3-14-52271/23 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-14-52271 Otsuse kuupäev 10. märts 2015 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi OÜ Ronyx Log kaebus Narva Linnavalitsuse 24. septembri 2014. a korralduse nr 1030-k tühistamiseks ja Narva linna kohustamiseks kinnitada Narva Linnavalitsuse 28. mai 2014. a korraldusega nr 565-k välja kuulutatud avaliku kirjaliku enampakkumise tulemused Menetlusosalised Kaebaja OÜ Ronyx Log, lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Kai Villman Vastustaja Narva linn, lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta OÜ Ronyx Log kaebus rahuldamata. 2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 9. aprillil 2015. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

3-14-52271 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Narva Linnavalitsus kuulutas 28. mai 2014. a korraldusega nr 565-k välja avaliku kirjaliku enampakkumise Narvas Linnuse tn 2 hoone teisel korrusel asuvate ruumide üürile andmiseks (tl 7-8). Üheks enampakkumise tingimuseks oli see, et pakkujal peab olema vähemalt viieaastane töökogemus toitlustuse valdkonnas. 2. 26. juunil 2014 avati enampakkumise raames esitatud pakkumised ning ruumide üüriõigus müüdi OÜ-le Ronyx Log. Enampakkumise protokolli kohaselt tuli enampakkumise tulemused edastada Narva Linnavalitsusele kinnitamiseks (tl 9-10). 3. 15. juulil 2014 saatis Narva Linna Arendusja Ökonoomika Amet (edaspidi amet) OÜle Ronyx Log teabenõude/järelepärimise, milles märkis, et äriregistrist ja majandustegevuse registrist nähtuvate andmete kohaselt oli üksnes alates 2011. aastast OÜ Ronyx Log põhitegevuseks toitlustamisega seotud tegevus (tl 11). Amet selgitas, et ka majandustegevuse aruanded ei viita sellele, et OÜ Ronyx Log oleks enne 2011. aastat tegutsenud toitlustamise valdkonnas. Amet palus OÜ-l Ronyx Log esitada seletused ja tõendid, mis kinnitaksid, et OÜ Ronyx Log tegutses toitlustamise valdkonnas viimase viie aasta jooksul (viis aastat enne pakkumuse esitamise kuupäeva). 4. 20. juulil 2014 esitas OÜ Ronyx Log vastuse teabenõudele/järelepärimisele, milles juhtis enampakkumise korraldaja tähelepanu sellele, et tingimust, et pakkujal peaks olema registreering majandustegevuse registris (vähemalt viis aastat) või et toitlustamine peaks olema pakkuja põhitegevusalaks (vähemalt viis aastat), enampakkumise tingimusena ega lisatingimusena pakkujatele seatud ei olnud ning enampakkumise korraldaja ei saa peale pakkumuste avamist ning eduka pakkuja väljaselgitamist seada uusi ega ka täiendavaid tingimusi, vaid peab lähtuma juba esitatud ning pakkujatele teadaolevatest tingimustest (tl 12- 13). Samuti viitas OÜ Ronyx Log asjaolule, et OÜ Mann Grupp protest ei olnud esitatud tähtaegselt ning see tuleks tagastada selle esitajale. 5. 1. augusti 2014. a vastuses selgitas amet, et esitas nõude ainult selle kohta, et OÜ-l Ronyx Log peab olema viieaastane kogemus toitlustusvaldkonnas sõltumata sellest, kas see valdkond on OÜ Ronyx Log põhitegevusalaks või mitte (tl 14-15). Amet selgitas ka, et seadusest tulenes nõue, et toitlustusvaldkonnas tegutsev ettevõtja peab olema registreeritud majandustegevuse registris. Seadusest tulenes ka see, et ettevõtjal puudub võimalus seaduslikult tegutseda toitlustusvaldkonnas ilma registreerimiseta majandustegevuse registris. Juhul kui kehtestatakse nõue kogemuse kohta toitlustusvaldkonnas, tähendab see, et arvesse võetakse ajavahemik, millal ettevõtja tegutses seaduslikult selles valdkonnas. Amet palus OÜl Ronyx Log esitada dokumendid, mis tõendavad, et OÜ-l Ronyx Log oli olemas katkestamatu kogemus toitlustusvaldkonnas viimase viie aasta jooksul. Lisaks märkis amet, et OÜ Ronyx Log ettepanek jätta OÜ Mann Grupp pöördumine tähelepanuta ei ole vastuvõetav, sest haldusorganil on uurimispõhimõttest tulenevalt õigus uurida enne haldusakti andmist OÜ Ronyx Log pakkumises esitatud andmete õigsust sõltumata sellest, millisest allikast sai haldusorgan informatsiooni, mis võimaldab kahelda andmete õigsuses. 6. 7. augustil 2014 esitas OÜ Ronyx Log vastuse, milles selgitas, et kui enampakkumise korraldaja on seadnud enampakkumise lisatingimuseks viis aastat töökogemust toitlustuse 2

3-14-52271 valdkonnas, siis nimetatud fraasi grammatilisel tõlgendamisel ei ole võimalik kuidagi järeldada, et nimetatud nõue hõlmaks endas viieaastase registreeringu olemasolu majandustegevuse registris toitlustuse valdkonnas (tl 16). 7. 26. augustil 2014 edastas amet OÜ-le Ronyx Log Narva Linnavalitsuse korralduse eelnõu enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmise ja uue enampakkumismenetluse algatamise kohta ning andis OÜ-le Ronyx Log võimaluse esitada eelnõu kohta arvamuse ja vastuväited. 8. 2. septembril 2014 esitas OÜ Ronyx Log arvamuse ja vastuväited, milles selgitas, et peab korralduse eelnõu õigusvastaseks (tl 19). 9. Narva Linnavalitsus jättis 24. septembri 2014. a korraldusega nr 1030-k enampakkumise tulemused kinnitamata, otsustas algatada uue enampakkumise samade ruumide üürile andmiseks ning andis ametile korralduse välja töötada uue enampakkumise tingimused ja esitada need kinnitamiseks Narva Linnavalitsusele (tl 21-22). 10. OÜ Ronyx Log esitas 1. oktoobril 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Narva Linnavalitsuse 24. septembri 2014. a korralduse nr 1030-k ning tunnistada õigusvastaseks Narva linna toimingud, mis seisnesid 15. juuli 2014. a ja 1. augusti 2014. a kirjades täiendavate tingimuste seadmises ning tähtaja möödudes esitatud OÜ Mann Grupp protestiga arvestamises ja sellest juhindumises (tl 3-6). 11. Tartu Halduskohus jättis 3. oktoobri 2014. a määrusega kaebuse nõuete täpsustamiseks käiguta. Kohus märkis, et kaebaja palus kaebuses muu hulgas tunnistada õigusvastaseks Narva linna toimingud, mis seisnesid 15. juuli 2014. a ja 1. augusti 2014. a kirjades täiendavate tingimuste seadmises ning tähtaja möödudes esitatud OÜ Mann Grupp protestiga arvestamises ja sellest juhindumises. Kohus juhtis kaebaja tähelepanu sellele, et tuvastamisnõude esitamisel tuleb kaebajal halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 38 lg 4 kohaselt selgitada, miks on tuvastamisnõude esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Kohus märkis, et kaebajal tuleb selgitada, kuidas on vaidlustatud tegevuse õigusvastasuse tuvastamine talle kasulik ehk kuidas see aitab koheselt või edaspidi kaasa tema õiguste teostamisele või kaitsmisele, kaebaja peab näitama, kuidas parandab vaidlustatud tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine tema olukorda. Kohtu hinnangul on kaebusest nähtuvalt kaebaja kohtusse pöördumise eesmärgiks vabaneda Narva Linnavalitsuse 24. septembri 2014. a korraldusest ning saavutada esimesel enampakkumisel parimaks pakkujaks tunnistamine ja ruumide üürilepingu sõlmimine. Selle eesmärgi saavutamiseks on kohtu hinnangul kohane taotleda Narva Linnavalitsuse 24. septembri 2014. a korralduse tühistamist ja Narva linna kohustamist esimese enampakkumise tulemuste kinnitamiseks. Kaebaja oli esitanud vastava tühistamisnõude, kuid ei olnud esitanud kohustamisnõuet. Kohus andis kaebajale kohustamisnõude esitamiseks võimaluse. 12. Kaebaja esitas 8. oktoobril 2014 puuduste kõrvaldamise avalduse. Kaebaja märkis, et juhul kui kaebuse esitaja ei esitaks nõuet nimetatud toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks, tekiks olukord, kus kaebuse võimaliku rahuldamise korral kohus küll tühistaks 24. septembri 2014. a korralduse, kuid OÜ Mann Grupp protestiga arvestamine ning ameti 15. juuli 2014. a ja 1. augusti 2014. a kirjades nõutu oleks ikkagi seaduse mõttes õiguspärane ning enampakkumise menetlus jätkuks täpselt sama koha pealt ning pole välistatud, et haldusorgan ikkagi enampakkumise tulemusi ei kinnitaks. Kaebaja leidis, et nimetatud toimingute õigusvastasuse tuvastamise asemel kohustamisnõude esitamine kaebuse esitaja õiguste kaitsele siinkohal kaasa aidata ei saaks. Kaebuse esitamise eesmärgiks on haldusakti 3

3-14-52271 tühistamine ning toimingute õigusvastasuse tuvastamine, et pärast kaebuse võimalikku rahuldamist ei saaks haldusorgan enampakkumise menetluses enam nimetatud toimingutele tugineda ega nendest lähtuda, kuna on tuvastatud nende õigusvastasus. Seetõttu on kaebaja õiguste kaitseks vajalik vaidlustatud toimingute õigusvastasuse tuvastamine. Kaebaja märkis, et jääb algselt esitatud nõuete juurde. 13. Tartu Halduskohus tagastas 16. oktoobri 2014. a määrusega kaebuse osas, milles kaebaja taotles Narva linna toimingute õigusvastasuse tuvastamist. Kohtu hinnangul ei olnud kaebaja tuvastamisnõue esitatud kahju hüvitamise nõuet ettevalmistaval, preventiivsel ega rehabiliteerival eesmärgil. Kaebaja selgitustest nähtuvalt leidis kaebaja, et kui kohus tühistab küll Narva Linnavalitsuse 24. septembri 2014. a korralduse, ent ei tuvasta vaidlustatud toimingute õigusvastasust, loetakse need toimingud õiguspäraseks ning Narva linnal säilib õigus nendele tugineda. Kohus selgitas, et vaidlustatud korraldusest nähtuvalt on kaebaja poolt vaidlustatud toimingud mõjutanud korralduse sisu ning seetõttu tuleb kohtul korralduse õiguspärasuse kontrollimisel anda hinnang ka nende toimingute õiguspärasusele. Kohtu arvates ei olnud kaebuse eesmärgi saavutamiseks vajalik lisaks Narva Linnavalitsuse 24. septembri 2014. a korralduse vaidlustamisele esitada eraldiseisvat nõuet selle andmist mõjutanud menetlustoimingute õigusvastasuse tuvastamiseks. Sama määrusega võttis kohus menetlusse kaebuse Narva Linnavalitsuse 24. septembri 2014. a korralduse nr 1030-k tühistamiseks. 14. Kaebaja esitas 21. oktoobril 2014 Tartu Halduskohtule kohustamiskaebuse Narva linna kohustamiseks kinnitada Narva Linnavalitsuse 28. mai 2014. a korraldusega nr 565-k välja kuulutatud avaliku kirjaliku enampakkumise tulemused. Kaebaja märkis, et soovib siiski esitada kohtule vastava kohustamisnõude, ning palus kohtul selle läbi vaadata haldusasjas nr 3-14-52271 koos tühistamiskaebusega (liita kohustamiskaebus tühistamiskaebuse menetlusse). Kaebaja selgitas, et kuna kaebuse esitamise eesmärgiks on vabaneda Narva Linnavalitsuse 24. septembri 2014. a korraldusest ning saavutada esimesel enampakkumisel parimaks pakkujaks tunnistamine ja ruumide üürilepingu sõlmimine, esitab kaebaja kohtule täiendavalt ka kohustamisnõude, sest nii on võimalik kaebajal saavutada esimese enampakkumise tulemuste kinnitamine ning nii saab kaebaja õigusi kõige efektiivsemalt kaitsta. 15. Vastustaja esitas 13. novembril 2014 Tartu Halduskohtule vastuse kaebusele, milles palus jätta kaebuse rahuldamata ja kohtukulud kaebuse esitaja kanda (tl 49-50). 16. Kohus määras 13. jaanuari 2015. a määrusega asja arutamise kirjalikus menetluses. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 17. Kaebaja taotleb Narva Linnavalitsuse 24. septembri 2014. a korralduse nr 1030-k tühistamist ja Narva linna kohustamist kinnitada Narva Linnavalitsuse 28. mai 2014. a korraldusega nr 565-k välja kuulutatud avaliku kirjaliku enampakkumise tulemused, põhjendades oma kaebust järgmiselt. 17.1. OÜ Mann Grupp protest on esitatud Narva Linnavolikogu 17. märtsi 2005. a määrusega nr 14 vastu võetud „Linnavara kasutusse andmise korra“ (edaspidi kord) §-s 42 sätestatud tähtaega rikkudes ning tähtaja ennistamiseks puuduvad igasugused põhjused, mistõttu tuli protest selle esitajale tagastada. Selle asemel hakkas amet seadma edukaks tunnistatud pakkujale täiendavaid tingimusi OÜ Mann Grupp nõudmisel: pakkujal pidi olema äriregistris 4

3-14-52271 märgitud toitlustamine põhitegevusalaks ning pakkujal pidi olema vähemalt viieaastane registreering majandustegevuse registris toitlustamise valdkonnas ning hiljem lisandus nõue, et viieaastane kogemus toitlustusvaldkonnas peab olema katkestamatu (mõeldud siiski ilmselt katkematu). Kui enampakkumise korraldaja seab enampakkumisel tingimused ja lisatingimused ning teeb need kõigile pakkujatele teatavaks, ei ole enampakkumise korraldajal peale pakkumiste avamist ning eduka pakkuja väljaselgitamist õigust hakata seadma lisatingimusi ning nõudma dokumente nimetatud lisatingimuste tõendamiseks. Narva linna toimingud on õigusvastased. 17.2. Narva Linnavalitsuse 24. septembri 2014. a korraldus nr 1030-k on samuti õigusvastane, sest see pole antud kehtiva õiguse alusel ega ole sellega kooskõlas ning selles puuduvad kaalutlused. Kaebaja oli seisukohal, et antud juhul ei esine korra § 17 lgs 2, §-des 43, 44 ja 45 nimetatud asjaolusid, mis annaksid õiguse nimetatud sätetele tugineda ning jätta enampakkumise tulemused kinnitamata ja üürileping sõlmimata. Samuti puuduvad vaidlustatud korralduses kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Haldusorgan on andnud välja haldusakti, millega välistas edukaks tunnistatud pakkujaga üürilepingu sõlmimise, kuid ei ole haldusaktis esitanud ühtegi kaalutlust ega põhjendust. Kaebaja rõhutas, et tal on olemas enampakkumise korraldaja nõutud viieaastane töökogemus toitlustusvaldkonnas. 18.1. Vastustaja on seisukohal, et nii kaebuse esitaja kui ka OÜ Mann Grupp esitasid poolte ärakuulamise käigus omapoolsed arvamused selle kohta, mil viisil tuleb tõlgendada tingimust - kas pakkuja viieaastase registreeringu olemasolu majandustegevuse registris toitlustusvaldkonnas või pakkujal ja pakkuja töötajatel vastava kogemuse olemasolu sõltumata sellest, kas pakkuja oli registreeritud majandustegevuse registris toitlustamise valdkonnas või mitte. Kuna pakkujad toonitasid, et enampakkumuse tingimused ei ole üheselt arusaadavad, leidis vastustaja, et tekkinud olukord ja menetlusosaliste poolt lisatingimuste erinev tõlgendamine, võib rikkuda nii kaebuse esitaja kui ka teiste pakkujate õigusi. Vastustaja püüdis välja selgitada, kas enampakkumise lisatingimused on pooltele üheselt arusaadavad, mitte ei seadnud pooltele täiendavaid tingimusi. 18.2. Kuna 28. mai 2014. a Narva Linnavalitsuse korraldusega nr 565-k kehtestatud enampakkumuse tingimus omada vähemalt viieaastast töökogemust toitlustusvaldkonnas, ei ole osalejatele üheselt selge ja arusaadav, siis rikub see haldusmenetluse seaduse (HMS) § 55 lgs 1 sätestatut, mistõttu nimetatud tingimus ei vasta seaduse nõuetele ja vastustaja kohustuseks on korra § 44 lg 2 alusel jätta enampakkumise tulemused kinnitamata. Korra § 45 kohaselt peab vastustaja võtma vastu otsuse uue enampakkumise läbiviimise kohta. 18.3. Järelikult esinesid 28. mai 2014. a Narva Linnavalitsuse korraldusega nr 565-k kehtestatud enampakkumuse tingimustes rikkumised, mis tulenesid vastustajale täitmiseks kohustuslikuks olevast seadusest (HMS 55 lg 1). Juhindudes vastustajale täitmiseks kohustuslikuks oleva korra § 44 lg-st 2 ja §-st 45, võttis vastustaja 24. septembril 2014. a vastu õiguslikult põhjendatud korralduse nr 1030-k, millega jättis 28. mail 2014. a Narva Linnavalitsuse korraldusega nr 565-k väljakuulutatud avaliku kirjaliku enampakkumise tulemused kinnitamata ning otsustas algatada uue enampakkumise. 19. Kirjalikus menetluses on menetlusosalised esitanud menetluskulude nimekirjad ja kuludokumendid, samuti vastuväited teise poole menetluskulude suurusele.

KOHTU SEISUKOHT 5

3-14-52271 20. Käesolevas asjas on OÜ Ronyx Log esitanud kohtule kaebuse, milles taotleb Narva Linnavalitsuse 24. septembri 2014. a korralduse nr 1030-k tühistamist ja Narva linna kohustamist kinnitada Narva Linnavalitsuse 28. mai 2014. a korraldusega nr 565-k välja kuulutatud avaliku kirjaliku enampakkumise tulemused. Vaidlustatud korraldusega jättis Narva Linnavalitsus 28. mai 2014. a korraldusega välja kuulutatud avaliku kirjaliku enampakkumise tulemused kinnitamata (otsuse resolutiivosa p 3.1) ja algatas uue enampakkumise (resolutiivosa p 3.2). 21. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab kohus, et esitatud kaebus on põhjendamata ja see tuleb jätta rahuldamata. Kaevatud haldusakt on nii formaalselt kui ka materiaalselt õiguspärane. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. 22. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 154 lg 1 näeb ette, et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 3 p 1 kohaselt rajaneb kohalik omavalitsus muu hulgas kohaliku elu küsimuste iseseisva ja lõpliku otsustamise ja korraldamise põhimõttel ning KOKS § 3 p 2 kohaselt on üheks kohaliku omavalitsuse aluspõhimõtteks ka igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas ja linnas. KOKS § 34 lg-te 1 ja 2 kohaselt on munitsipaalomand vallale või linnale kuuluv vara, mille valitsemise korra kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu. 23. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 22. oktoobri 2010. a otsuses haldusasjas nr 3-09-1397, et PS § 154 lg 1 sätestab kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse, mille põhisisuks on kohaliku omavalitsuse otsustusja valikudiskretsioon kohaliku elu küsimuste lahendamisel ehk õigus otsustada, kas, millal ja kuidas kohaliku elu küsimusi lahendada. Enesekorraldusõigus hõlmab ka kohaliku omavalitsuse üksuse õiguse temale kuuluvat vara vabalt kasutada ja käsutada. KOKS § 34 lg-s 1 sätestatud munitsipaalomandi valdamine, kasutamine ja käsutamine on kohaliku elu küsimus. 24. Käesoleval juhul ei ole menetlusosaliste vahel olnud sisulist vaidlust selle üle, et asjaomaste korraldustega, Narva Linnuse tn 2 ruumide väljaüürimise kavandamisel, otsustas Narva Linnavalitsus kohaliku elu küsimusi. 25. Kohaliku omavalitsuse üksuse õigused oma vara käsutamisel on piiratud mitmete tingimustega. Riigikohtu erikogu selgitas 20. detsembri 2001. a otsuses asjas nr 3-3-1-15-01 (pd 14, 20), et kohaliku omavalitsuse vara moodustab peaasjalikult vara, mis on mõeldud avalike ülesannete täitmiseks. Valides mitme huvitatud isiku seast välja vara kasutusse saaja, teostab linn avalikku võimu. Linn peab vara rendile andmisel arvestama avalike huvidega, mis ei pruugi alati seisneda varalise tulu saamises. Samuti peab linn vara kasutusse saaja väljavalimisel lähtuma põhjendatud kaalutlustest, et vältida isikute ebavõrdset kohtlemist. Kui linna vara kasutusse saamisest on huvitatud mitu isikut ja õigusaktid ei määra täpselt kindlaks, keda neist tuleb eelistada, tuleb küsimus otsustada avaliku õiguse põhimõtetest lähtudes, arvestades diskretsioonireegleid, avalikku huvi, võrdse kohtlemise põhimõtet jne. 26. Ka vaidlusaluses asjas oli linna vara (Narvas Linnuse tn 2 hoone teisel korrusel asuvad ruumid üldpindalaga 313,8 m2) rendile andmisest huvitatud mitu isikut – eraisik Argo Kirs, OÜ Ronyx Log ja OÜ Mann Grupp (tl 9 pöördel). 26. juuni 2014. a protokolliga müüdi üüriõigus OÜ-le Ronyx Log. Enampakkumise tulemused esitati Narva Linnavalitsusele 6

3-14-52271 kinnitamiseks. Riigikohus on 22. oktoobri 2009. a otsuses asjas nr 3-3-1-66-09 selgitanud, et pakkuja õigus nõuda vara enda kasutusse andmist saab tugineda lepingulisele suhtele. Selline õigus ei teki üldjuhul enne pakkumusele nõustumuse andmist, s.o mitte enne enampakkumise tulemuste kinnitamist. Pakkuja subjektiivsete õiguste olemus pakkumismenetluse ajal ja pärast pakkumismenetluse tulemuste kinnitamist on seega selgelt erinev. 27. Samuti on Riigikohus rõhutanud, et kohalikul omavalitsusel on oma vara käsutamise ja kasutamise küsimuste otsustamisel ulatuslik omakorraldusõigus ning kohtud võivad reeglina kontrollida üksnes kohaliku omavalitsuse üksuse vara käsutamise ja kasutamise õiguspärasust, mitte otstarbekust. Vara kasutamise ja käsutamise korraldamisel tuleb järgida riigija haldusõiguse üldpõhimõtteid ning kehtestada täpsed reeglid, kui nende põhimõtete järgimine ei ole muul viisil piisavalt tagatud (3. novembri 2005. a otsus nr 3-3-1-35-05, p 9). Avaliku ressursi kasutusse andmine peab toimuma kohases menetluses, mis tagab ühetaolise kohtlemise, avalikkuse ja läbipaistvuse ning proportsionaalsuse ning menetlus peab võimaldama võrdsetel alustel osaleda kõigil põhjendatud nõuetele vastavatel isikutel (Riigikohtu 15. detsembri 2005. a otsus nr 3-3-1-59-05, p 17). 28. Narva Linnavolikogu poolt 21. juunil 2005 vastu võetud linnavara eeskirja § 11 kohaselt võib kinnisasja anda kasutusse (üürile, rendile, tasuta kasutusse), koormata hoonestusõigusega või võõrandada teisele isikule Narva Linnavolikogu poolt sätestatud korras. Linnavara eeskirja § 51 sätestab, et linnavara kasutusse andmine ei tohi rikkuda seaduses sätestatud ausa konkurentsi põhimõtteid ja viiakse reeglina läbi avaliku enampakkumise (suulise või kirjaliku), piiratud osalejate arvuga enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise korras. Narva Linnavolikogu on KOKS § 22 lg 1 p 6 ja linnavara eeskirja alusel 17. märtsil 2005 vastu võtnud linnavara kasutusse andmise korra, mis reguleerib Narva linna omandis oleva kinnisja vallasvara (edaspidi linnavara) teisele isikule üürile, rendile või tasuta kasutusse andmist. 29. Korra § 5 lg 1 p 2 kohaselt võtab otsustuse kinnisvara kasutusse andmise kohta vastu Linnavalitsus, kui kinnisvara kasutusse andmise tähtaeg on 1 kuni 25 aastat. Käesolevas asjas sooviti kinnisvara üürile anda 15 aastaks. Seega oli Narva Linnavalitsus pädev otsustama Linnuse tn 2 hoone teisel korrusel asuvate ruumide väljaüürimist. Korra § 7, mis sätestab vara kasutusse andmise viisid, lg 1 p 1 kohaselt võib linnavara kasutusse andmine toimuda avalikul enampakkumisel (suulisel või kirjalikul). Korra § 8 näeb ette, et linnavara kasutusse andmine võib toimuda nii avalikul kui piiratud osalejate arvuga enampakkumisel (kas suuliselt, kirjalikult või eelläbirääkimistega). 30. Vastustaja on vaidlusaluses haldusaktis viidanud kohtu hinnangul õiguspäraselt korra §-le 19, mille kohaselt linnavara kasutusse andmine avaliku enampakkumise korras (suuliselt või kirjalikult) toimub juhul, kui ei kehtestata lisatingimusi või kui lisatingimused on kehtestatud lõplikena s.t. nende üle ei peeta läbirääkimisi. Asja materjalidest nähtuvalt tekkis enne enampakkumise tulemuste kinnitamist vaidlus üürilepingu lisatingimuse üle, mille kohaselt oli vaja vähemalt viieaastast töökogemust toitlustuse valdkonnas. Amet, kes korra § 10 kohaselt valmistab enampakkumise ette ja viib selle läbi, leidis, et selline üürilepingu lisatingimus oli sõnastatud ebaselgelt, mistõttu ei ole võimalik enampakkumise tulemusi kinnitada. Enampakkumise korraldaja seisukohtadest lähtuvalt leidis ka vastustaja, et enampakkumise tulemusi ei saa kinnitada. Seega on vastustaja ise leidnud, et enampakkumise tingimused on koostatud puudulikult, selles on sisuliselt sätestamata võitja kindlakstegemise kriteeriumid, mis oleksid olnud pakkujatele üheselt arusaadavad ja millest kinnipidamist oleks võimalik hiljem kontrollida. Seetõttu tekkis olukord, kus asjaosalistel oli erinev arusaamine 7

3-14-52271 nii enampakkumise tingimuste kui võitja kindlakstegemise osas. Linn peab aga vara kasutusse saaja väljavalimisel lähtuma põhjendatud kaalutlustest, et vältida isikute ebavõrdset kohtlemist. Enampakkumise menetluses osalevatel isikutel on õigus nõuda linnalt oma vara kasutusse andmisel kehtestatud korrast kinnipidamist. Nende kaalutlustega on vastustaja arvestanud. 31. Ka vaidlustatud korralduses sisalduv viide HMS § 55 lg-le 1, mille kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav, on kohtu hinnangul asjakohane. Linnavara üürilevõi rendileandmise otsustust sisaldav haldusakt saab olla õiguspärane üksnes juhul, kui vastav haldusakt on selge ja üheselt mõistetav ning seeläbi täidetav. Ka HMS § 63 lg 2 p 5 näeb haldusakti kehtivuse eeldusena ette, et haldusaktist peavad selguma õigused ja kohustused, need kohustused ei tohi olla vastukäivad ning haldusakti peab olema võimalik täita. Et haldusakt on ebaselge ning mitte täidetav, on leidnud kinnitust praktikas, pakkujad OÜ Ronyx Log ja OÜ Mann Grupp on asunud vastupidistele seisukohtadele, mida tähendab viieaastane töökogemus toitlustuse valdkonnas. 32. Korra § 43 ls 1 kohaselt sõlmitakse pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist võitjaga kasutusleping. Kuna enampakkumise tulemusi ei kinnitatud, oli vastustajal kohane viidata korra §-le 43, selgitades, miks OÜ-ga Ronyx Log lepingut ei sõlmita. Vastustaja on vaidlustatud käskkirja alusena viidanud ka korra § 44 lg-le 2, mille kohaselt ei kinnitata enampakkumise tulemusi, kui enampakkumise tingimused olid vastuolus Eesti Vabariigi või kohaliku omavalitsuse seaduste ja õigusaktidega. Korraldusest nähtub, et vastustaja peab silmas vastuolu HMS § 55 lg-ga 1. Korra §-st 45 tuleneb, et kui enampakkumise tulemusi ei kinnitata, siis korra § 5 kohaselt võetakse vastu otsus uue enampakkumise läbiviimise kohta või vara antakse kasutusse muul samas korras sätestatud viisil. Seetõttu ei nõustu kohus kaebaja väitega, et antud juhul ei esine korra §-des 43, 44 ja 45 nimetatud asjaolusid, mis annaksid õiguse nimetatud sätetele tugineda ning jätta enampakkumise tulemused kinnitamata ja üürileping sõlmimata. 33. Korra § 42 sätestab, et enampakkumises osalejal, kelle arvates rikuti enampakkumise ettevalmistamise või läbiviimise käigus korra või teiste haldusaktide sätteid, on õigus esitada enampakkumise korraldajale kirjalik protest hiljemalt enampakkumisele järgneva tööpäeva jooksul. Kaebused ja protestid vaatab läbi linnavalitsus. Kohus nõustub kaebajaga, et OÜ Mann Grupp protest esitati korra §-s 42 sätestatud tähtaega ületades. Kuigi tähtaegselt esitamata jäetud protest tuli linnavalitsusel läbivaatamata jätta, võis vastustajal siiski OÜ Mann Grupp seisukohti lugedes tekkida kahtlus OÜ Ronyx Log pakkumuse andmete õigsuse osas ja enampakkumise tulemuste kinnitamiseks võis vastustaja kaebajalt selgitusi nõuda. 34. Vastustaja on vaidlusaluses korralduses viidanud ka korra § 17 lg-le 2, mis näeb muuhulgas ette, et kui enampakkumine tunnistatakse nurjunuks korraldaja poolt enampakkumise protseduuri rikkumise tõttu, tagastatakse kõigile pakkujatele tagatisena tasutud rahasumma ja osavõtutasu hiljemalt 15 (viieteistkümne) kalendripäeva jooksul enampakkumise nurjunuks tunnistamisest. Kuna vastustaja on sisuliselt leidnud, et rikkus enampakkumise protseduuri, mis seisnes üürilepingu lisatingimuse ebaselges kehtestamises, siis on kohtu hinnangul õiguspärane viidata ka korra § 17 lg-le 2 ja tagastada tagatisena tasutud rahasumma ja osavõtutasu. 35. Eeltoodut arvesse võttes jääb kaebaja tühistamiskaebus rahuldamata. Kaebaja etteheited ei ole põhjendatud ja vaidlustatud korraldus on piisavalt motiveeritud ning kohtulikult kontrollitav. Kaebaja on kohtule esitanud ka kohustamisnõude Narva Linnavalitsuse 28. mai 8

3-14-52271 2014. a korraldusega nr 565-k välja kuulutatud avaliku kirjaliku enampakkumise tulemuste kinnitamiseks. Kohus põhjendas, miks Narva Linnavalitsus on 28. mai 2014. a korraldusega välja kuulutatud avaliku kirjaliku enampakkumise tulemused jätnud kinnitamata õiguspäraselt. Kuna kaebuse tühistamisja kohustamistaotlus on lahutamatult seotud, ei ole Narva Linnavalitsuse 24. septembri 2014. a korralduse tühistamata jätmise korral kohtul võimalik teha vastustajale ettekirjutust 28. mai 2014. a korraldusega välja kuulutatud enampakkumise tulemuste kinnitamiseks. Seetõttu jääb ka kaebaja kohustamiskaebus rahuldamata. 36. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Haldusorganil ei ole küll keelatud halduskohtumenetluses välise õigusabi kasutamine, kuid kohtuasi peab olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv, et oleks õigustatud kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmise. Seega võivad haldusorgani menetluskulud jääda tema kasuks välja mõistmata ka kaebuse haldusorgani kasuks lahendamise korral (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 21. juuni 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-26-12). Kohtu hinnangul ei ole üldjuhul alust pidada kohalikule omavalitsusele seadusega pandud ülesannete täitmisest tekkinud vaidlusi kohaliku omavalitsuse põhitegevuse raamidest väljuvaks. Ka käesoleva kohtumenetluse asjaolud ei ole sedavõrd erilised, et lubaksid teha teistsuguse järelduse. Seetõttu jäävad Narva Linnavalitsuse menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Palm kohtunik 9