3-14-52809/12 · 3-14-52809/12 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-52809 Otsuse kuupäev 10. märts 2015 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi EK Export OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 17.10.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/022659-5 osaliseks tühistamiseks Asja läbivaatamise aeg 18. veebruar 2015 Menetlusosalised Kaebaja – EK Export OÜ Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet

Resolutsioon 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 9. aprill 2015.a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis EK Export OÜ poolt käibemaksu, sotsiaalmaksu ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil jaanuar 2013 kuni veebruar 2014.a. Kontrolli tulemuste alusel koostas maksuhaldur 17.10.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/022659-5, millega suurendas 0% määraga maksustatavat käivet kokku summas 44 365,15 euro võrra, vähendas sisendkäibemaksu 264,47 euro võrra ja määras tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt kokku summas 3845,70 eurot. Tulumaksu osas leidis maksuhaldur, et EK Export OÜ on võtnud pangast välja sularaha ilma vastavate algdokumentideta ning kontrolli käigus ei leidnud kinnitust laenu andmine. EK Export esitas 14.11.2014 kaebuse Tartu Halduskohtusse, taotledes MTA 17.10.2014 maksuotsuse tühistamist osaliselt, so ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu summas 3423,90 euro määramise osas.

Kaebuse põhjendused

2

2. Kaebaja on seisukohal, et ta andis 14.04.2014 laenu eraisikule, mida tõendab 14.04.2014 kaebaja ja kodanik Dmitrieva Olga vahel vormistatud laenulepinguga ja 26.09.2014 kaebaja ja Medimpex SA vahel sõlmitud laenulepinguga. Kaebaja märgib, et maksuhaldur on põhjendamatult jätnud arvestamata 14.04.2014 laenulepingu kohta antud ütlustega ja esitatud tõenditega. Kaebaja andis 14.04.2014 laenulepinguga laenu summas 25 000 eurot kasumlikul eesmärgil, on varem laenu andnud ning annab ka edaspidi. Kuidas ettevõtja peaks oma tegevust korraldama, mis tingimustel laenu andma, mis peaks olema tagatiseks, kellele anda ja millal anda, on ettevõtja otsustada. Tõendamaks, et Venemaalt saab laenu tagasi ja et laenusaaja on tegelikult olemas, korraldas kaebaja asjaajamise selliselt, et nõutas laenu ennetähtaegselt tagasi ning laenas saadud laenuraha 26.09.2014 edasi äriühingule Medimpex SA. 14.04.2014 laenatud raha tagastamist tõendab kassa sissetulekuorder. Riigikohus on ühes lahendis märkinud, et tulumaksuga maksustamine võiks olla õigustatud eelkõige siis, kui laenulepingu tingimustest ja laenu kasutamisest nähtub, et laenu ei kavatseta tagasi maksta või see osutub ilmselgelt võimatuks. Antud juhul on laen tagasi saadud. Kaebaja leiab, et olukorras, kus äriühingust väljavõetud raha hiljem äriühingule tagastatakse, siis maksukohustust ei teki. Kaebaja on seisukohal, et 14.04.2014 laenulepingu reaalsust ning laenu andmist tõendab just kaebaja ja Medimpex SA vahel 26.09.2014 sõlmitud laenuleping, millega kaebaja laenas edasi 14.04.2014 laenulepingu lõpetamisega saadud raha. Kui kaebaja ei oleks eelnevalt laenatud raha tagasi saanud, ei oleks olnud võimalik seda ka edasi laenata. Kaebaja arvates on maksuhaldur hinnanud tõendeid ebaõigesti ja seetõttu jõudnud ebaõigele järeldusele.

Vastustaja seisukoht 3. Maksu- ja Tolliamet peab EK Export OÜ kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud maksuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks. EK Export OÜ kontrollitava perioodi pangakonto väljavõttest nähtuvad pidevad sularaha väljamaksed, kokku summas 11 235 eurot, mis kaebaja pearaamatu andmetel liikusid pangakontolt otse äriühingu kassasse . Väidetavalt laekus raha kassasse ka koheselt peale äriühingule kuuluva pangakaardi kasutamist isiklikul otstarbel. Kaebaja pearaamatu konto nr 10111 „Kassa“ kannete järgi oli 01.01.2013 seisuga äriühingu kassa algsaldo 10 018,76 eurot ning 28.02.2014 seisuga oli kassa lõppsaldo 20 198,34 eurot. 10.04.2014 ja 28.05.2014 seletuste kohaselt ei mäleta EK Export OÜ juhatuse liige Erich Küllenen kassas oleva summa suurust ja kasutamist, andes vaid ebamääraseid ütlusi kassas olevate summade investeerimise või väljalaenamise kohta. Tema seletuse kohaselt kassas suuri summasid ei olnud. Problemaatiliseks jääb see, milleks oli kaebajal üldse vaja suurte sularahasummade väljavõtmist pangakontolt (pangakonto tehti praktiliselt tühjaks), kui kassat kui niisugust tegelikult olemas ei olnud ning arveldused klientide ja hankijatega toimusid panga kaudu. Äriühingul puudub kassaraamat, sh kassa väljamineku-sissetuleku orderid. EK Export OÜ raamatupidaja seletuse kohaselt kajastas ta äriühingu pearaamatus igapäevaselt raha liikumist pangast kassasse, kassa sissetulekuid ja väljaminekuid kontoväljavõtte ja sularahaarvete alusel, kuivõrd temal kassale juurdepääs puudus. Raamatupidaja eesmärgiks oli tulude ja kulude kannete formaalne tasakaalustamine.

4. Eeltoodust tulenevalt ei saa maksuhaldur pidada kaebaja pearaamatu kandeid usaldusväärseteks, kuna pearaamatu kassa kannete puhul on tegemist andmetega, mis ei peegelda pangast välja võetud sularaha edasist kasutamist. Pearaamatu kassa andmed loodi

3

eesmärgiga näidata, et pangakontolt väljavõetud sularaha oli alles ja liikus kassasse ning et pangakaardiga tehtud maksed on äriühingule hüvitatud sularaha sissemaksmise teel kassasse. Kuivõrd reaalselt raha kassas ei olnud, siis esitas kaebaja maksuhaldurile versiooni 14.04.2014 sõlmitud laenulepingu alusel.

5. 28.08.2014 revidendile esitatud väidetavalt 14.04.2014 sõlmitud laenulepingu 14041401 kohaselt oli laenusaajaks Olga Dmitrieva, laenusummaks 25 000 eurot ja intress 5%. Laenu andmine toimus 14.04.2014 Tartus, sularahas. Laenu tagastamise tähtajaks oli määratud 13.04.2015. Olga Dmitrieva sünniajaks on lepingus märgitud 30.11.1971 ning aadressiks xxxx, xxxxx, xxxxxx. Muud andmed laenusaaja kohta (telefon, e-posti aadress, isikut tõendava dokumendi andmed või koopia), samuti andmed tagatise või garantii kohta puuduvad. Kaebaja ei ole esitanud kassa väljamineku orderit 25 000 euro väljamaksmise kohta 14.04.2014. 25.08.2014 seletuse kohaselt ei kontrollinud kaebaja laenusaaja maksevõimelisust ega nõudnud temalt garantiid laenu tagasimaksmise osas. Laenusaaja leidis kaebaja „suheldes“.

6. Eluliselt ebausutav on laenulepingu sõlmimine isikuga, kelle kohta puudub üksikasjalik teave, samuti märkimisväärse summa laenamine ilma tagatiseta ja vähimagi võimaluseta vajadusel summat sisse nõuda. Need asjaolud viivad maksuhalduri põhjendatud kahtluseni, et laenuleping on tegelikult näilik tehing, mida tegelikkuses tehtud ei ole. Laenulepinguga püüab kaebaja põhjendada summade puudumist äriühingu kassas, kus summad peaksid tegelikult asuma pärast sularaha väljavõtmist pangakontolt või pärast äriühingu pangakaardiga tehtud makse väidetavat hüvitamist äriühingule.

7. 14.04.2014 laenulepingu sõlmimist ei tõenda ka kaebaja väited selle kohta, et ta on nimetatud laenulepingu ennetähtaegselt lõpetanud ning laenusumma tagastamine kellegi Eduard Jasnovski poolt on kaebajal võimaldanud anda 25.09.2014 välja uue laenu. Maksuhaldur ei saa välistada, et kaebaja on 25.09.2014 sõlminud laenulepingu (kuigi ka selle lepingu sõlmimine on äärmiselt kaheldav), kuid kindlasti ei saanud väljalaenatav rahasumma kaebajale tekkida näiliku lepingu lõpetamise tulemusena.

Kohtu otsus ja põhjendused

8. Vaidlus antud asjas on 14.04.2014 vormistatud laenulepingus, mille kohaselt laenas EK Export OÜ Venemaa kodanikule Olga Dmitrievale sularahas 25 000 eurot tagasimaksmise tähtajaga hiljemalt 14.04.2015.a. Maksuhaldur on seisukohal, et tegelikult kaebaja lepingus märgitud isikule laenu ei andnud, laenuleping on hilisemalt koostatud sularaha kassas puudumise tõendamiseks.

9. Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja uurinud esitatud tõendeid, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja poolt esitatud väited ja kaebaja poolt osundatud tõendid ei veena kohut, et maksuhaldur on kogutud tõendite alusel teinud ebaõige otsuse. Kohus leiab, et vastustaja on järelduse, et EK Export OÜ ei ole 14.04.2014 kuupäeva kandva laenulepingu alusel Venemaa kodanikule Olga Dmitrievale laenu andnud, teinud mitte ühe tuvastatud asjaolu alusel, vaid neid kogumis analüüsides.

10. Nii selgub, et märgitud laenuleping on vormistatud vahetult peale 10.04.2014 kaebaja juhatuse liikme poolt maksuhaldurile antud seletuse andmist kassast ja pangast väljavõetud sularaha kasutamise kohta ning sel ajal kassas pidanud sularaha jäägi kohta. Seega on laenuleping vormistatud olukorras, kui ilmnes selleks vajadus.

4

Kohus on seisukohal, et ka laenulepingu sõlmimise, raha üleandmise ja laenulepingu lõpetamise ning laenatud raha tagasisaamisega seotud asjaolud suurendavad kahtlust, et nimetatud tehingut reaalselt lepingus näidatud poolte vahel ei toimunud. Laenulepingu järgi oli laenu saajaks Venemaa kodanik, elukohaga Pihkva oblast. Maksuhalduri poolt kogutud tõendite järgi (tlk.73) ei olnud Dmitrieva Olga nimelist isikut perioodil 01.04.2014 – 30.04.2014 Eesti-Vene piiri ületanud ega muul viisil Eestisse saabunud, kuigi lepingu sõlmimise kohaks on märgitud Tartu. Laenulepingus puuduvad laenusaaja kontaktandmed, garantiid laenu tagasi saamiseks, neid andmeid ei ole kaebaja esitanud maksuhaldurile ega kohtule ka hilisemas menetluses. Seega oli kaebajal laenu andmise kohta esitada ainult laenuleping. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et eelnimetatud puudused laenulepingus viitavad selle sõlmimise formaalsusele. Kaebaja seisukohta laenu tegelikus andmises ei sea usutavamaks ka kaebaja esindaja vastuolulised selgitused laenu andmise toimumise osas. Kaebaja esindaja kohtuistungil antud selgituste kohaselt ei toimunud sularaha üleandmine üldse Tartus ega lepingut allkirjastanud isiku poolt, vaid raha üleandmine ja lepingu allkirjastamine toimus Venemaal tuttava isiku kaudu. Millal raha üleandmine toimus ja kus toimus, selle kohta ühtki tõendit esitatud ei ole, vastav märge puudub ka lepingus. Kaebaja ei ole esitanud ühtki eluliselt usutavat seisukohta, miks anti laenu isikule, keda ei ole võimalik tuvastada ja miks on antud laenu tavapärast ärilist hoolsuskohustusi eirates. Laenulepingus puudub märge, et laenuandmine ja saamine toimub vahendaja kaudu.

Kahtlust laenu andmise toimumisele suurendab ka väidetav laenu tagasi nõudmine ja tagasi saamine 25.09.2014.a. Kaebaja nimetatud laenu tagasisaamise fakti osas ise kohtule ühtki tõendit ei esitanud. Kohtuistungil võttis kohus toimikusse 25.09.2014 kassa sissetuleku orderi (tlk.88), mille järgi laekus Eduard Jasnovskilt kaebajale L.L. 14041401 alusel 26 000 eurot. Selgusetuks jääb, miks tuli laenuleping varasemalt lõpetada ning miks pidi laenu tagastama mitte laenu saaja, vaid kõrvaline kolmas isik. Kaebaja esindaja väitel lepingu varasema lõpetamise tõttu mingit tulu ei saadud, kuid kassa sissetuleku orderi järgi anti kassasse 26 000 eurot, kuigi laenatud oli 25 000 eurot. Ka sellised vastuolulised ütlused tõendavad, et nii laenu andmist ja laenu tagasi saamist ei toimunud, vaid see vormistati ainult paberil.

11. Kaebaja tugineb 14.04.2014 laenu andmise tõendamisel suurel määral kaebaja ja Medipmex SA vahel 26.09.2014 sõlmitud laenulepingule (tlk.41), mille järgi laenas EK Export OÜ Medipmex SA-le 26 000 eurot sularahas tagasimaksmise tähtajaga 26.09.2015.a. Kohus on seisukohal, et nimetatud 26.09.2014 sõlmitud laenulepinguga ei ole võimalik kuidagi tõendada varasema 14.04.2014 laenulepingu alusel laenu tegelikku andmist. Selgub, et kui 14.04.2014 laenuleping oli vormistatud mõni päev pärast kaebaja juhatuse liikme E. Külleneni ütlusi maksuhaldurile, siis 25.09.2014 laenu tagasi saamine ja väidetav edasi laenamine on vormistatud 2 päeva pärast kontrollakti kaebajale väljastamist. Seega saab järeldada, et kaebaja on otsinud pidevalt uusi formaalseid võimalusi tõendamaks, et 14.04.2014 raha laenati ning tõendamaks, et sularaha väljamaksed on tehtud vastavate algdokumentide (laenuleping) alusel.

Kaebaja on viidanud Riigikohtu seisukohale, et tulumaksuga maksustamine on õigustatud eelkõige siis, kui laenulepingu tingimusest ja laenu kasutamisest nähtub, et laenu ei kavatseta tagasi maksta või see osutub ilmselgelt võimatuks. Sellise seisukoha on Riigikohtu halduskolleegium välja toonud lahendis nr 3-3-1-22-07, p 19. Kuid samas otsuses on Riigikohus välja toonud, et ettevõtlusega seotud väljamakseks ei saa laenu andmist lugeda siis, kui tehakse kindlaks, et laenu tagastamine on vähetõenäoline või esinevad muud asjaolud, mis annavad alust arvata, et laenu andmisega on soovitud vältida või vähendada maksukohustust (p 24). Maksuhaldur on põhjendatult märkinud, et antud juhul ei olnud tegemist tegelike

5

laenusuhetega, vaid teadmata otstarbel tehtud väljamaksetega ning laenulepinguga on püütud ainult jätta muljet laenu andmisest.

12. Eelneva alusel nõustub kohus maksuotsuses toodud järeldusega, et laenu andmine 14.04.2014 vormistatud laenulepingu alusel ei ole tõendamist leidnud, ning kuna kassas vastavat summat ei olnud, siis on väljamaksed tehtud ilma vastava algdokumendita. Maksuotsuse tühistamiseks alus puudub. Maksuotsuses on kohtu hinnangul nõutava põhjalikkusega välja toodud, millistest faktilistest asjaoludest on otsuse tegemisel lähtutud, mis lõppkokkuvõttes seavad kaebaja seadusliku esindaja väidete usaldusväärsuse kahtluse alla. Vastustaja seisukoha kujunemine on jälgitav ja maksuotsuse järeldused maksumenetluses kogutud tõendite alusel kontrollitav. Kaebaja poolt tõenditele antud hinnang ei anna kohtu veendumuse kohaselt alust järelduseks, et 14.04.2014 lepingu alusel tehing reaalselt toimus.

Neil asjaoludel tuleb kaebus jätta rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik