2-12-21597/10 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedT A R T U M A A K O H U S
Legislator headnote
AI generated2-12-21597/10 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: T A R T U M A A K O H U S
Keywords
AI generatedRelated Decisions
Full text
T A R T U M A A K O H U S
K O H T U M Ä Ä R U S Menetluse lõpetamine
Määruse tegemise aeg ja koht 10. märts 2015 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-12-21597; Danske Bank AS versus Heli Lääts (Verlin); hagi põhivõla 2061,06 euro ja kõrvalnõuete saamiseks; tsiviilasja hind 2061,06 eurot Määruse tegemine eelmenetluses Kohtunik Silvi Maiste Hageja Danske Bank AS Eesti Filiaal (registrikood 11488826; aadress Narva mnt 11, 15015 Tallinn) Hageja esindaja Krista Arraste (OÜ Julianuse Õigusbüroo; e-post krista@julianus.ee) Kostja Heli Lääts (isikukood xxxxxxxxxx; aadress xxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxx xxxx xxxxxx xxxxxxx)
RESOLUTSIOON 1. Lõpetada tsiviilasjas menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel: 1.1 Kostja kohustub tasuma hagejale hagi aluseks oleva nõude katteks kokku 2449,22 eurot alljärgneva maksegraafiku alusel: 1.1.1 alates 25.03.2015 -25.08.2015 igakuiselt 50,00 EUR kuus; 1.1.2 alates 25.09.2015 igakuiselt 150,00 EUR kuus kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. 1.2 Kostja kohustub võlgnevuse tasuma Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr EE222200221015269783, Swedbank viitenumbriga 705586609. 1.3 Kostja poolt käesolevast kompromissilepingust tuleneva maksega viivitamisel on Danske Bank A/S Eesti Filiaal õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses.
2. Seoses ülalmärgituga: 2.1 määruse jõustumisel tagastada Riigi Tugiteenuste Keskusel pool riigilõivust s.o 239,66 eurot Julianus Inkasso OÜ kontole nr EE222200221015269783 Swedbank AS-s, mis laekus Julianus Inkasso OÜ kontolt nr 221015269783 Swedbank AS-s 29.05.2012 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 viitenumber 2900072699; 2.2 menetluskulud jätta poolte endi kanda; 2.3 toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjale kätte; 2.4 saata määruse koopia Riigi Tugiteenuste Keskusele. Selgitused 3. Selgitada: 3.1 Kompromissi kohaselt TsMS § 661 lg 4 alusel loobuvad pooled määruskaebuse esitamise õigusest.
2 Asjaolud Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist ja hageja taotleb tagastada pool tasutud riigilõivust.
Kohtu põhjendused Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS § 430 lg 1). Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (TsMS § 430 lg 2). Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (TsMS § 430 lg 5). Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (TsMS § 430 lg 6). Kompromiss võib olla tingimuslik (TsMS § 430 lg 7). Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8). Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (TsMS § 430 lg 9). Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).
Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus TsMS § 430 lg-s 3 sätestatuga. Kohus leiab, et eelosundatud sätete alusel tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi (TsMS § 150 lg 2 p 1). Hageja 29.05.2012 tasutud riigilõivust 479,33 eurot tuleb poolte vahel sõlmitud kompromissi tõttu tagastada pool, s. o 239,66 eurot. Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 168 lg 3).
Poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada (TsMS § 661 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt)
Silvi Maiste
Kohtunik