1-13-9485/34 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1-13-9485

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 10. märts 2015, Jõhvi kohtumaja

Kohtuasja number 1-13-9485 Kohtukoosseis Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Tõlk Prokurör Piret Juuse Valentina Michelson-

Ipbüker Natalja Firsova (kirjalik arvamus) Asja läbivaatamise kuupäev 9.03.2015 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid

G.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu G.L, isikukood xxx, viibib Viru Vanglas

RESOLUTSIOON: Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus MÄÄRAS:

Jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. G.L

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

Viru Vangla esitas 4.02.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava

G.L-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

G.L Viru Maakohtu 22.11.2013 kohtuotsusega, millega teda on süüdi tunnistatud

karistati 275 KarS § järgi , mõistes liitkaristuseks varasema 1-kuulise vangistusega Viru Maakohtu . Karistuse kandmise algus 12.09.2013 otsusega 2 aastat 1 kuu ja 9 päeva vangistust

12.09.2013. Viru Maakohtu 10.02.2015 määrusega vabastati G.L osaliselt temale

22.11.2013 Viru Maakohtu otsusega KarS § 275 järgi ning 2.08.2011 Viru Maakohtu otsusega KarS § 202 lg 1 järgi mõistetud karistusest ning mõisteti uueks liitkaristusek

s 1 aasta 8 kuud ja 9 päeva vangistust.

1-13-9485

2

Kinnipidamisasutuses G.L-i isik on kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et

kriminaalkorras karistatud 9 korda, vanglas viibib 4 korda. Vangistuse kandmise ajal läbis

sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, osales riigikeele õppes, Corrigo tugigrupis, töötas

majandustöödel üldkasutatavate ruumide koristajana, alates 24.03.2014 töötab

komplekteerimistsehhis, osaleb programmis „Agressiivsuse asendamise treening“. G.L-i suhtes on seitse kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabastamise korral soovib asuda elama ema xx xx juurde korterisse aadressil xxx. Kriminaalhooldusametnikul ei õnnestunud

võtta ühendust xx xx. Uue kuriteo toimepanemise risk kahe aasta jooksul on 77%,

vägivallakuriteo puhul 51%. ei toeta G.L-i tingimisi enne tähtaega Viru Vangla

vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt laps xx xx (xx.s.a.) elab koos G.L-i

emaga xx xx. Varem oli viiel korral määratud kriminaalhooldusele. Kolmel korral lõppes katseaeg teise kohtuotsusega, kahel korral pöörati karistus täitmisele kontrollnõuete rikkumise tõttu. Katseaja kestel on olnud tagaotsitav.

AS Eesti Vanglatööstuse iseloomustuse kohaselt töötab G.L komplekteerimistsehhis töölisena 2014.a märtsikuust. On näidanud ennast heast küljest. Tööd teeb korralikult, teiste kinnipeetavatega läbisaamine on hea. Distsipliini rikkumisi ei olnud (tl 14).

Prokurör ei toeta oma kirjalikus arvamuses kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. G.L

on varem 9 korral kriminaalkorras karistatud. Varem anti talle võimalus karistuse

kandmiseks vabaduses, kuid ta ei õigustanud kohtu usaldust ning pani katseajal toime uusi

varavastaseid kuritegusid. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida

tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning G.L tuleb jätkata karistuse kandmist

vangistuses. Samuti on süüdimõistetul seitse kehtivat distsiplinaarkaristust. Kehtiva

kohtupraktika kohaselt vangistatu õiguspärane käitumine on ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Uute kuritegude toimepanemise riskid on kõrged.

G.L taotle e Selgitas, et hakkab elama ema s kohtuistungil nnetähtaegset vabastamist. juures. Kriminaalhooldaja ei saanud emaga Enne ühendust, kuna ema õpib ja oli ajutiselt ära. vahistamist töötas nii ametlikult kui mitteametlikult. Vabastamise korral soovib asuda tööle,

suhelda tütrega. Garanteeritud töökohta ei ole, kuid on kindel, et leiab endale tööd.

Abielu naisega on lahutatud 2013.aastal. Narkootikume tarvitama ei hakka. Leiab, et varemgi polnud

sellega tõsiseid probleeme, kuna tarvitas ainult amfetamiini, mida peab kergeks narkootikumiks. Tunnistab, et oli koduvalt karistatud distsiplinaarkorras, aga leiab, et see oli pisiasjade eest ja osaliselt ka provotseeritud vanglaametnike poolt.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et G.L-i

. tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus

kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

1-13-9485

3 G.L on kriminaalkorras karistatud korda, vangistust kannab neljandat korda. üheksa On varem korduvalt rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. Uute kuritegude toimepanemise

riskid on väga kõrged (üldine 77% ja vägivallakuritegude puhul

51%). Vabaduses

garanteeritud töökoht puudub. Garanteeritud elukoha olemasolu kinnitavad vaid süüdimõistetu enda sõnad.

Vangistuse kandmise ajal on korduvalt karistatud distsiplinaarkorras, on seitse kehtivat

distsiplinaarkaristust. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on aga vangistatu õiguspärane käitumine vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks (RKKKm nr 3-1-1- 91-06, p 8.1.).

Arvestades eeltoodu leiab kohus, et G.L-i ennetähtaegne vabastamine ei ole

põhjendatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt

riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste

eesmärkidega. Kohus positiivselt hindab G.L-i töötamist ja õppimist vangistuse

kandmise ajal, samuti osalemist sotsiaalprogrammides, kuid see ei kaalu üles eeltoodud asjaolusid.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra

kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu G.L-i vabastamisega enne tähtaega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Deniss Minzatov