3-15-565/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 10.03.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-565 Haldusasi M.L. taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. RESOLUTSIOON 1. Rahuldada M.L. menetlusabi taotlus ning vabastada M.L. riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. 2. Jätta rahuldamata M.L. esialgse õiguskaitse taotlus. 3. Saata kohtumääruse ärakiri M.L.le ja Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Määruse p-i 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest. Määruse p-i 2 peale võib esitada määruskaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

Asjaolud ja taotluse sisu 1. Tallinna Halduskohtule saabus 09.03.2015 M.L. taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Taotlusest nähtub, et M.L.l pidi olema pikaajaline kokkusaamine lastega. Enne kokkusaamise toimumist anti M.L. lastele pikaajalise kokkusaamise hoones korraldusi. M.L. taotles Tallinna Vanglalt 09.02.2015 ja 16.02.2015 lastele antud korralduste väljastamist kirjalikult haldusaktidena. Tallinna Vangla on M.L.le 04.03.2015 teatanud, et korralduste kirjalikult väljastamine pole võimalik, kuna nende andmine toimus suuliselt mitme erineva ametniku poolt ning intsidendist möödunud ajavahemik on liiga suur. Taotlusest nähtuvalt on M.L. esitanud 06.03.2015 Tallinna Vanglale vaide 04.03.2015 vastuse tühistamiseks ning vangla kohustamiseks haldusaktide väljastamiseks. 1.2. M.L. taotleb esialgse õiguskaitse korras, et kohus kohustaks vanglat nõutud haldusakte välja andma. M.L. leiab, et see on vajalik hilisema kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Samuti leiab M.L., et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel võib osutuda kohtuotsuse täitmine oluliselt raskendatuks või võimatuks ning võib kaasa tuua tarbetult koormavaid tagajärgi. Ka esitab M.L. menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

2 Kohtu seisukohad Menetlusabi taotlus 2. Halduskohtumenetluse seaduse (HKMS) § 111 lg 1 kohaselt antakse taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 112 lg 1 p-st 1 tulenevalt ei anta isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Riigikohtu halduskolleegium on oma 12.03.2012 määruses nr 3-7-1-3-61-12 leidnud, et HKMS § 112 lg 1 p-st 1 tulenevalt peab kohus menetlusabi andmise hindamisel võtma aluseks taotleja nelja kuu sissetulekud, arvutama nendest maha kulutused ning seejärel jagama saadud summa neljaga ja korrutama kahega. Kinnipeetava maksejõulisuse hindamisel tuleb sissetulekuna käsitada laekumisi vanglasisesele isikuarvele, sh nii regulaarseid kui ka ühekordseid laekumisi. Analoogia korras on kinnipeetava isikuarvele kantud summadest seaduse alusel rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi hoiustamiseks kinni peetavad summad võrdsustatavad HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud mahaarvamistega. 2.1. Nähtuvalt taotleja vanglasisese isikuarve väljavõttest on taotluse esitamisele eelnenud neljal kuul olnud taotleja sissetulek 52 eurot, millest HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud mahaarvamisi saab teha 36,51 euro ulatuses. Seega on taotleja kahekordne ühe kuu keskmine sissetulek, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu alusel, 7,75 eurot (52-36,51/4x2). Eelöeldust nähtub, et taotlejal puuduvad rahalised vahendid 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks. 2.2. HKMS § 111 lg 3 kohaselt ei anta isikule menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega või kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohus leiab, et esitatud taotlus ei ole ilmselgelt perspektiivitu määral, mis tingiks menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise. Ka võib olla taotlusega kaitstav õigus taotlejale oluline küsimus. 2.3. Toodud põhjendustel leiab kohus, et eeldused riigilõivu tasumisest vabastamiseks on käesoleval juhul täidetud, mistõttu tuleb taotleja vabastada riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

Esialgse õiguskaitse taotlus 3. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 250 lg 2 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse taotlust põhistada (HKMS § 63). Kaebuse esitajal tekib esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui esialgse õiguskaitse meetme kohaldamata jätmise korral saaks vastustaja või muud isikud teha toiminguid, mille tagajärjel ei oleks kaebuse esitajal ka talle soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletavat eesmärki võimalik saavutada või ka juhul, kui sellise eesmärgi saavutamine oleks võimalik, kuid tooks esialgse õiguskaitse mittekohaldamise tõttu kaebaja jaoks kaasa tarbetult koormavad tagajärjed. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb arvesse võtta kolmandate isikute õigusi ja avalikku huvi.

3 4. Kohus leiab, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Nimelt ei nähtu taotlusest, milliseid pöördumatuid tagajärgi haldusaktide kohene väljastamata jätmine taotlejale kaasa tooks. Ka ei nähtu kohtule, kuidas haldusaktide kohene väljastamine tagaks potentsiaalse kohtuvaidluse tulemusel antava kohtuotsuse täitmist. Kui taotleja eesmärgiks on kaebeõiguse kiirem realiseerimine läbiotsimise toimingute osas, siis ei tulene taotlejale ka sellest õiguskaitse vajadust, kuna taotleja on oma kaebuse juba esitanud haldusasja nr 3-15-566 raames. Samuti ei saa kohus esialgse õiguskaitse lahendamisel ära otsustada vaidemenetluse tulemust (taotleja on vaides taotlenud haldusaktide väljastamist), välja arvatud juhul, kui tegemist oleks ilmselgelt perspektiivika vaidega. Kohus ei pea aga taotleja vaiet haldusaktide väljastamise osas perspektiivseks. Kohus leiab, et vangistusseaduse § 27 lg-s 1 sätestatud läbiotsimise läbiviimine on toiming haldusmenetluse seaduse (HMS) § 106 lg 1 mõttes. HMS § 107 lg 1 kohaselt otsustab haldusorgan toimingute vormi oma äranägemise järgi ning toimingute kohta ei väljastata kirjalikku haldusakti. Küll on taotlejal õigus nõuda tehtud toimingute kirjalikult põhjendamist (HMS § 108 lg 1), kuid selliste põhjenduste näol pole tegemist haldusaktidega HMS § 51 mõttes. Toodud põhjendustel tuleb esitatud taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik