4-15-1084/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

4-15-1084

10. märtsil 2015.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja

Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Maris Karna juuresolekul, kohtuvälise menetleja – PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindaja Hannes Küünarpuu ja menetlusaluse isiku M.S-i osavõtul arutanud läbi avalikul kohtuistungil

M.S, ik XXX, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht XXX, töötab, 3 kehtivat kriminaalkaristust ja 5 kehtivat väärteokaristust -

- väärteoasja LS § 201 lg 2 järgi.

Vastavalt 26.01.2015.a koostatud väärteoprotokollile nr AB1327636 (2303,15,000087) 26.01.2015.a kell 15:18 Harjumaa Tallinn Põhja pst 33, Suur-Patarei suunas juhtis M.S mootorsõidukit Hyundai Sonata reg.märk XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega rikkus M.S LS § 90 lg 1 p 1 ja p

3 nõudeid ning pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohtuvälise menetleja esindaja taotleb M.S-ile karistuseks § 201 lg 2 järgi 10 päeva aresti.

Menetlusalune isik tunnistas ennast süüdi, kahetses ja taotles karistuseks rahatrahvi, mille on suuteline tasuma 6 kuu jooksul, teeb juhutöid vaatamata sellele, et tal pole ühte jalga, kasutab proteesi.

Kohtule on esitatud väärteoasjas järgmised tõendid:

- Tunnistaja T. Ingermaa ütluste kohaselt täites tööülesandeid 26.01.2015 kell 15:18 andis ta peatumismärguande mootorsõidukile Hyundai Sonata (reg.märk XXX), mis liikus Põhja pst 33 juures suunaga Suur-Patarei tänavale. Mootorsõidukit juhtis M.S (ik XXX). Juhi kontrollimisel selgus, et isikul puudub juhtimisõigus.

- Menetlusaluse isikuna M.S kahetsen tehtut ja seletas, et liikus autoga kuna väljas on libe ja temal pole ühte jalga.

- 06.02.2015 edastas M.S PPA Põhja prefektuurile kirja, milles tõi välja järgmise: 26.

jaanuari keskpäeval sõitis ta autoga proteesimeistri juurde proteesi üle vaatama. Kuna tal ei ole ühte jalga ja kannab jalaproteesi, on liikumine libedaga piiratud ja taksoraha ka hetkel puudus. Seega tegi ühe rumala vea, asus ise rooli ja sõitis autoga. Kahetseb sügavalt oma tegu ja teeb kõik selleks, et selline situatsioon enam ei korduks. Ja kui oleks võimalik rahaline karistus, siis sooviks selle osade kaupa ära maksta. Arestis on oma puude tõttu väga raske viibida.

- Isikusamasuse tuvastamise protokollist (26.01.2015) nähtuvalt andmete kontrollimisel tuvastati

M.S-i isikusamasus.

- Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused, mille kohaselt kõrvaldati M.S sõiduki juhtimiselt 26.01.2015, sest ta juhtis sõidukit Mazda 323F reg.märk XXX, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Samuti kõrvaldati Raigo Kivirand sõiduki juhtimiselt 28.09.2013, sest ta juhtis sõidukit Hyundai Sonata reg.märk XXX, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Samuti kõrvaldati M.S sõiduki juhtimiselt 14.02.2014, sest ta juhtis sõidukit Opel Astra reg.märk, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

- Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et M.S juhtimisõigus puudub.

- Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on M.S 3 kehtivat kriminaalkaristust ja 5 kehtivat väärteokaristust, viimati karistati teda väärteokorras 14.02.2014 LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga.

Kohus leiab, et eelpool loetletud tõendid langevad omavahel kokku ning M.S-i süü rikkumistes on tõendatud: ta juhtis mootorsõidukit, omamata selleks vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. M.S-i käitumine sisaldab LS § 201 lg 2 väärteokoosseisu ja tema tegu on õigusvastane. M.S-i käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult.

Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Kohus leiab, et arvestades süü suurust ja M.S-i isikut ning terviseseisundit ei ole võimalik teda karistada arestiga ega asendada aresti üldakasuliku tööga. M.S elatub töövõimetuspensionist, teeb juhutöid ja elab ema juures. M.S on varem 5 korda karistatud väärteokorras, s.h liiklusrikkumiste eest, viimati 14.02.2014 toimepandud rikkumise eest arestiga 10 päeva. Karistuse valikul tuleb lähtuda sellest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. M.S-ile on selgitatud, et rahatrahvi tasumata jätmisel asendatakse rahatrahv arestiga. Kohus mõistab M.S-ile LS § 201 lg 2 järgi põhikaristusena rahatrahvi 75 trahviühiku ulatuses ning võimaldab rahatrahvi tasumist 6 kuu jooksul.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, V™S §-de 107 lg 1 p 1, 136-139, 199 lg 3 kohtunik o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada M.S LS § 201 lg 2 järgi ning põhikaristuseks mõista rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, so 300 eurot. KarS § 66 lg.2 alusel M.S-ile määratud rahatrahvi on võimalik tasuda ositi võrdsetes osades

6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt 50 eurot Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 №rdea Pank.

KrMS § 159 lg 3 alusel makseinfo rahatrahvi tasumiseks edastatakse M.S-ile eraldi dokumendina posti teel. Rahatrahvi tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kaebuse esitamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning kaebuse peab esitama 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast.

Kohtunik: