4-15-1127/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

4-15-1127

10. märtsil 2015.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja

Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Maris Karna juuresolekul, kohtuvälise menetleja – PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindaja Triinu Riigor ja menetlusaluse isiku P.H-na osavõtul arutanud läbi avalikul kohtuistungil

P.H , ik XXX, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht XXX, töökoht: XXXOÜ, 5 kehtivat kriminaalkaristust ja 14 kehtivat väärteokaristust - - väärteoasja LS § 201 lg 2 ja LKindlS § 81 järgi.

Vastavalt 25.01.2015.a koostatud väärteoprotokollile nr AB1436666 (2316,15,001198) 25.01.2015.a kell 15:07 Harjumaa Tallinn Viru Väljak 4, A. Laikmaa suunas juhtis P.H mootorsõidukit

Mazda 323F reg.märk XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Samuti puudus sõidukil kehtiv liikluskindlustuse poliis. Sellega rikkus P.H LS § 90 lg 1 p 1 ja p 3, LKindlS § 3 lg 2 nõudeid ning pani toime LS § 201 lg 2 ja LKindlS § 81 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohtuvälise menetleja esindaja taotles P.H-le karistuseks § 201 lg 2 ja LKindlS § 81 järgi 10 päeva aresti, mida on võimalik asendada üldkasuliku tööga. Menetlusalune isik tunnistas ennast süüdi, kahetses ja taotles asendada arest üldkasuliku tööga.

Kohtule on esitatud väärteoasjas järgmised tõendid:

- Tunnistaja Markus Kärner ütluste kohaselt olles 25.01.2015 autopatrullis 3283 koos

patrullpolitseinikuga Lennart Kamsiga märkas ta kell 15:07 sõiduautot Mazda 323F reg.nr XXX sõitmas Viru Väljak 4 suunaga A. Laikmaa poole. Sõiduauto esiots oli avariiline ning numbrimärk ei olnud selleks ettenähtud kohta kinnitatud. L. Kams andis sõidukijuhile punase ja sinise

vilkuriga peatumismärguande. Sõiduk peatus Viru Väljak 4 juures ning seda juhtis P.H (XXX). kontrollimisel andmebaasist KAIRI nähtus, et P.H puudus juhtimisõigus. P.H möönis, et tal ei ole kunagi juhtimisõigust olnud. Sõiduk (reg.nr XXX) kontrollimisel andmebaasist KAIRI nähtus, et sõidukil puudub kehtiv liikluskindlustuse poliis. Sõiduk peatatud kell 15:07 Viru Väljak 4 juures.

- Menetlusaluse isikuna P.H kinnitas, et sõitis autoga omamata juhiluba, kuna auto oli

vaja viia remonti. Kindlustuse puudumisest polnud teadlik.

- Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused, mille kohaselt kõrvaldati P.H sõiduki

juhtimiselt 25.01.2015, sest ta juhtis sõidukit Mazda 323F reg.märk XXX, kuigi tal puudus

vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, samuti kõrvaldati P.H sõiduki

juhtimiselt 28.09.2013, sest ta juhtis sõidukit Ford Scorpio reg.märk XXX, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

- Kindlustuskaitse kehtivuse kontrolli väljavõttest nähtub, et sõidukil Mazda 323F reg.märk XXX

kindlustuspoliis ei kehti.

- Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et P.H juhtimisõigus puudub.

2

- Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on P.H 5 kehtivat kriminaalkaristust ja

14 kehtivat väärteokaristust, viimati karistati teda väärteokorras 19.11.2014 KarS § 262 järgi

rahatrahviga; LS § 201 lg.2 järgi karistatud viimati 17.10.2013.a otsusega 28.09.2013 toimepandud rikkumise eest.

Kohus leiab, et eelpool loetletud tõendid langevad omavahel kokku ning P.H-na süü

rikkumistes on tõendatud: ta juhtis mootorsõidukit, omamata selleks vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Samuti puudus sõidukil kehtiv liikluskindlustuse poliis. P.H-na käitumine sisaldab LS § 201 lg 2 ja LKindlS § 81 väärteokoosseisu ja tema tegu on õigusvastane. P.H-na käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult.

Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Kohus leiab, et arvestades P.H-na süü suurust ning asjaolu, et teda on varem 14 korda karistatud väärteokorras, s.h liiklusrikkumiste eest. Eelnevalt on P.H karistatud arestiga ja rahatrahvidega, mis on käesoleva ajani tasumata ja mis ei ole aga mõjutanud isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, vastupidi, ta on jätkanud sarnaste süütegude (liiklusrikkumiste) toimepanemist, mis näitab, et varsemad kergemad karistused ei ole isikule mõju avaldanud, mistõttu tuleb P.H-le LS LS § 201 lg 2 ja LKindlS § 81 rikkumiste eest mõista käesoleval juhul karistusena arest, mis ainsana võib mõjutada teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Kohus mõistab P.H-le LS § 201 lg 2 ja LKindlS § 81 järgi põhikaristusena aresti 10 päeva, mille peab võimalikuks asendada üldkasuliku tööga, sest P.H omab töökohta ja viimasest analoogsest rikkumisest on möödunud umbes 17 kuud.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, V™S §-de 107 lg 1 p 1, 136-139, 199 lg 3 kohtunik o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada P.H LS § 201 lg 2 ja LKindlS § 81 järgi ning põhikaristuseks mõista arest 10 päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga 10 tunni ulatuses (ühele päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd). KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

KarS § 69 lg 4 alusel määrata P.H üldkasuliku töö tegemise ajaks Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri järelevalve alla.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kaebuse esitamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning kaebuse peab esitama 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast.

Kohtunik: