseaduse (VangS) § 45 lg 1 ei nõua kambris avatavat akent. Samuti on avatav aken Tartu Vangla projekteerimisel ette nähtud. Ventilatsiooni nõue tuleneb ka Euroopa vanglareeglistiku punktist 18.1.

11. R. Gorodivski on seisukohal, et Tartu Vangla ei austanud inimväärikust, jättes ta 5 päevaks ventilatsioonita. Samuti palus ta kambrikaaslasega, et neid lastaks WC-sse, mis asub duširuumis, kuid sellest keelduti, mistõttu tuli kasutada WC-d, mis hoidis pärast pool päeva ebameeldivat lõhna kambris.

12. Kaebaja toob ka välja, et ta kartserikambris ei lubatud tal kasutada higipulka ja habemeajamis vahendeid. Samas kohustab Tartu Vangla kodukorra p 1.6.4 täitma isikliku hügieeni nõudeid ning hoidma korras ja puhtana oma riietuse ja elukambri. 30.04.2014 soovis kaebaja kasutada higipulka ja habemeajamis vahendeid, kuna pidi arsti juurde minema, kuid seda talle ei võimaldatud põhjendusega, et seda võimaldatakse vaid kord nädalas, kui ta viiakse dušši kasutama. Kaebaja on seisukohal, et vanglal ei ole õigust piirata enda eest hoolitsemist. Ka kambri puhastamiseks anti talle üksainus lapp, millega ta pidi pesema kambrit, lauda, kraanikaussi ja WC-d. Kui kinnipeetaval ei ole raha, siis ta peab koristama kambrit lapiga ja

3

hoolitsema oma hügieeni eest ühe seebiga, mida väljastatakse üks kord kolme kuu jooksul. Kaebaja hinnangul on see alandav kohtlemine.

13. R. Gorodivski hinnangul peavad ka kartserikambris olema riiulid, kus kinnipeetavad saavad hoida oma asju ning laua taga peavad kaks kinnipeetavat saama süüa ja tegeleda oma asjadega. Igale kinnipeetavale peab olema kättesaadav soe vesi, kuid E1 eluosakonnas see üldse puudus. Kaebaja juhib tähelepanu, et Riigikohus on asjas nr 3-3-1-93-09 leidnud, et ka kartser peab vastama kinnipeetava kambrile kehtestatud tingimustele. Kokkuvõttes on kaebaja seisukohal, et Tartu Vangla alandas tema inimväärikust perioodil 24.04.2014 – 04.05.2014, mil ta viibis kambris nr 1008. Seetõttu nõuab ta hüvitist 1000 eurot.

14. Oma 09.02.2015 kohtusse saabunud täiendavates seisukohtades selgitab kaebaja, et kinnipeetavatel puudub igasugune ligipääs kambrite ventilatsioonisüsteemile. Antisanitaarseks ja inimväärikust alandavaks tuleb pidada ebapiisavat ventilatsiooni kartserikambris ning WC poti puudumist. Kaebaja on seisukohal, et tema suhtes kasutati vastuvõetamatuid kinnipidamistingimusi, sh ebapiisav isiklik ruum ja halb valgustus, mille tulemusena tema nägemisteravus langes.

Vastustaja vastuväited

15. Tartu Vangla märgib, et vastab tõele, et R. Gorodivski viibis 24.04.2014 – 04.05.2014 kartseris kambris nr 1008, kus ta kandis talle 22.04.2014 käskkirjaga nr 6-2/496 määratud distsiplinaarkaristust. Samuti vastab tõele, et sel ajal oli probleeme E-hoone 1. üksuse ventilatsiooniga. Ventilatsiooni töö oli häiritud, kuna üks kinnipeetav oli arvuti kasutamise ruumis lükanud pahatahtlikult kinni ventilatsioonisüsteemi tuleohutusklapid. Ventilatsioonisüsteemi töö taastati esimesel võimalusel ning kaebaja ees vabandati ja paluti mõistvat suhtumist. Isiku väärikust ei saa alandada ventilatsiooni tõrked, vaid temale elutegevuseks vajaliku õhuhulga puudumine. Kaebaja peab aga enda õigusi rikkuvaks ainult asjaolu, et teda jäeti ventilatsioonist ilma.

16. Muud kaebuses välja toodud asjaolud ei olnud erakordsed ning ainult kaebaja suhtes kehtivad. Need on vangistust reguleerivatest õigusaktidest tulenevad tingimused, mis laienevad kõigile kartseris viibivatele kinnipeetavatele ning mis kuuluvad paratamatult kartseris karistuse kandmise hulka. Seega ei ole vastustaja kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud ega tema õigusi rikkunud.

17. Kaebaja on küll nimetanud tema hinnangul kartseris viibimisega kaasnenud ebameeldivused aga ta ei ole põhjendanud, milliseid temal kartseris kasutada olnud asju oli hädavajalik puuduvale riiulile panna, ta ei ole väitnud, et jäi liiga väikse laua tõttu söömata, et kambris olevat pesemiskohta ei olnud võimalik kasutada enese hügieeni eest hoolitsemiseks, et temale ei võimaldatud habemeajamist ajal, kui talle võimaldati kartseris dušši all käimist või et olemasolevate vahenditega oli kambri koristamine võimatu.

Kohtu seisukoht

18. Kohus võtab esmalt menetlusliku seisukoha R. Gorodivski 09.02.2015 kohtusse saabunud avalduse kohta, milles ta toob välja uued alused oma hüvitise nõudele. Nimelt nõuab ta nimetatud avalduses hüvitist ka seoses WC poti puudumise, ebapiisava isikliku ruumi ja halva valgustusega, mis on tema nägemisteravust langetanud. Tegemist on kohtu hinnangul kaebuse muutmisega, kuivõrd kohtu poolt menetlusse võetud kaebuses ta niisuguseid nõude aluseid

4

välja pole toonud. HKMS § 49 lg 1 sätestab, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib pärast seda tähtaega, sealhulgas apellatsioonivõi kassatsioonimenetluses, kaebuse nõuet ja alust muuta üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui seda tingib asjaolu, mida kõrgema astme kohus peab HKMS kohaselt arvestama, või menetlusnormi rikkumisel madalama astme kohtu poolt. Kohus andis menetlusosalistele oma 18.12.2014 määrusega tähtaja täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks kuni 09.02.2015. Ühtlasi selgitas kohus, et HKMS § 51 lõike 3 kohaselt tuleb uusi asjaolusid või taotlusi sisaldav avaldus esitada nii, et selle saaks teisele menetlusosalisele edastada vähemalt seitse päeva enne menetlusdokumentide esitamise tähtaja möödumist. Seega pidanuks uusi taotlusi avaldus kohtusse saabuma hiljemalt 02.02.2015. R. Gorodivski ei ole välja toonud mõjuvat põhjust oma kaebuse muutmiseks pärast tähtaja möödumist. Kohtu hinnangul oli R. Gorodivskil võimalik esitada vastav nõue juba oma kaebuses ning tal oli küllaldaselt aega esitada see ka hilisema menetluse käigus. Samuti on kohtul avalduse sisust tulenevalt tekkinud kahtlus, arvestades, et kõnealust menetlusdokumenti ei ole koostanud kaebaja isiklikult, et selles toodud väited ei ole tegelikke Tartu Vangla kinnipidamistingimusi arvestades asjakohased ning see sisaldab ekslikult tavapäraselt Tallinna Vangla kinnipidamistingimuste kohta esitatavates kaebustes sisalduvaid väiteid. Seega jätab kohus rahuldamata R. Gorodivski taotluse kaebuse muutmiseks.

19. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §- des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt saab isik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kuivõrd kaebaja hinnangul on talle tekitatud mittevaralist kahju, tuleks kaebuse rahuldamiseks tuvastada, et Tartu Vangla on õigusvastase ja süülise tegevusega põhjustanud R. Gorodivskile mõne RVastS § 9 lõikes 1 nimetatud tagajärje.

20. Vaidlust ei ole selles, et R. Gorodivski viibis 24.04.2014 – 04.05.2014 kartseris kambris nr 1008, kus ta kandis talle 22.04.2014 käskkirjaga nr 6-2/496 määratud distsiplinaarkaristust. Samuti ei ole vaidlust selles, et perioodil 24.04.2014 – 30.04.2014 oli probleeme E-hoone 1. üksuse, kus asus kamber 1008, ventilatsiooniga. Vastustaja selgitas, et ventilatsiooni töö oli häiritud, kuna üks kinnipeetav oli arvuti kasutamise ruumis lükanud pahatahtlikult kinni ventilatsioonisüsteemi tuleohutusklapid. Ventilatsioonisüsteemi töö taastati esimesel võimalusel ning kaebaja ees vabandati ja paluti mõistvat suhtumist. Kaebaja väitel ei olnud ventilatsioonisüsteemi häire vastustaja kirjeldatud põhjustel võimalik. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul aga oluline, mis põhjusel tekkis ventilatsioonisüsteemi töös tõrge. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et isiku väärikust ei saa alandada ventilatsiooni tõrked, vaid temale elutegevuseks vajaliku õhuhulga puudumine. Kaebaja peab aga enda õigusi rikkuvaks ainult asjaolu, et teda jäeti ventilatsioonist ilma. Kaebaja väidab, et aprilli lõpus oli väljas rohkem kui 20 kraadi sooja ja kambris oli palav. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et 20- kraadine soe tekitab kambris niisuguse temperatuuri, milles pikaajaline viibimine tekitaks inimväärikust alandavaid kannatusi.

21. Tartu Ülikooli keskkonnafüüsika instituudi andmete alusel (kättesaadav mh http://meteo.physic.ut.ee) oli kõnealustel kuupäevadel Tartus keskmine temperatuur järgmine 25.04.2014 – 9,4 °C; 26.04 – 11,4 °C; 27.04 – 12,3 °C; 28 – 13,9 °C; 29.04 – 14,7 °C; 30.04 – 8,6 °C. Nendest päevadest ainult ühel päeval, s.o 29.04 oli maksimaalne temperatuur üle 20 °C,

5

olles kella 15 ja 16 vahel 20,5 °C (tl 52-57). Kohus järeldab sellest, et kaebaja liialdas välistemperatuuri osas ning objektiivselt tuvastatud välistemperatuur ei saanud tingida kambris palavust. Vastustaja vabandas kaebaja ees ventilatsiooni tõrke pärast ja kohus leiab, et isegi juhul, kui ventilatsioonisüsteemi tõrge tekitas kaebajale ebamugavusi, on vastustaja sellega need heastanud. Kohus nõustub ka vastustaja seisukohaga, et kambris ei pea tingimata olema avatav aken. Tõsi küll, avatava akna puudumine eeldab üldjuhul ventilatsioonisüsteemi toimimist. Samas on selge, et vangla kamber ei ole ka suletud akna ning tõrkuva ventilatsiooni korral hermeetiline ruum, vaid teatav õhuvahetus toimub ukse, toiduluugi jms avauste kaudu.

22. Kohtu hinnangul muud kaebaja poolt välja toodud tingimused, mis väidetavalt tema väärikust alandasid – kambris sooja vee ja riiuli puudumine, kartseri kambris higipulga ning habemeajamisvahendite mittelubamine, kambri koristamiseks ainult seebi ja ühe lapi võimaldamine, kartseris WC-st ebameeldiva lõhna teke – ei riku kaebaja õigusi, on reguleeritud õigusaktidega ning kuuluvad paratamatult kartseris karistuse kandmise hulka. Kehtiv õigus ei kohusta vanglat tagama kambris sooja vett ega väljastama kinnipeetavale kindlaid koristusvahendeid. Arvestades kartserikambris viibimise lühikest kestust ei saanud üksnes ühe lapi väljastamine olla inimväärikust alandava kvaliteediga. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 60 lg 1 loetleb ammendavalt kartseris lubatud asjad ning nende hulka ei kuulu higipulk ega habemeajamisvahendid. Sama määruse § 7 lg 4, mis loetleb kohustuslikud kartseri sisustuselemendid, ei kohusta vanglat kartserisse riiulit paigutama. Kohus möönab, et ventilatsiooni tõrke korral võib pärast tualeti kasutamist ebameeldiv lõhn jääda püsima mõnevõrra kauemaks kui muidu. Samas oli kambris siiski veega tualett, mistõttu ei ole usutav, et lõhn püsis niivõrd intensiivsena, et seda saaks pidada inimväärikust alandavaks. Samuti ei tulene kehtivast õigusest nõudeid kinnipeetavate kambri lauale. Kohus möönab, et olukord, kus mõlemad kambris viibivad isikud ei mahu korraga laua taha sööma, võib tekitada ebamugavust. Samas on kohus seisukohal, et isegi kui see on tõepoolest nii, ei saa see tekitada niisuguseid kannatusi, mida võiks pidada inimväärikust alandavateks.

23. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Tartu Vangla ei ole alandanud R. Gorodivski inimväärikust ega põhjustanud ka ühtegi muud RVastS § 9 lõikes 1 loetletud kahjulikku tagajärge. Seetõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata.

24. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Hristoforova kohtunik