3-14-51965/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-14-51965 Määruse kuupäev 10. märts 2015 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Saare Haldus OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 19.12.2013. a otsuse nr 12-6/1117 osaliseks tühistamiseks, PRIA 14.01.2014. a otsuse nr 12-6/41 tühistamiseks ja PRIA 26.05.2014. a vaideotsuse nr 12-4/14/274-1 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – Saare Haldus OÜ, seaduslik esindaja Sten Janu Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Resolutsioon Lõpetada menetlus haldusasjas 3-13-51965. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud

1. Saare Haldus OÜ esitas 04.09.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 19.12.2013. a otsuse nr 12-6/1117, 14.01.2014. a otsuse nr 12-6/41 ja 26.05.2014. a vaideotsuse nr 12-4/14/274-1 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt sai kaebaja vaidlusaluseid otsuseid puudutava PRIA 26.05.2014. a vaideotsuse nr 12-4/14/274-1 kätte 05.08.2014.

2. Tartu Halduskohus võttis 25.09.2014. a määrusega kaebuse menetlusse ning kohustas vastustajat esitama seisukoht ja tõendid kaebuse kohtusse esitamise tähtaegsuse kohta.

3. Vastustaja esitas 02.10.2014 Tartu Halduskohtule seisukoha, et Saare Haldus OÜ kaebus on halduskohtusse esitatud mittetähtaegselt, sest kaebaja sai vaideotsuse kätte 29.05.2014, mil väljastusteatega tähtkiri jõudis Kuressaare postivahetuspunkti, sellele tehti väljastuskatse ning saadetise osas registreeriti korraldused „hilisem kättetoimetamine saaja soovil“ ja „saadetis on saaja palvel hoiul“ ning märkus „KANDESSE 02.06“. Juriidilisel isikul on kohustus korraldada oma registrijärgsel aadressil posti vastuvõtmine ning seda ei muuda asjaolu, et kaebaja on taotlenud haldusaktide kättetoimetamist e-posti aadressile saarehaldus@mail.ee, millele haldusakti saatmine ebaõnnestus ja selle kohta tuli automaatvastus (toimiku lk 18, 20, 38).

4. Tartu Halduskohus jättis 10.11.2014. a määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks, s.o põhjendatud kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Kohtu hinnangul on kaebus esitatud ettenähtud kaebetähtaega rikkudes. PRIA on esmalt lähtunud vaideotsuse kättetoimetamisel kaebaja enda 06.02.2014 esitatud taotlusest (tlk 34), milles taotleti kõikide dokumentide elektroonilist kättetoimetamist. Kuigi vastustaja edastas 26.05.2014. a vaideotsuse 28.05.2014 kaebaja enda poolt märgitud meiliaadressile, mille kaudu oli PRIA ka varem kaebajale posti edastanud, sai vastustaja automaatvastuse, et e-kiri oli kättetoimetamatu (lk 18). Seega ei olnud vastustajal võimalik

2 dokumenti edastada elektrooniliselt. Esitades taotluse dokumentide elektrooniliseks kättetoimetamiseks, pidi kaebaja tagama ka selle reaalse võimalikkuse. Peale teate saamist väljastas PRIA vaideotsuse samal päeval, so 28.05.2014 ka väljastusteatega tähitud kirjaga kaebaja äriregistri järgsele aadressile. Saadetise teekonna jälgimise käigu järgi on väljastuskatse tehtud 02.06.20914, mil posti saaja ei ole kohal olnud ning saadetise kohta on adressaadile jäetud teade. Kohus on seisukohal, et esitatud materjalide ja selgituste järgi saab lugeda, et kaebuse esitaja sai PRIA 26.05.2014 vaideotsuse kätte hiljemalt 02.06.2014. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et juriidilisel isikul lasub suurem hoolsuskohutus posti vastuvõtmise korraldamisel. Juriidilisele isikule dokumendi tähitult saatmisel tuleb dokument lugeda kättetoimetatuks selle üleandmise hetkest või, kui dokumenti ei ole postiasutusel võimalik üle anda, siis tähtkirja saabumise kohta teate jätmise hetkest (Riigikohtu halduskolleegiumi 23.05.2003. a määrus asjas nr 3-3-1-37-03 p 11). Sellest lähtuvalt tuleks vaideotsuse kättetoimetamise hetkeks lugeda tähtkirja saabumise kohta teate postkasti jätmise kuupäev, s.o 02.06.2014. Seega hakkas kaebetähtaeg kulgema 03.06.2014 ning kaebus kohtusse oleks tulnud esitada hiljemalt 02.07.2014. Samas nähtub, et kaebaja oli vaideotsusest ja vaidemenetluse tulemusest teadlik ka juba PRIA 16.06.2014 kaebaja teabenõudele saadetud vastusest (lk 19). Kaebaja kinnitas Tartu Halduskohtu 10.11.2014. a määruse kättesaamist pärast korduvat määruse edastamist meili teel ja AET-i kaudu ning meelde tuletamist telefoni teel 11.12.2014.

5. Saare Haldus OÜ esitas 22.12.2014 Tartu Halduskohtule taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kaebaja arvamuse kohaselt on 04.09.2014. a kaebus esitatud tähtaegselt, sest kaebaja sai PRIA 26.05.2014 vaideotsuse nr 12-4/14/274-1 kätte 05.08.2014, sest PRIA edastas vaideotsuse e-postiga aadressile saarehaldus@mail.ee 04.08.2014 (lk 15-22). Kaebaja esitas PRIA-le 06.02.2014 taotluse kõikide dokumentide elektrooniliselt edastamiseks e-postiga ja kättesaadavaks tegemiseks e-PRIA vahendusel (lk 34) ning 18.07.2014 teabenõude, milles palus vaatlusaluse vaideotsuse edastada e-postiga ja teha see kättesaadavaks e-PRIA vahendusel (lk 47). Vastustaja ei ole vaideotsust 22.12.2014. a seisuga e-PRIA vahendusel kättesaadavaks teinud (lk 85). PRIA ei ole järginud piisava hoolsusega haldusakti kättetoimetamise taotluses märgitud haldusakti teatavakstegemise viisi, mistõttu võttis haldusorgan tegevusetusega enda kanda riisiko, et haldusakt ei pruugi adressaadini jõuda. PRIA poolt 28.05.2014 aadressile saarehaldus@mail.ee saadetud vaideotsust ei olnud võimalik kaebajale kätte toimetada, sest vastustaja poolt edastatud fail oli ebamõistlikult mahukas ja adressaadile seepärast vastuvõetamatu. Vastav teave sisaldus ka vastustajale saadetud veateates (lk 18), mistõttu vastustaja pidi mõistma, et vaideotsus kaebajani ei jõudnud. Kohtupraktika kohaselt võivad ettenägematud takistused, haldusorgani põhjendamatu viivitus ja eksitav käitumine kujutada endast mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks. Seda näiteks juhtumil, kui akti pole adressaadile vajalikul määral või kohasel viisil teatavaks tehtud. Kaebaja hinnangul puudus haldusorganil kaalutlusõigus saata haldusakt aadressile, kus juriidilise isiku pädev organ seda suure tõenäosusega seoses ajutise äraviibimisega kätte ei saa. Haldusakti kättetoimetamine või haldusaktist teatavakstegemine ei ole tõendatult toimunud ka AS Eesti Posti vahendusel. Kuna kaebaja poolt taotletud kontaktaadressile haldusakti edastamisel viivitati ebamõistlikult (toimetati kaebaja e-posti aadressile 05.08.2014) ning haldusorgan rikkus korduvalt õigust heale haldusele, siis esineb alus kaebetähtaja ennistamiseks.

6. Vastustaja esitas 05.02.2015 Tartu Halduskohtule seisukoha kaebetähtaja ennistamise taotlusele ning palus jätta kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata. Vastustaja hinnangul ei ole taotlus kaebetähtaja ennistamiseks põhjendatud, kuna kaebuse esitaja ei ole välja toonud mõjuvat põhjust, miks ta menetlustähtaega järgida ei saanud. PRIA edastas vaideotsuse kaebajale nii e-kirjaga, millele järgnes veateade, kui ka tähitud kirjaga. Nähtuvalt tähtkirja saadetise teekonnast (lk 60) sai OÜ Saare Haldus 29.05.2014. a teadlikuks asjaolust, et talle on ettevõtte postiaadressil saadetud väljastusteatega kiri, mille OÜ

3 Saare Haldus on seejärel palunud 02.06.2014. a ettevõtte postiaadressile toimetada, kuid olenemata sellest pole kaebaja ka vastaval kuupäeval olnud postiaadressilt kättesaadav. PRIA selgitas 16.06.2014. a vastuses kaebaja teabenõudele, et vaideotsus saadeti kaebajale 26.05.2014. a nii e-posti aadressil saarehaldus@mail.ee kui ka väljastusteatega tähitud kirjaga ettevõtte registrijärgsel aadressil. Eeltoodust tulenevalt sai kaebaja hiljemalt 16.06.2014 teadlikuks asjaolust, et talle on saadetud vaideotsus. Soovi korral oleks kaebaja saanud kuni 18.06.2014. a minna vaideotsusele postiasutusse järele, kuid sellest hoolimata on kaebaja jätnud vastava võimaluse kasutamata. Kaebaja ei ole temale edastatud vaideotsuse vastu huvi tundnud enne kui 18.07.2014, mil esitas PRIA-le teabenõude. Seega on kaebaja vaide kättesaamisega teadlikult viivitanud ja viivitusest tingituna lasknud mööda kaebuse esitamise tähtaja. Kaebetähtaja ennistamise taotluses ei ole OÜ Saare Haldus esitanud mitte ühtegi argumenti ega tõendit selle kohta, millised olid need objektiivsed olulised ja kestvad asjaolud, mis takistasid kaebajal kaebust õigeaegselt esitamast. Selle asemel on kaebaja, olles oma tegevusetusega elektroonilise postkasti haldamisel teinud võimatuks vaideotsuse nr 12-4/14/274-1 edastamise temale 06.02.2014. a taotletud viisil, süüdistanud PRIA-t kaebaja enda poolt loodud olukorras. Haldusorgan ei saa olla vastutav haldusakti adressaadini tema poolt taotletud viisil mittejõudmise eest juhul, kui haldusakti adressaat on vastava olukorra oma tegevuse või tegevusetusega ise tekitanud. Kohtupraktika kohaselt võtab juriidiline isik posti vastuvõtmise korraldamata jätmisel endale riski, et olulised teated, sh haldusaktid, ei jõua temani. Kaebajal lasus juhul, kui kaebaja soovis kõikide dokumentide edastamist elektrooniliselt e-postiaadressile saarehaldus@mail.ee, kohustus hoolitseda ka selle eest, et vastaval elektronposti aadressil asuv postkast suudaks sellele edastatavad dokumente vastu võtta. Kaebaja on jätnud enda hoolsuskohustuse täitmata. Vaideotsuse e-PRIA kaudu edastamise osas märgib vastustaja, et e-PRIA on eelkõige toetuste taotlemiseks väljatöötatud keskkond, kus taotlejal on võimalik taotleda toetuseid ning teha teatud toiminguid. Ainuüksi fakt, et kaebaja on taotlenud kõikide dokumentide kättetoimetamist e-PRIA vahendusel, ei tähenda, et haldusorgan peaks seda taotlejale ka võimaldama ning seda eriti juhul, kui taotleja poolt taotletud dokumendi kättetoimetamise viisi pole haldusmenetluse seaduses (§ 25 lõikes 1 ega § 27 lõikes 1) sätestatud. Vaideotsuse kättetoimetamine e-PRIA vahendusel ei oleks olnud võimalik lähtuvalt seadusandluses sisalduvatest piirangutest ning praktilistest kaalutlustest, arvestades et vaideotsuste taotlejatele nähtavaks tegemine nõuaks infotehnoloogilisi arendusi e-PRIA keskkonnas. Kuna vaideotsus jõudis Kuressaare postivahetuspunkti 29.05.2014, siis tuleb see lähtuvalt HMS § 26 lõikest 3 lugeda ka samal päeval kättetoimetatuks. Kuna OÜ Saare Haldus on juriidiline isik, siis on kaebaja kohustatud korraldama oma registrijärgsel aadressil posti vastuvõtmise juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt ning seda ei muuda asjaolu, et kaebaja esindaja võis ajutiselt ettevõtte registrijärgsel aadressil mitte viibida või faktist, et kaebaja on taotlenud haldusaktide elektroonilist kättetoimetamist. PRIA on kaebajale korduvalt selgitanud ja kaebaja on juba alates 11.02.2014. a olnud teadlik asjaolust, et juhul, kui dokumentide elektrooniline kättetoimetamine pole mingil põhjusel võimalik, siis võib PRIA saata kaebajale dokumente ka postiaadressile. Antud asjas on leidnud tõendamist, et kaebaja sai hiljemalt 16.06.2014 teadlikuks asjaolust, et talle on saadetud vaideotsus 26.05.2014, kuid sellest hoolimata ei pöördunud PRIA poole vaideotsuse teistkordseks väljastamiseks enne kui 18.07.2014. Kaebaja on näidanud üles olulist hooletust nii oma elektroonilise kui ka registrijärgsel aadressil saadetud dokumentide vastuvõtmise osas, olles samal ajal teadlik asjaolust, et talle on saadetud väljastusteatega tähtkiri. Kohtupraktikas on rõhutatud väljastusteatega saadetiste olulisust, märkides et „mõistlik on eeldada, et väljastusteate jätmise järel pöördub adressaat kohe postiasutuse poole, sest tähitult saatmine viitab selgelt postisaadetise olulisusele“ (Riigikohtu halduskolleegiumi 03.03.2004. a määrus asjas nr 3-3-1-10-04 p 14). Samuti on rõhutatud, et „kohtuvälist lahendust taotlev isik peab aga tegema temast oleneva, et ta jõuaks pöörduda halduskohtusse tähtaegselt või et hilinemine kaebuse esitamisel oleks võimalikult väike“ (Riigikohtu halduskolleegiumi 25.01.2001. a määrus asjas nr 3-3-1-58-00 p 3). PRIA on toimetanud vaideotsuse kaebajani

4 õigeaegselt ja ei ole esinenud ennenägematuid takistusi (elektronpostkasti täitumist ei saa PRIA hinnangul käsitleda ennenägematu takistusena) või haldusorgani poolset põhjendamatut viivitust, millele on viidanud kaebaja. Kaebaja ei ole käitunud viisil, mida saaks kirjeldada kui kaebaja poolt kõige võimaliku tegemist selleks, et tähtaegselt kohtu poole pöörduda. Kaebaja poolt kirjeldatud asjaolud, mille kohaselt ei viibinud OÜ Saare Haldus esindaja väidetavalt ajutiselt kaebaja registrijärgsel aadressil ega olnud seetõttu võimeline vastu võtma kaebajale väljastusteatega tähtkirjaga saadetud vaideotsust või fakt, et kaebaja pole PRIA eelnevatest korduvatest hoiatustest hoolimata seadnud sisse korrektset dokumentide vastuvõtmise võimaldavat süsteemi ei enda registrijärgsel ega ka PRIA-le dokumentide edastamise taotlusel märgitud e-posti aadressil saarehaldus@mail.ee, ei ole sellisteks objektiivseteks asjaoludeks, mida saaks lugeda mõjuvaks põhjuseks kaebuse tähtaja ennistamise mõttes. Kaebaja põhjendused kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks on otsitud, põhjendamatud ning asjakohatud, kuivõrd kaebetähtaja tegelikuks möödalaskmise põhjuseks on olnud OÜ Saare Haldus organiseerimatus ja hoolimatu suhtumine kaebetähtaja järgmise suhtes.

Kohtu seisukoht

7. Kohus võtab kõigepealt seisukoha kaebuse tähtaegsuse osas (I). Seejärel kontrollib kaebetähtaja ennistamiseks mõjuva põhjuse olemasolu ning lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse (II). Viimaks selgitab kohus vastava otsustuse tagajärgi (III).

I

8. HKMS § 47 lg 2 kohaselt võib kohtueelse menetluse läbimise korral kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti.

Antud juhul on kohtueelset menetlust lõpetavaks lahendiks PRIA 26.05.2014. a vaideotsus nr 12-4/14/274-1. Kaebaja hinnangul sai ta vaatlusaluse vaideotsuse kätte e-posti teel 05.08.2014. Vastustaja leiab, et vaideotsus tuleb lähtuvalt HMS § 26 lõikest 3 lugeda kaebajale kättetoimetatuks 29.05.2014, mil see jõudis Kuressaare postivahetuspunkti.

9. Saadetise teekonna jälgimise käigu järgi (tlk 60) saabus tähtkiri Kuressaare postivahetuspunkti 29.05.2014 hommikul ning samal päeval kell 11.00 tehti väljastamise katse ja märked „hilisem kättetoimetamine saaja soovil“, „saadetis on saaja palvel hoiul“ ja „KANDESSE 02.06“. Saadetise teekonna jälgimise käigust võib järeldada, et kaebaja sai 29.05.2014. a teadlikuks asjaolust, et talle on ettevõtte postiaadressil saadetud väljastusteatega kiri, mille kaebaja on seejärel palunud 02.06.2014. a ettevõtte postiaadressile toimetada. Järgmine kättetoimetamise katse toimus saadetise teekonna käigu järgi 02.06.2014 kell 13.12 ning ebaõnnestumise põhjuseks märgiti „saaja ei olnud kättesaadav“ ja „hoiule jäetud, teade saajale“. Seega jäeti saadetise kohta adressaadile teade 02.06.2014.

10. HMS § 26 lg 3 kohaselt loetakse dokument menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalise eluvõi asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele postiasutuses allkirja vastu üle antud. Kohtupraktikas on selgitatud, et juriidilisele isikule dokumendi tähitult saatmisel tuleb dokument lugeda kättetoimetatuks selle üleandmise hetkest, ning kui dokumenti ei ole postiasutusel võimalik üle anda, siis tuleb lugeda dokument kättetoimetatuks tähtkirja saabumise kohta teate jätmise hetkest. Seejuures on mõistlik eeldada, et väljastusteate jätmise järel pöördub adressaat kohe postiasutuse poole, sest tähitult saatmine viitab selgelt postisaadetise olulisusele (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.12.2007. a määrus asjas nr 3-3-1-75-07, p 15).

5 Arvestades, et eelnevalt viidatud kohtupraktikas on kättesaamine seotud tähtkirja kohta teate jätmisega, loeb kohus PRIA 26.05.2014. a vaideotsuse nr 12-4/14/274-1 kaebajale kättetoimetatuks kaebajale tähtkirja saabumise kohta teate jätmise hetkest, s.o 02.06.2014.

11. Kaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema 03.06.2014 ja 30-päevane kaebetähtaeg möödus 02.07.2014. Kaebaja esindaja esitas kaebuse halduskohtule 04.09.2014. Seega ei ole kaebus esitatud tähtaegselt, vaid enam kui kahe kuulise hilinemisega.

12. Kohtu hinnangul ei mõjuta vaideotsuse kättetoimetatuks lugemise hetke ega kaebetähtaja kulgemist asjaolu, et kaebaja soovis vaideotsust saada e-posti või e-PRIA vahendusel. Kaebaja ei olnud piisavalt hoolas e-postis manustega kirjade vastuvõtmiseks piisava vaba mahu tagamisel. Kohus märgib, et jääb 10.11.2014. a määruses esitatud seisukohtade juurde, et PRIA on esmalt lähtunud kaebaja taotlusest dokumentide elektrooniliseks edastamiseks, automaatvastuse kohaselt oli e-kiri kättetoimetamatu, mistõttu vastustajal ei olnud võimalik dokumenti edastada elektrooniliselt, ning esitades taotluse dokumentide elektrooniliseks kättetoimetamiseks, pidanuks kaebaja tagama ka selle reaalse võimalikkuse. Ühtlasi nõustub kohus vastustajaga, et e-PRIA vahendusel dokumendi kättetoimetamist pole haldusmenetluse seaduses ette nähtud, mistõttu ei saa kaebaja vastaval viisil dokumentide edastamist nõuda või eeldada.

II

13. Vastavalt HKMS § 71 lg-le 1 kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebetähtaegade ennistamise aluseks võivad olla nii objektiivset kui subjektiivset laadi asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.2009. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08).

Antud juhul on kaebaja ennistamise alustena välja toonud, et vastustaja ei ole järginud piisava hoolsusega haldusakti kättetoimetamise taotluses märgitud haldusakti teatavakstegemise viisi, kuna vastustaja poolt 28.05.2014 aadressile saarehaldus@mail.ee edastatud fail oli ebamõistlikult mahukas ja adressaadile seepärast vastuvõetamatu ning vastustaja ei ole vaideotsust e-PRIA vahendusel kättesaadavaks teinud. Kaebaja hinnangul ei ole vaideotsust kohasel viisil teatavaks tehtud enne kui 05.08.2014.

14. Kohtu hinnangul ei saa kaebaja poolt kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluses toodud asjaolusid pidada mõjuvateks põhjusteks HKMS § 71 lg 1 mõttes.

Nagu eelnevalt märgitud, ei ole dokumendi elektroonilise edastamise puhul seaduses sätestatud võimalust edastada dokumente e-PRIA vahendusel, mistõttu ei saa kaebaja vastaval viisil dokumentide edastamist nõuda või eeldada.

Haldusorgan on antud juhul püüdnud vaideotsust edastada kaebaja soovitud viisil e-postiga, kuid automaatvastuse kohaselt oli e-kiri kättetoimetamatu, sest kasutaja e-post on ületanud kasutamiseks ettenähtud mahu kvoodi (user's maildir has overdrawn his diskspace quota, lk 18). Kui ebaõnnestumise oleks põhjustanud liigselt mahuka faili edastamine, oleks vastavalt kirjas ka veateates. Seega nähtub veateate sisust, et vaideotsuse edastamise ebaõnnestumise tingis kaebaja postimahu ületamine ning kaebaja väited liiga mahuka faili edastamisest on otsitud ja alusetud. Kohtu hinnangul on vastustaja püüdnud vaideotsust edastades mõistlikult arvestada kaebaja taotlust dokumentide edastamiseks elektrooniliselt, mistõttu ei ole vastustaja rikkunud hea halduse põhimõtet.

6 Samuti on PRIA vastavalt selgitamispõhimõttele ja hea halduse põhimõttele selgitanud kaebajale 11.02.2014. a vastuses (lk 36), et kui kaebaja ei edasta dokumendi elektroonse edastamise korral kättesaamiskinnitust või vastustaja näeb, et asjas võib tekkida vaidlus või vajadus tõendada haldusakti kättesaamist, siis jätab PRIA endale võimaluse saata vajadusel dokumente tähtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga. Kuna käesoleval juhul osutus e-posti teel vaideotsuse edastamine võimatuks seoses kaebaja e-posti mahu ületamisega, siis nähtus vaideotsuse elektroonilisel edastamisel kaebajast tulenev takistus ning haldusorganil oli haldusakti edastamise tagamiseks optimaalne edastada vastav dokument väljastusteatega tähtkirjaga. Ühtlasi oli kaebajat PRIA 11.02.2014. a vastuses teavitatud, et isik peab olema suuteline hindama oma tehnilisi võimalusi tutvuda elektrooniliselt edastatava dokumendi sisuga ning elektroonilist kättetoimetamist taotlenud isikule langeb dokumentide vastuvõtmise võimatusest tulenev riisiko. Seega ei ole vastustaja käitunud eksitavalt, vaid on selgitanud igakülgselt, et dokumentide elektrooniliselt edastamise puhul lasub kaebajal kohustus tagada dokumentide vastuvõtmiseks tehniline võimekus ning vastasel korral edastatakse dokumendid siiski tähitud kirjaga.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et arvestades elektroonilise edastamise püüdlusi ja ebaõnnestumist seoses kaebaja e-posti mahu ületamisega, mis oli kaebajast tingitud takistus, oli tähitud kirjaga vaideotsuse edastamine teatavakstegemiseks sobiv viis.

15. Kaebetähtaja ennistamata jätmist toetab asjaolu, et kaebaja pidi teadma talle edastatud tähtkirjast postiasutuse vahendusel juba 29.05.2014, mil saadetise saaja palvel jäeti saadetis hoiule (lk 60), ning täiendavalt PRIA 16.06.2014 vastusest (lk 19), kuid kaebaja ei soovinud võtta vastu tähtkirja, mida hoiti postiasutuses kuni 18.06.2014, ning esitas teabenõude vaideotsuse väljastamiseks alles 18.07.2014. Arvestades kohtupraktikas korduvalt kinnitatud juriidilise isiku hoolsuskohustust korraldada posti vastuvõtmine ning mõistlikku eeldust, et väljastusteate jätmise järel pöördub adressaat kohe postiasutuse poole, sest tähitult saatmine viitab selgelt postisaadetise olulisusele, on kaebaja viivitanud ebamõistlikult talle edastatud PRIA 26.05.2014. a vaideotsuse nr 12-4/14/274-1 vastuvõtmisega.

16. Mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru nt kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 21.06.2013. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-30- 13, p 12 ja 16.01.2009. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08, p 17). Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad.

Kohtuinfosüsteemi andmetel on kaebaja juhatuse liige Sten Janu ja prokurist Priit Janu varasemalt korduvalt kohtu poole pöördunud seoses erinevate ettevõtete kaebustega PRIA vastu (3-14-322, 3-13-1973, 3-13-1974, 3-14-158, 3-14-148, 3-13-2100). Eeltoodu kinnitab, et kaebaja esindajad on piisavalt kogenud, et mõista kaebetähtajast kinnipidamise olulisust ning juriidilise isiku hoolsuskohustust haldusakti vastuvõtmisel.

17. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks, kuna käesoleva asja materjalidest ei nähtu, et esineksid objektiivsed või subjektiivsed takistused, mis õigustaksid tähtaja ennistamist. Kuna puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks, siis puudub vajadus kaaluda vastanduvaid õigushüvesid (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 21.06.2013. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-30-13, p 12) ning kaebuse esitamise ennistamise taotlus jääb rahuldamata.

7 III

18. Vastavalt HKMS § 152 lg 1 p-le 2 ja HKMS § 124 lg-le 2 lõpetab kohus määrusega käesoleva asja menetluse, kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

19. Kohus märgib, et kuna menetlus lõpetatakse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel, on kaebajal vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 4 ja § 104 lg-le 8 õigus nõuda riigilõivu tagastamist, esitades selleks vastava avalduse Tartu Halduskohtule ning märkides arveldusarve andmed, kuhu kaebaja soovib riigilõivu tagastust saada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eda Muts kohtunik