1-08-13377/312 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10. märts 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-08-13377

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 23. veebruari 2015

määrus süüdimõistetule Kaivo Kruuse mõistetud karistuse

muutmata jätmises

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Kaivo Kruuse, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 23. veebruari 2015 määrus muutmata

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse

pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 19.12.2007. a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-12656 tunnistati Kaivo

Kruuse süüdi KarS § 424 järgi ja mõisteti temale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 69 alusel

asendati mõistetud vangistus 360 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli ära teha 1 aasta jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 27.12.2007. a.

2. Tartu Maakohtu 19.12.2008. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-13377 tunnistati K. Kruuse

süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi ja mõisteti temale karistuseks 5 aastat vangistust. Sama

otsusega tunnistati ta süüdi KarS § 392 lg 2 p 2 järgi ja mõisteti temale karistuseks 4 aastat

vangistust. Lisaks tunnistati K. Kruuse süüdi KarS § 212 lg 1 järgi ja mõisteti temale karistuseks 2

aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti mõistetud karistustest kergemad kaetuks raskeima

karistusega ning kuritegude kogumi eest mõisteti temale liitkaristuseks 5 aastat vangistust. KarS §

65 lg 2 alusel suurendati seda karistust K. Kruusele Tartu Maakohtu 19.12.2007. a otsusega

kriminaalasjas nr 1-07-12656 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 224 üldkasuliku töö tunni

ehk 3 kuu 22 päeva vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti temale liitkaristuseks 5

aastat 3 kuud 22 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja

hulka ning karistuse kandmise aja algust hakati arvama alates K. Kruuse kahtlustatavana

kinnipidamisest, s.o alates 25.04.2008. a. Kohtuotsus jõustus 10.03.2009. a.

3. Viru Maakohtu 24.01.2011. a määrusega vabastati K. Kruuse vangistuse kandmiselt tingimisi

enne tähtaega katseajaga kuni 15.08.2013. a.

4. Tartu Maakohtu 27.08.2013. a määrusega pöörati K. Kruusele Tartu Maakohtu 19.12.2008. a

otsusega kriminaalasjas nr 1-08-13377 mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat 6 kuud 11

päeva vangistust täitmisele. Kohtumäärus jõustus 22.10.2013. a.

K. Kruuse asub

kinnipidamisasutuses alates 18.11.2013. a.

5.

08.01.2015. a esitas Tallinna Vangla Tartu Maakohtule materjalid K. Kruuse karistuse

ülevaatamiseks seoses karistusseadustikus 01.01.2015. a jõustunud muudatustega.

6. Maakohus asus seisukohale, et puudub KarS § 5 lg-st 2 tulenev alus K. Kruusele Tartu

Maakohtu 19.12.2008. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-13377 mõistetud lõpliku karistuse

muutmiseks.

Tartu Maakohtu 19.12.2007. a otsus kriminaalasjas nr 1-07-12656

Selle otsusega tunnistati K. Kruuse süüdi KarS § 424 järgi ja mõisteti temale karistuseks 6 kuud

vangistust selle eest, et tema isikuna, keda varem oli kohtuotsusega juba karistatud mootorsõiduki

juhtimise eest alkoholijoobe seisundis, juhtis uuesti mootorsõidukit alkoholijoobes olles.

Mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes olles on ka pärast 01.01.2015. a endiselt kuritegu KarS §

424 järgi. Muutunud ei ole ka selle teo eest ettenähtav sanktsioon – endiselt on selle teo eest

maksimaalse karistusena võimalik mõista 3 aastat vangistust. Sellest tulenevalt ei ole alust K.

Kruusele selle kohtuotsusega mõistetud karistuse muutmiseks.

Tartu Maakohtu 19.12.2008. a otsus kriminaalasjas nr 1-08-13377

Nimetatud otsusega tunnistati K. Kruuse süüdi ja teda karistati KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2, § 392 lg 2

p 2 ja § 212 lg 1 järgi. Nende kuritegude kogumi eest mõistis kohus K. Kruusele KarS § 64 lg 1

alusel liitkaristuseks 5 aastat vangistust. Kohus moodustas selle liitkaristuse absorptsiooniprintsiipi

kasutades. See tähendab, et K. Kruusele kohaldati lõpliku karistusena ainult raskeimat kohtu poolt

mõistetud üksikkaristust, s.o KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi mõistetud 5 aasta pikkust vangistust.

Järelikult omab siinkohal tähtsust vaid see, kas K. Kruuse tegu, mille kohus kvalifitseeris KarS §

184 lg 2 p-de 1, 2 järgi, on ka pärast 01.01.2015. a toimunud seadusemuudatust kuriteona karistatav

ning kui on, siis ega selle kuriteo eest ettenähtav sanktsioon ei välista vangistust või ega selle

ülemmäär ei ole nii palju alanenud, et see mõjutaks kohtu poolt K. Kruusele mõistetud karistust, s.o

5 aasta pikkust vangistust.

Tegu, mille eest kohus K. Kruuset KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi karistas, oli suures koguses

narkootilise aine valdamine, hoidmine ning edasi andmine grupis ja isiku poolt, kes oli varem toime

pannud narkootilise aine ebaseadusliku sisseveo. Selle teo kvalifitseerimises pärast 01.01.2015. a

muudatusi ei ole toimunud – see kvalifitseeritakse endiselt KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi. Sellise

teo eest nähakse sanktsioonina endiselt ette vangistus ning vähenenud ei ole ka vangistuse

ülemmäär, mis on endiselt 15 aastat. Järelikult K. Kruusele kohtu poolt KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2

järgi mõistetud karistus korrigeerimisele ei kuulu. Eelnev tähendab omakorda seda, et ei muutu ka

KarS § 64 lg 1 alusel moodustatud liitkaristus.

Kuna muutusi ei toimunud ka K. Kruusele Tartu Maakohtu 19.12.2007. a otsusega kriminaalasjas nr

1-07-12656 mõistetud karistuse osas, siis ei muutu ka K. Kruusele KarS § 65 lg 2 alusel

kohtuotsuste kogumi eest mõistetud liitkaristus.

MÄÄRUSKAEBUS

7. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse K. Kruuse, kes taotleb üle vaadata talle Tartu

Maakohtu 19.12.2008. a otsusega mõistetud vangistus, s.o 5 aastat 3 kuud ja 22 päeva ja teha

ümberarvestus 136 tunni üldkasuliku töö osas, vähendades seda 68 päevani. Samuti üle vaadata

Tartu Maakohtu 27.08.2013. a määrus kriminaalasjas nr 1-08-13377 ning lugeda Tartu Maakohtu

19.12.2008 otsus kriminaalasjas nr 1-08-13377 kohtuotsuste kogumis mõistetud vangistus 5 aastat 3

kuud ja 22 päeva lõplikult kantuks, kuna kehtiva karistusseadustiku § 75 ja § 76 järgi oleks K.

Kruuse vangistus kantud.

7.1

Kohus jättis arvestamata, et kriminaalasjas nr 1-07-12656 jõudis K. Kruuse ära teha 136

tundi üldkasulikku tööd, mis vastas 68 päevale vangistusele. Pärast 01.01.2015. a karistusseadustiku

muudatust vastab 136 tundi aga 136 päevale vangistusele. Seega tuleks vähendada K. Kruusele

mõistetud liitkaristust 5 aastat 3 kuud ja 22 päeva vangistust 68 päeva võrra.

7.2

Tartu Maakohtu 19.12.2008 otsusega kriminaalasjas nr 1-08-13377 mõistetud vangistusest 5

aastat 3 kuud ja 22 päeva vabastati K. Kruuse tingimisi ennetähtaegselt 24.01.2011 katseajaga kuni

15.08.2013. Katseajaks määrati karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat 6 kuud ja 11 päeva, mil

K. Kruuse allutati käitumiskontrollile. Kohus pööras nimetatud osa karistusest kriminaalhooldaja

ettekande alusel täitmisele, kuna leidis, et KarS § 76 lg 5 näeb ainsa võimalusena ette karistuse

täitmisele pööramise tahtliku rikkumise puhul. Kehtiv karistusseadustik näeb ette, et

käitumiskontroll kohaldatakse 24 kuuks ning KarS § 76 lg 6 sätestab, et pärast käitumiskontrollile

allumise lõppu (K. Kruuse puhul rakendatult siis maksimaalne aeg 24 kuud) säilib süüdimõistetul

katseaja lõpuni kohustus hoiduda uue kuriteo toimepanemisest. K. Kruuse katseaja pikkus oli 30

kuud 11 päeva ning tuvastatud tahtlikud käitumiskontrolli ajaks määratud lisakohustuste rikkumised

(alkoholi tarvitamise ja suhtlemiskeelu rikkumine), mis tõid kaasa kandmata osa täitmisele

pööramise toimusid katseaja lõpus, täpsemalt 27. ja 29. kuul, kui K. Kruuse ei oleks enam pidanud

alluma käitumiskontrollile. Seega kohaldub K. Kruuse suhtes seaduse tagasiulatuv mõju.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED

8. Ringkonnakohus, tutvunud Tartu Maakohtu 23.02.2015 määruse ja sellele esitatud

määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja ei kuulu muutmisele.

8.1

Ringkonnakohus selgitab, et vaidlustatud kohtumääruses K. Kruuse karistuse

ümbervaatamisel on maakohus toimunud õigesti. Nimelt ei kuulu alates 01.01.2015 jõustunud

KarS § 69 lg-d 1, 6 ja KarS § 76 lg 6 kohaldamisele tagasiulatuvalt nende isikute puhul, kelle

osas on kohtulahend juba jõustunud. Siinjuures annab juhised karistusseadustiku uue

redaktsiooni § 5 lg 2.

8.2

KarS § 5 lg 2 teise lause kohaselt seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise

vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale

jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus

pööratakse täitmisele. Kolmas lause näeb siinjuures aga ette toimimisraamid, andes kaks

võimalust, s.o sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette

nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik

vangistusest.

8.3

Ringkonnakohus leiab, et KarS § 5 lg 2 teise ja kolmanda lause puhul oli seadusandja

tahe suunatud kahele asjaolule. Esmalt sellele, et karistusest saaksid vabastatud need isikud, kes

kannavad karistust teo eest, mis enam ei vasta mitte ühelegi karistusseadustiku eriosa

koosseisule. Teiseks aga sellele, et nende vangistust kandvate isikute karistused, kes kannavad

karistust määras, mida alates 01.01.2015 kehtima hakanud karistusseadustiku redaktsioon enam

mõista ei võimaldaks, saaksid vähendatud uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud

karistuse ülemmäärani. Kui mõistetud karistus (KarS 3. peatüki 1. jao kohaselt on kuriteo eest

kohaldatavateks põhikaristusteks rahaline karistus (§ 44) ja vangistus (§ 45)) jääb seaduse uues

redaktsioonis samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäära piiridesse, siis süüdimõistetu

karistust ei vähendata.

8.4

Kriminaalkolleegium on seisukohal, et põhirõhk karistuste ümbervaatamisel olukorras,

kus süüdimõistetu tegu on endiselt karistatav, ongi tuvastamisel, kas isikule mõistetud karistus

jääb ka käesoleval ajal tema teo eest karistust ette nägeva paragrahvi sanktsiooni ülemmäära

piiridesse. Kui see nii on, siis süüdimõistetu karistuse ümbervaatamiseks alus puudub. K. Kruuse

puhul on maakohus temale erinevate kohtuotsustega mõistetud karistusi ja nende aluseks olevaid

koosseise kontrollinud ja neid alates 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku muudatustega

võrrelnud. Mingeidki aluseid süüdimõistetu karistuse vähendamiseks kohus näinud ei ole, s.o

karistused on kooskõlas ka seaduse uues redaktsioonis sätestatud karistusraamidega. Nimetatud

osas ei ole K. Kruuse maakohtu määrust ka vaidlustatud.

9. Eeltoodud põhjendustel ringkonnakohus maakohtu määruse tühistamiseks alust ei näe

ning jätab juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 Tartu Maakohtu 23.02.2015 määruse

muutmata ja K. Kruuse määruskaebuse rahuldamata.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Tiit Lõhmus