4-14-8561/39 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.02.2015.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-14-8561 Kohtukoosseis Kohtunik Merle Parts Kohtuistungi sekretär Liis Landsmann Kohtuasi

Vaidlustatud lahend

J.S’ (ik: XXX) väärteokaebus nr 4-14- 8561

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

piirivalvebüroo Tallinna kordoni 26.09.2014.a. otsus väärteoasjas nr 2303,14,000614

Asja läbivaatamise kuupäev 10.12.2014.a., 20.01.2015.a., 10.02.2015.a.

Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja J.S

kohtuvälise menetleja, PPA Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri piirivalvebüroo Tallinna kordoni esindaja Ülle Ohtla

RESOLUTSIOON

Jätta J.S’ kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja Politseija Piirivalveameti

Põhja prefektuuri piirivalvebüroo Tallinna kordoni 26.09.2014.a. otsus väärteoasjas nr. 2303,14,000614 muutmata.

Kaebuse esitaja kaitsja Vahur Krinal’i taotlus menetluskulude hüvitamiseks summas 300 eurot – jätta rahuldamata ning jätta see menetluskulu kaebuse esitaja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja

vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on Väärteoasi nr. 4-14-8561

2 kohtumenetluse pooltele kättesaadav Liivalaia kohtumaja kantseleis (asuk. Tallinn, Liivalaia 24). Kohtuotsus on kättesaadav 10.03.2015.a.

Asjaolud ja menetluse käik

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piirivalvur Ü. Aav koostas 19.07.2014.a. väärteoprotokolli AB 1261421 J.S-ile selle eest, et tema 19.07.2014.a. kell 17:34 ajal, Harjumaal Tallinnas Lennusadama akvatooriumis, juhtis väikelaeva juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem, kui 0,62 mg/l; juhil ei olnud kaasas väikelaeva registreerimise tunnistust; väikelaev ei olnud registreeritud liiklusregistrisse või laevaregistrisse (ainult number korpusel). Nimetatud tegevusega rikkus J.S väärteoprotokolli kohaselt meresõiduohutuse seaduse (edaspidi MSOS) § 45 lg 4; MSOS § 37 lg 2; MSOS § 351 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad MSOS § 88 ja MSOS § 93 lg 1 järgi. MSOS § 93 lg 1 järgi kvalifitseeritud süüteo osas lõpetati menetlus kohtuvälise menetleja 26.09.2014.a. määrusega.

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri piirivalvebüroo Tallinna kordoni teabetöö piiriametniku T. Tomingas’e poolt 26.09.2014.a. koostatud otsusega määrati J.S-ile väärteoasjas nr. 2303,14,000614 MSOS § 88 rikkumise eest karistuseks rahatrahv 125 trahviühiku ulatuses, summas 500 eurot. Harju Maakohtule esitatud palub kaebuse esitaja tühistada kohtuvälise menetleja otsuse kaebuses täies ulatuses ja lõpetada kaebuse esitaja suhtes väärteomenetlus, kuivõrd väärteomenetluses ei ole

nõuetekohaselt tuvastatud väärteo toimepanemise asjaolud. Kaebuse kohaselt viibis J.S purjejahil TUR 80 kui reisija ega osalenud jahi juhtimises. Seetõttu ei saa tema suhtes rakendada väikelaevajuhile esitatavaid nõudeid ja tema osas tuvastada nende rikkumist. Kaebuse kohaselt juhtis veesõidukit XXX, kes ise ka seda on tunnistanud. XXXseisund vastas esitatavatele nõuetele ning väärtegu ei ole keegi toime pannud. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde ning palus kaebus rahuldada. Kaebuse esitaja ütluste kohaselt võtsid nad XXXpaadi ning läksid merele fotosid tegema, kail tehti paadi otsad lahti ning akvatooriumis tehti tiir. Paat oli Rootsi paat ja seda juhtis XXX. Kaebuse esitaja märkis, et tarbis õlut, kuid tarbitu kogust ta ei oska öelda, kuid ta jõi ära mitu pudelit. Rikkumist vaidlustab ta põhjusel, et ta ei ole nõus sellega, et ta oli laevajuht, ta oli üksnes abistav käsi.

Kohtuistungil kaebuse esitaja kaitsja leidis, et J.S laeva ei juhtinud, seda tegi XXX. Kaitsja sõnul taandub vaidlus sellele, mida tuleb laeva juhtimise all mõista. Kaitsja hinnangul juhib laeva

see, kes korraldab selle liikumist. Antud juhul nägid politseinikud, et rool oli XXXkäes ning

samuti on XXX selle omaks võtnud. Kaitsja palus kaebus rahuldada ning jätta menetluskulud kohtuvälise menetleja kanda.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kaebus on põhjendamatu, sest kaebuse esitaja on teo

toime pannud. Kohtuvälise menetleja esindaja ütluste kohaselt on see tõendatud tunnistajate ütlustega ning samuti kaebuse esitaja poolt kohtus antud ütlustega. Kohtuvälise menetleja esindaja palus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri väärteootsus jõusse jätta.

Kohus uuris kohtuistungil järgmisi tõendeid ja kirjalikke materjale:

- väärteoprotokolli (tl 50pö-51pö); - indikaatorvahendi kasutamise protokolli (tl 58, 58pö); - tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli koos väljatrükiga (tl 59-59pö); - kohtuvälise menetleja 26.09.2014.a. otsust (tl 48pö-49);

3 - karistusregistri väljavõtet (tl 103-103pö).

Kõigi nimetatud tõendite avaldamist pidasid pooled lubatavaks.

Kohtuistungil kuulati üle tunnistaja Aleksandr Kuksin, ülejäänud tunnistajate ülekuulamisest pooled loobusid.

Kohtu järeldused: Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega, samuti kohtuistungil poolte esitatud seisukohtadega, uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, jõudis järeldusele, et esitatud kaebus rahuldamisele ei kuulu.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kaebuse esitaja seisukohtade põhjal puudub väärteootsuse tühistamiseks alus. Kaebuse esitaja kohtus möönis, et sildumisel hoidis ta laeva rooli (tl 95, 96). Ta selgitas, et möönab, et sildumine on tegevus, mis hõlmab laeva juhtimist ja sel ajal oli ta alkoholijoobes (tl 96).

Kohus on seisukohal, et antud juhul on kohtuvälise menetleja poolt kogutud tõenditega, milliseid kohus uuris, kinnitust leidnud kohtuvälise menetleja otsuses kajastatud väärteo toimepanemine J.S’

poolt. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt oli joobeseisundi tuvastamisele allutatud isikuks J.S, kasutati tõenduslikku alkomeetrit Lion Intoxilyzer

8000, selle lugemiks oli 0,67 mg/l kohta, laiendmääramatuseks 0,05 mg/l ning lõplikuks mõõtetulemuseks oli 0,62 mg/l (tl 59-59pö). Tõenduslik alkomeeter oli enne puhumist ära nullitud,

see nähtub tõendusliku alkomeetri väljatrükist, mille kohaselt on sooritatud nii seadme diagnostika, standardkontroll, kui iga mõõtmise eel sooritatud nullimine (tl 59). Seega tuleb asuda seisukohale, et mõõtetulemus on jälgitav ning isik sooritas kaks õnnestunud puhumist, millest läks arvesse väiksema mõõtetulemusega katse, mille tulemuseks oli laiendmääramatust arvestades 0,62 mg/l. Protokoll on korrektselt täidetud, mõõtmine on teostatud taadeldud seadmega ning nähtub,

et J.S on oma allkirjaga kinnitanud tõendusliku alkomeetriga joobeseisundi tuvastamise

korraga tutvumist, sh seda, et tal on õigus sellest keelduda, mille järel toimub alkoholijoobe tuvastamine vereproovi uuringuga (tl 59pö). Samuti puudub alus kahelda ka mõõtmist teostanud piirivalveametniku Ü. Aava pädevuses, kuivõrd taoline veesõidukite juhtide ja nende poolt juhile

ettenähtud nõuete kontroll on rutiinne patrulliva piirvalveametniku tegevus. Kohus märgib, et menetlusalune isik ei ole ühtegi protokolli märgitud asjaolu vaidlustanud (tl 59pö). Asjaolu, et isikul esines juhile lubatud alkoholi piirmäära ületamine, nähtub ka indikaatorvahendi kasutamise

protokollist (tl 58-58pö), mis kinnitab tõendusliku alkomeetriga saadud mõõtmistulemust. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et antud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli näol on tegu väärteomenetluses lubatava tõendiga.

Kohtul puudub igasugune alus kahelda selles, et esineks menetluslikke rikkumisi alkoholi piirmäära ületamise tuvastamisel ja selle tulemuste fikseerimisel. Kohtus ei leidnud tõendamist rikkumised väärteoasja menetlemisel. Nii on väärteoprotokollis märgitud, et menetlusalune isik rikkumisega ei nõustunud, tal oli võimalus anda ütlusi, kuid seda ta teha ei soovinud (isik esitas hilisemalt vastulause). Protokollis on kajastatud konkreetse rikkumise asjaolud (tl 50pö) ning neist

andmetest lähtuvalt on hilisemalt koostatud ka väärteootsus (tl 48pö-49). Väärteoprotokollist

nähtub, et sellesse on kantud ka tegelikkusele vastavad, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollis märgitud andmed juhile lubatud alkoholi piirmäära ületamise tuvastamise kohta, väärteoprotokolliga on menetlusalune isik tutvunud (tl 50pö). Samuti on isik tutvunud oma õiguste ja kohustustega väärteomenetluses (tl 51pö). Protokollis kajastatut kinnitavad ka kaebuse esitaja poolt kohtus antud ütlused, milles ta möönis, et mingitel ajahetkedel hoidis ta laeva rooli, kuna

4 vajalik oli mitme isiku osalemine laeva sildumisel (tl 95, 96). Eeltoodust lähtuvalt tuleb järeldada, et J.S on ka ise möönnud, et juhtis veesõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületanud seisundis.

Lisaks peatub kohus küsimusel, mida tuleb pidada antud juhul väikelaeva juhtimiseks. Üldteada asjaoluks tuleb pidada seda, et laeva saab ennekõike juhtida rooli (tüüri) hoidmise ja keeramisega ning sellist tegevust tulebki ennekõike mõista laeva juhtimisena. Ajal, mil toimub aluse suunamine või valitud kursi hoidmine, toimub samuti laeva juhtimine ning seda ka juhul, kui see toimub lühiajaliselt või ka sildumisel. Ka kaebuse esitaja ise kinnitas, et sildumist, mille ajal ta rooli hoidis, tuleb mõista laeva juhtimisena (tl 95, 96). Kohtuistungil andis tunnistaja XXXütlusi selle kohta, et ta nägi, kuidas J.S hoidis laeva sildumise eel, manööverdamise ajal laeva tüüri (tl 97). Tunnistaja sõnul jälgis ta laeva pidevalt ning ta ei saanud seda segi ajada teiste veesõidukitega. Kohtul puudub igasugune alus kahelda tunnistaja A. Kuksin’i ütluste usaldusvääruses, tegu on

merevalveteenistuse ametnikuga, kelle puhul viiteid tunnistaja ebaobjektiivsusele kohus ei

tuvastanud. Kõike eeltoodut arvestades on kohtu hinnangul üheselt kinnitust leidnud, et antud laeva juhtis J.S.

Kohtus ei leidnud tõendamist rikkumised väärteoasja menetlemisel.

Kohus asub seisukohale, et J.S’ poolt MSOS § 88 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. Teo toimepanemise ajal kehtinud MSOS § 45 lg 4 kohaselt ei võinud väikelaeva juhi ühes liitris väljahingatavas õhus olla alkoholi üle 0,4 milligrammi. Kehtiva MSOS § 45 lg 41 p 1 kohaselt loetakse väikelaeva juht alkoholijoobes olevaks, kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega on isiku suhtes kohaldatud kergemat seadust. Kuivõrd J.S väljahingatavas õhus tuvastati alkoholi 0,62 mg/l tuleb asuda seisukohale, et tal esines väikelaeva juhile ettenähtud alkoholi piirmäära ületamine. V™S §-st 29

tulenevaid väärteomenetlust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti ei nähtu väärteoasja materjalidest süüd ning õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul pidi J.S võimalikuks pidama, et olles alkoholi tarvitanud ning asudes väikelaeva juhtima, paneb ta toime teo väikelaeva alkoholijoobes juhtimise ning ta pidi seda ka möönma. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et J.S on etteheidetava väärteo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. Teo toimepanemise ajal kehtinud MSOS § 45 lg 4 rikkumine on väärteootsuses õigesti kvalifitseeritud

MSOS § 88 järgi. Karistamisel on lähtutud KarS § 56 sätetest. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsusega J.S-ile põhikaristusena määratud rahatrahv 125 trahviühiku ulatuses, s.o summas 500 eurot, on põhjendatud. MSOS § 88 näeb sanktsioonina ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut (varasemas redaktsioonis nähti ette ka aresti kohaldamise võimalus). Seega, antud rikkumist teiste liiklusalaste

väärtegudega kõrvutades, tuleb järeldada, et väikelaeva juhile lubatud alkoholi piirmäära ületamine, on üks raskematest võimalikest meresõiduohutuse alastest väärtegudest. Karistuse määra puudutavalt märgib kohus, et õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt on kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega, selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse

erija üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (RKKKo 3-1-1-77-11). Kohus märgib, et

väärteootsuses ettenähtud põhikaristuse karistusmäär (125 trahviühikut) jääb alla sanktsiooni keskmist määra. Kohus leiab, et rahatrahvi määr on eelpool toodud seisukohaga kooskõlas, asjas

ei ole tuvastatud karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ning seega on lähtutud karistusmäära kohaldamise põhimõtetest. Kuivõrd kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ka karistuse osas.

5 J.S kaitsja V. Krinal’i taotlus kaitsjale makstud tasude hüvitamiseks tuleb jätta V™S §-st 23; § 38 lg-st 1, KrMS § 175 lg-st 1 ja § 180 lg-st 1 lähtuvalt rahuldamata, kuivõrd kaebust ei rahuldata ja menetlust ei lõpetata ning see kulu tuleb jätta kaebuse esitaja enda kanda. Kohus juhindub V™S § 109-111, § 132 p 1, § 133-135, § 155-156.

Merle Parts kohtunik