3-14-52398/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht 09.03.2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-52398 Haldusasi Efficient Accounting OÜ kaebus Saku Vallavalitsuse 05.08.2014 korralduse nr 704 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – Efficient Accounting OÜ, esindaja Annely Orav Vastustaja – Saku vald, esindajad Tiit Vahenõmm, Ülo Lohk Kolmas isik – Elektrilevi OÜ, esindaja Karin Lehari Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul arvates selle avalikult teatavaks tegemisest, s.o hiljemalt 08.04.2015, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD HALDUSAKT

1. Saku Vallavalitsus seadis 05.08.2014 korraldusega nr 704 sundvalduse Elektrilevi OÜ kasuks Efficient Accounting OÜ-le kuuluvatele Saku vallas Jälgimäe külas asuvatele kinnistutele Pajupilli põik 5 (katastritunnus 71801:003:0864, pindala 30 m2, sihtotstarve tootmismaa 100%), Pajupilli põik (katastritunnus 71801:003:0866, pindala 3238 m2, sihtotstarve transpordimaa 100%), Pajupilli tee (katastritunnus 71801:003:0867, pindala 3381 m2, sihtotstarve transpordimaa 100%). Tehnorajatise (elektrivõrgu) talumiskohustus kehtestatakse vastavalt projekteerimisülesandele ja Saku Vallavalitsuse 25.02.2014 korraldusega nr 157 väljastatud projekteerimistingimustele uue alajaama

2 projekteerimiseks Pajupilli põik 5 kinnistule ning alajaama toiteks ja Pajupilli põik 7 kinnistu elektrivarustuseks uute 0,4 ja 10 kV maakaabelliinide projekteerimiseks Pajupilli tee ja Pajupilli põik kinnistutele. Pajupilli põik 5 kinnistule seatakse sundvaldus 0,4 kV ja 10 kV maakaabelliinile ja 10/0,4 kV komplektalajaamale, koormatava ala pindala on 30 m2, maakaabelliini kaitsevööndi laius on 1 m mõlemale poole liini telge, alajaama kaitsevöönd on 2 m välisseinast. Pajupilli põik kinnistule seatakse sundvaldus 0,4 ja 10 kV kaabelliinile ja liitumiskilpidele, koormatava ala pindala on 401 m2, maakaabelliini kaitsevööndi laius on 1 m mõlemale poole liini telge, liitumiskilbi kaitsevöönd on 2 m seadmest. Pajupilli tee kinnistule seatakse sundvaldus 0,4 kV ja 10 kV maakaabelliinile, koormatava ala pindala on 264 m2, maakaabelliini kaitsevööndi laius on 1 m mõlemale poole liini telge. Korralduses on märgitud, et sundvaldus seatakse vastavalt Pajupilli kinnistu detailplaneeringule (kehtestatud 13.05.2008 korraldusega nr 485) ja Elektrilevi OÜ poolt koostatud ja samale korraldusele lisatud tehnovõrgu asukoha plaanile. Sundvalduse eesmärgiks on elektrivõrgu väljaehitamine, omamine ning kasutajal lasuva elektrivõrgu arendamiskohustuse täitmise tagamiseks elektriliinide remontimine, hooldamine, asendamine, kasutamine, kasutusse andmine ja muul viisil ekspluateerimine elektrivõrgu talitluse tagamiseks. 2. 04.09.2014 esitas Efficient Accounting OÜ Saku Vallavalitsuse 05.08.2014 korraldusele nr 704 vaide. Vaide esitaja märkis, et vaidlustatud korraldusele ei olnud lisatud ühtegi tehnovõrgu asukoha plaani. 13. augustil on koostatud ja kinnitatud kolm tehnorajatise asukoha plaani ja saadetud vaide esitajale, mis tõendab, et korralduse vastuvõtmise ajal ei olnud haldusorganil selles märgitud tehnovõrgu asukoha plaani, mistõttu korraldus on välja antud ebapiisava või ebaõige teabe pinnalt. Vaide esitajale ei esitatud enne sundvalduse seadmise menetluse algatamist ega selle ajal tehnorajatise eskiisprojekti, vaide esitajat ei ole haldusmenetluse käigus ka ära kuulatud. 3. 11.09.2014 korraldusega nr 827 jättis Saku Vallavalitsus Efficient Accounting OÜ vaide rahuldamata. 4. 12.10.2014 esitas Efficient Accounting OÜ Tallinna Halduskohtule kaebuse Saku Vallavalitsuse 05.08.2014 korralduse nr 704 tühistamiseks.

KAEBAJA SEISUKOHT

5. Kaebaja Efficient Accounting OÜ leiab, et Saku Vallavalitsuse 05.08.2014 korraldus nr 704 tuleb tühistada järgmistel põhjustel. 1) Haldusakti andmisel ei ole vallavalitsus toetunud selles korralduses (punktis 2) viidatud korraldusele lisatud tehnovõrgu asukoha plaanile. Vaidlustatud korraldusele ei olnud lisatud ühtegi tehnovõrgu asukoha plaani. 13.08.2014 on koostatud ja kinnitatud kolm tehnorajatise asukoha plaani ning saadetud Efficeint Accounting OÜ-le. See asjaolu tõendab selgelt, et korralduse vastuvõtmise hetkel ei olnud haldusorganil selles märgitud tehnovõrgu asukoha plaani, need on tekitatud ajaliselt hiljem, mistõttu korraldus on välja antud ebapiisava või ebaõige teabe pinnalt ja seega kaebaja õigusi rikkuvalt. Haldusakt tuleb esitada selle adressaadile koos kõigi selles nimetatud lisadega, mõeldamatu on lisasid hiljem juurde toota või muuta. See rikub õiguskindlust, on vastuolus hea halduse põhimõttega ja kahjustab ka haldusakti andja autoriteeti. 2) Seda, et haldusakti vastuvõtmisel ei olnud vallavalitsuse käsutuses tehnovõrgu asukoha plaani, kinnitab selgelt asjaolu, et vallavalitsus küll kinnitab, et korraldus vastab Saku Vallavalitsuse 13.05.2008 korraldusega nr 485 kehtestatud Pajupilli kinnistu detailplaneeringule, kuigi ilmselgelt see tegelikkuses nii ei ole. Nimelt seatakse korralduse kohaselt sundvaldus kolme kinnistu osas 10 kV maakaabelliinile, kuid see on otseses vastuolus kehtestatud detailplaneeringuga (detailplaneering ei

3 tunne 10 kV maakaabelliine). Lugedes korralduse sissejuhatavat osa ehk Elektrilevi OÜ taotluse refereeringut, on näha, et seda asjaolu on sunnitud möönma ka Elektrilevi OÜ ise. 3) Ei enne sundvalduse seadmise menetlust ega ka selle ajal ei esitatud taotleja poolt Efficient Accounting OÜ-le kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 46² lg 3 punktis 4 nimetatud tehnorajatise (alajaama) eskiisprojekti. On loogiline, et enne asja otsustamist tuleb taotlejalt projekte ja eskiise küsida ja vastavat informatsiooni ka saada. Teadmata, mida planeeritakse võõrale maale, ei saa selles osas ka mingit seisukohta küsida või avaldada. Ometi on korralduses viidatud, et juba 25.veebruaril on Saku vallavalitsuse poolt korraldusega nr 157 väljastatud projekteerimistingimused. Ka seda haldusakti ei ole Efficient Accounting OÜ-le tutvustatud. 4) Efficient Accounting OÜ-d, kelle õigusi käeolevaga vallavalitsus piirab, ei ole haldusmenetluse käigus ära kuulatud. Kaevatav korraldus on kallutatud, see põhineb ainult Elektrilevi poolt esitatud teabele. Ärakuulamisõigus haldusmenetluses eeldab, et puudutatud isikul oleks võimalik enda arvamusi asjassepuutuvates küsimustes piisavalt selgitada ja vajadusel võtta seisukoht haldusorgani poolt tema asja menetlemisel esitatud dokumentide suhtes. Seda olulist põhimõtet on rikutud. 5) Elektrilevi OÜ suguste äriettevõtete esitatud ühepoolsete sundvalduse seadmise taotluste menetlemine peab olema kooskõlas õiguse üldpõhimõtete ja põhiseaduslike, sealjuures haldusõiguse põhimõtetega, mis tulenevad muu hulgas põhiseaduse §-ga 14 tagatud õigusest heale haldusele. Õiguspärase haldusmenetluse eest vastutab haldusorgan, lisaks haldusakti põhjendamiskohustusele on seekord rikutud nii tähtaegu kui ka taotleja ärakuulamisõigust, mis kujutab endast olulist menetlusviga.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Vastustaja Saku vald palub jätta kaebuse rahuldamata järgmistel põhjustel. 1) Asjaõigusseaduse (AÕS) § 1581 lg-s 1 nimetatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses (KASVS) sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Kuna kaebaja kinnistu asub detailplaneeringu koostamise kohustusega alal, siis rakendatakse sundvalduse seadmisel kaebaja kinnistule KASVS §-s 462 sätestatut. Saku Vallavalitsuse 13.05.2008 korraldusega nr 485 kehtestati detailplaneering Saku vallas Jälgimäe külas Pajupilli kinnistul. KASVS § 462 lg 3 kohaselt otsustab sundvalduse seadmise organ, kelle pädevuses on kehtestada planeering, millega kavandatakse vastavate tehnovõrkude ja -rajatiste rajamine. Sundvalduse seadmise taotlus on esitatud õigele organile – Saku Vallavalitsusele – ja KASVS tähtaegu rikkumata. Sundvalduse seadmise taotlus sisaldab KASVS § 462 lg-s 2 nõutud andmeid ning sellele on lisatud KASVS § 462 lg-s 3 nimetatud materjalid. Taotluse lisad annavad sundvalduse seadmiseks piisava informatsiooni, millistele kinnistutele sundvaldus seatakse, kus hakkavad sundvaldusega koormatavatel kinnistutel paiknema alajaam, maakaabelliinid ja liitumiskilbid ning eelnimetatud tehnovõrkude ja -rajatiste kaitsevööndite suuruse kohta. Korraldus 485 sisaldab KASVS § 462 lg-s 5 nõutut ning täidetud on ka KASVS § 462 lg 6 nõue: sundvalduse seadmise otsuse (korraldus 704) sai kaebaja täielikult kätte 15.08.2014. Korraldus jõustus samal päeval (kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 31 lg 5) ning vastustaja esitas jõustunud sundvalduse seadmise otsuse ehitisregistrile 27.08.2014 (KASVS § 462 lg 7). 2) Vastustaja on seisukohal, et korraldus 704 vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54 esitatud nõuetele kuna see on antud pädeva haldusorgani poolt, on antud andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, on proportsionaalne ja kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Vastustaja hinnangul kaalub avalik huvi elektrienergiaga varustamiseks üles sundvaldusega kaasnevad piirangud koormatavate kinnisasjade omanikule.

4 3) Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et korralduse 704 andmisel ei ole vastustaja toetunud selles korralduses viidatud korraldusele lisatud tehnovõrgu asukoha plaanile. Kaebaja väide, et vastustajal ei olnud korralduse andmise ajal ühtegi tehnovõrgu asukoha plaani ja need tekitati hiljem, on väär. Elektrilevi OÜ esitas vastustajale 26.06.2014 taotluse sundvalduse seadmiseks tehnovõrgu talumiskohustuse kehtestamiseks koos nõutavate lisade ja kinnitusega, mis registreeriti vastustaja poolt elektroonilises dokumendiregistris 30.06.2014. Dokumendiregistri väljatükis on näha, et taotluse lisa 4 sisaldab tehnorajatiste asukoha plaane. See tõend lükkab ümber kaebaja väite nagu oleks vastustaja andnud korralduse 704 omamata tehnorajatiste asukoha plaane. 4) Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et korraldus 704 on vastuolus korraldusega 485 kehtestatud detailplaneeringuga, kuna detailplaneering ei tunne 10 kV maakaabelliine. Saku Vallavalitsuse 13.05.2008 korraldusega nr 485 kehtestatud Pajupilli kinnistu detailplaneeringu seletuskirja punktis 4.4 on kirjas, et detailplaneeringus on ette nähtud krunt alajaama ehituseks ning on reserveeritud maa vajalike 10 kV ja 0,4 KV maakaabelliinide trassidele ja näidatud servituudialad. Vastavalt Saku Vallavalitsuse 25.02.2014 korraldusega nr 157 väljastatud projekteerimistingimustele tuleb elektrivarustus projekteerida vastavalt Pajupilli kinnistu detailplaneeringule. Vastavalt projekteerimisülesandele nr 20480 on ette nähtud uue alajaama projekteerimine Pajupilli põik 5 kinnistule ning alajaama toiteks ja Pajupilli põik 7 kinnistu elektrivarustuseks uute 0,4 ja 10 kV maakaabelliinide projekteerimine Pajupilli tee ja Pajupilli põik kinnistutele. Projekteerimisülesanne on kooskõlas detailplaneeringuga. Olemasoleva õhuliini asendamine maakaabelliiniga ei halvenda kaebaja olukorda, pigem muudab seda paremaks. 5) Kaebaja väidab, et kolmas isik ei ole esitanud talle ei enne sundvalduse seadmise menetlust ega ka selle ajal tehnorajatise (alajaama) eskiisprojekti. Eesti Energia Võrguehitus AS esitas 14.02.2014 kaebajale kooskõlastamiseks eskiisprojekti ning detailplaneeringu joonise. Lisaks küsiti kaebajalt 30.03.2014, kas ta on nõus sõlmima isikliku kasutusõiguse seadmise lepingut tehnovõrkude ja -rajatiste talumiseks temale kuuluvatel kinnistutel. E-kirjavahetus kestis Eesti Energia Võrguehitus AS-i ja kaebaja vahel kuni 04.06.2014, kuid tulemusteta. Kaebaja ja Eesti Energia Võrguehitus AS-i vahelisest e-kirjavahetusest on selgelt näha, et Eesti Energia Võrguehitus AS vanemprojekteerija esitas kaebajale 14.02.2014 kooskõlastamiseks eskiisprojekti ning detailplaneeringu joonise. Seega sai kaebaja kolmanda isiku esindajalt 14.02.2014 eskiisprojekti. 6) Kinnistusraamatu registriosade detailvaadete kohaselt kanti Pajupilli põik 5, Pajupilli tee ja Pajupilli põik kinnistute omanikuna kinnistusraamatusse 06.12.2011 Efficient Accounting OÜ. Kinnistut omandades pidi Efficient Accounting OÜ olema teadlik, et nimetatud kinnistud on moodustatud Pajupilli detailplaneeringu alusel ning et maakasutuse ja ehitusõiguse kavandamine on võimalik ainult kooskõlas kehtiva detailplaneeringuga. Ehitusseaduse § 19 lõike 3 kohaselt koostatakse ja väljastatakse projekteerimistingimused huvitatud isiku taotluse alusel. Saku Vallavalitsuse 25.02.2014 korraldusega nr 157 väljastatud projekteerimistingimuste punkti 3.2.2 kohaselt tuleb projekt kooskõlastada maaüksuse omanikega, kelle maid projekteeritav trass läbib. Elektrilevi OÜ volitatud esindaja Marje Metsanurga esitatud taotluses antud selgituste kohaselt saatis projekteerija Tanel Drenkhan Efficient Accounting OÜ juhatuse liikmele Annely Oravale e-kirja koos eskiisprojektiga 14.02.2014, kuid vastust ei saanud. Kui Tanel Drenkhan helistas Annely Oravale, siis ütles viimane, et nad soovivad kooskõlastamise eest midagi vastu saada, kuid ei täpsustanud, mida. Elektrilevi OÜ volitatud esindaja poolt vallavalitsusele esitatud e-kirjavahetusest selgub, et kaebaja oli teadlik temale kuuluvatele kinnisasjadele tehnorajatiste projekteerimisest vastavalt kehtestatud detailplaneeringule.

5 Kuna sundvaldus seati KASVS § 462 järgi vastavalt kehtestatud detailplaneeringule, siis KASVS ei näe ette kahe nädala jooksul sundvalduse seadmise taotluse saamisest arvates kinnisasja omaniku teavitamist projekteerimistingimuste väljastamisest, mille elluviimisega kaasneb AÕS §-s 1581 ettenähtud talumiskohustuse tekkimine nagu seda näeb ette sundvalduse seadmine KASVS § 463 järgi. 7) Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et vastustaja ei ole teda haldusmenetluse käigus ära kuulanud ning seetõttu ei ole ta saanud anda arvamusi ja selgitusi haldusmenetluses esitatud dokumentide suhtes. HMS § 40 lg 3 p 2 järgi võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Korralduse 704 andmiseks olid kõik KASVS §-s 462 sätestatud eeldused ja tingimused täidetud. Sundvalduse seadmine on KASVS-ist tulenev eriregulatsioon, mida rakendatakse vaid juhul, kui õigustatud isik ja kinnisasja omanik ei jõua omavahel kokkuleppele isikliku kasutusõiguse seadmises tehnovõrgu või -rajatise talumise osas. Käesoleval juhul oli selline olukord. E-kirjavahetusest kolmanda isikuga oli kaebaja teadlik, et kui ta ei nõustu isikliku kasutusõiguse seadmisega kolmanda isiku kasuks, siis on kolmas isik sunnitud esitama vastustajale taotluse sundvalduse seadmiseks. Seega põhjustas kaebaja ise vajaduse korralduse 704 andmiseks. Korralduse 704 andmisel ei ole vastustaja kaldunud kõrvale kolmanda isiku poolt sundvalduse seadmise taotluses ja selle lisades esitatud andmetest ning vastustajal oli piisavalt andmeid korralduse andmiseks. Lähtudes kujunenud olukorrast, ei olnud vastustajal tulenevalt KASVS §-st 462 muud võimalust, kui seada sundvaldus kaebaja kinnistutele ehk anda korraldus 704. 8) Korralduse 704 andmisel ei ole rikutud põhjendamiskohustust. Korraldus 704 vastab täielikult KASVS § 462 lg 5 nõuetele ning selles on piisavalt põhjendatud miks ja kuidas jõuti sundvalduse seadmiseni. Vastustaja ei ole korralduse 704 andmisel rikkunud head haldustava. Haldusmenetlus on läbi viidud eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi menetlusosalistele.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

7. Kolmas isik Elektrilevi OÜ kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu järgnevatel põhjustel. 1) Kolmas isik ei nõustu kaebaja väitega, et vaidlustatud korralduse andmisel ei ole vastustaja toetunud korralduses viidatud ja sellele lisatud tehnovõrgu asukoha plaanile. Kolmas isik esitas vastustajale 26.06.2014 taotluse sundvalduse seadmiseks tehnovõrgu talumiskohustuse kehtestamiseks koos nõutavate lisade ja kinnitusega. Taotluse lisa 4 sisaldab tehnorajatiste asukoha plaane ning vastustaja andis korralduse tuginedes tehnorajatiste asukoha plaanidele. Asjaolu, et vastustaja ei ole korralduses sõnaselgelt viidanud sundvalduse seadmise taotluse lisaks olevatele maa-ala plaanidele, ei tähenda, et viimased kolmanda isiku taotluse lisana ei oleks aluseks võetud. Vastavat asjaolu, mille kohaselt on vastustaja korralduse andmisel lähtunud kolmanda isiku taotlusest tervikuna, sealhulgas ka maa-ala plaanidest, on vastustaja oma vastuses kaebusele ka kinnitanud. 2) Korraldus ei ole vastuolus Saku Vallavalitsuse korraldusega 485 kehtestatud detailplaneeringuga. Projekteerimisülesanne nr 20480 on detailplaneeringuga kooskõlas. Olemasoleva 10 kV õhuliini asendamine maakaabelliiniga ei halvenda mingil viisil kaebaja olukorda, pigem muudab seda paremaks, lisaks võrgu varustuskindluse suurenemisele väheneb elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus. 3) Kolmas isik ei nõustu kaebaja väitega, et kolmas isik ei ole esitanud kaebajale ei enne sundvalduse seadmise menetlust ega ka selle ajal tehnorajatise (alajaama) eskiisprojekti. Kolmanda isiku sundvalduse seadmise taotluse lisas 8 toodud e-kirjavahetusest nähtub asjaolu, et Eesti Energia Võrguehitus AS-i vanemprojekteerija esitas kaebajale 14.02.2014 kooskõlastamiseks

6 eskiisprojekti ning detailplaneeringu joonise. Seega sai kaebaja kolmanda isiku esindajalt 14. veebruaril eskiisprojekti. 4) Kui kohus leiab, et vastustaja on mingil moel rikkunud kaebaja õigusi haldusmenetluses, ei ole rikkumised konkreetsel juhul sellist laadi, mis tooksid kaasa vaidlustatud korralduse tühistamise. Kaebaja ei ole seostanud kaebuses esile toodud väidetavaid menetluslikke minetusi asja sisulisel lahendamisel tehtud otsustusega. Kaebajale oli juba hiljemalt 2014. aasta veebruaris teada kolmanda isiku kavatsus kaebaja kinnistutele tehnorajatise rajamiseks; ta on saanud oma seisukohta kujundada ja need kolmandale isikule ning vastustajale esitada. Samuti on kaebaja ja kolmanda isiku vahel toimunud läbirääkimised isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimise teemal 2014. aasta märtsist juunini. Läbirääkimised lõppesid kaebaja keeldumisega tehingu sõlmimisest. 5) Kolmas isik leiab, et AÕS § 158¹ lg-s 1 sätestatud avalikes huvides vajalike tehnovõrkude ja – rajatiste talumiskohustuse tekkimise tingimused on täidetud. Praegusel juhul on tegemist võrgu arendamisega, võrguettevõtja ehitab uue elektripaigaldise, tagades liitumistaotluse esitanud kliendile liitumisvõimaluse võrguga. Võrgu ehitamise raames on ette nähtud uue alajaama projekteerimine ja ehitamine Pajupilli põik 5 kinnistule ning alajaama toiteks ja Pajupilli põik 7 kinnistu elektrivarustuseks uute 0,4 ja 10 kV maakaabelliinide rajamine Pajupilli tee ja Pajupilli põik kinnistutele. Pärast elektrivõrgu arendamist on ka tulevikus kaebajal võimalik kõnealuseid kinnistuid sihtotstarbeliselt kasutada. Korraldusest ei nähtu, projekteeritud elektripaigaldise asukoha valik oleks vastuolus alal kehtiva detailplaneeringu tehnovõrkude lahendusega. Kolmas isik on valinud kõige mõistlikuma trassi asukoha, mis koormab kõige vähem kinnistuid, mida ta läbib. Ülejäänud trassivalikud oleksid liiga pikad, kulukad ja koormavamad ning eelduslikult ka enamjaolt vastuolus kehtiva detailplaneeringu tingimustega, viimase muutmine aga oleks põhjendamatult kulukas, ettenägematu tulemusega ning ebamõistlik tegevus. 6) Kaebuse esitaja on vaidlustanud sundvalduse seadmise korralduse, selle väidetavat õigusvastasust sisuliselt põhjendamata. Kaebuse esitaja peaks põhjendama, miks on sundvalduse seadmise korraldus õigusvastane, õigusvastasus ei saa seisneda väidetavates haldusmenetluse protseduurilistes rikkumistes; põhjendustes tuleks kaebajal tugineda ka seaduslikule alusele. Samuti peaks kaebaja välja tooma normi, millest tuleneb subjektiivne õigus, mida väidetavalt rikutakse. Sundvalduse regulatsioon on kehtestatud avalikes huvides. Kaebaja ei ole kolmanda isiku hinnangul välja toonud oma subjektiivset õigust, mida on sundvalduse seadmise menetluse käigus rikutud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Kaebaja on vaidlustanud Saku Vallavalitsuse 05.08.2014 korralduse nr 704, millega temale kuuluvatele kinnisasjadele on seatud sundvaldus, motiivil, et korraldus on välja antud ebapiisava teabe pinnalt (puudus tehnovõrgu asukoha plaan) ning et kaebajat ei kuulatud enne korralduse andmist ära. Kohus kontrollib esmalt sundvalduse seadmise üldisi eeldusi ning seejärel võtab seisukoha kaebaja väidete osas. 9. AÕS § 1581 lg 1 sätestab, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või - rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektroonilise side seaduse § 72 lõikes 1, elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 7 lõikes 1 ja maagaasiseaduse § 18 lõikes 2 sätestatud kohustus või kes on vastavas piirkonnas

7 tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. 10. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isiku poolt märgituga, et käesoleval juhul on täidetud AÕS § 158¹ lg-s 1 sätestatud tingimused sundvalduse seadmiseks. Esiteks on tehnovõrk vajalik avalikes huvides, st selle kaudu hakatakse osutama avalikku teenust ning see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lg-s 1 ja § 66 lg-s 1 sätestatud kohustus. Samuti ei nähtu, et praegusel juhul esineks muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või - rajatisega. 11. KASVS § 461 lg-test 2 ja 3 tuleneb, et sundvalduse seadmine on lubatud planeerimisseaduse mõistes detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel kehtestatud detailplaneeringu või planeerimisseaduse (PlanS) §-s 291 nimetatud planeeringu alusel ja detailplaneeringu koostamise kohustuseta aladel KASVS §-s 463 nimetatud projekteerimistingimuste või PlanS §-s 291 nimetatud planeeringu alusel. Sundvalduse seadmise otsustab organ, kelle pädevuses on kehtestada planeering, millega kavandatakse vastavate tehnovõrkude või -rajatiste rajamine. Detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral seab sundvalduse kohalik omavalitsus üldplaneeringu alusel koostatud projekteerimistingimuste alusel. Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel sundvalduse seadmise korda reguleerib KASVS § 462, mille lg 1 esimene lause sätestab, et kui AÕS § 1581 lg-s 1 nimetatud isik, kes soovib ehitada kinnisasjale avalikes huvides tehnovõrku või -rajatist, ei ole kolme kuu jooksul niisuguse detailplaneeringu kehtestamisest arvates, mis näeb ette kinnisasjale avalikes huvides tehnovõrgu või -rajatise ehitamise, saavutanud kinnisasja omanikuga AÕS § 158 lg-tes 2 ja 3 nimetatud kokkulepet, võib ta KASVS § 461 lg-s 3 nimetatud organile esitada kinnistule sundvalduse seadmise taotluse. KASVS § 462 lg 2 sätestab, mida kõnealune taotlus peab sisaldama ja lg-s 3 on loetletud, mis tuleb taotlusele lisada. KASVS § 462 lg 4 kohaselt kontrollib § 461 lg-s 3 nimetatud organ üksnes § 462 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmete õigsust. KASVS § 462 lg 5 kohaselt peab sundvalduse seadmise otsus sisaldama: 1) kinnisasja omaniku ja AÕS § 1581 lg-s 1 nimetatud isiku nimesid ja eluvõi asukohti; 2) teavet, et isik, kelle kasuks sundvaldus seatakse, kuulub AÕS § 1581 lg-s 1 nimetatud isikute hulka; 3) kinnisasja asukohta ja kinnistu numbrit; 4) viidet sundvalduse seadmise aluseks olevale planeeringule; 5) viidet talumiskohustuse eest makstava tasu aluseks olevale õigusaktile või kokkuleppele. 12. Praegusel juhul on sundvaldus seatud vastavalt Saku Vallavalitsuse 13.05.2008 korraldusega nr 485 kehtestatud detailplaneeringule. Sundvalduse seadmist taotlenud isik ei olnud saavutanud kaebuse esitajaga kolme kuu jooksul eelnimetatud detailplaneeringu kehtestamisest arvates AÕS § 158 lg-tes 2 ja 3 nimetatud kokkulepet. Sundvalduse seadmise otsuse võttis vastu pädev organ – Saku Vallavalitsus, kes oli kehtestanud eelnimetatud detailplaneeringu. Otsus ja selle aluseks olnud taotlus vastavad KASVS § 462 lg-tes 2-5 sätestatud nõuetele. 13. Nagu vastustaja ja kolmas isik on viidanud, on Pajupilli kinnistu detailplaneeringu seletuskirja (tl 33) punkti 4.4 kohaselt detailplaneeringus ette nähtud krunt alajaama ehituseks ning on reserveeritud maa vajalike 10 kV ja 0,4 KV maakaabelliinide trassidele ja servituudialadele. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et detailplaneering ei näe ette 10 kV maakaabellinne. Ka Pajupilli detailplaneeringu tehnovõrkude kaardil (tl 61; kättesaadav ka Saku valla geoinfosüsteemis: http://service.eomap.ee/sakuvald/) on märgitud planeeritavad 10 kV kaablid. 14. Sundvalduse seadmisel ei kaalutleta talumiskohustuse põhjendatust. Otsus, kas kinnisasja omaniku, tehnovõrgu ja -rajatise omaniku ja tehnovõrgu või -rajatisega liituda soovivate isikute huve kaaludes on AÕS § 1581 lõikeid 1 ja 2 arvestades põhjendatud tehnovõrgu või rajatise rajamine

8 selliselt, et kinnisasja omanikule pannakse selle talumise kohustus, langetatakse detailplaneeringu kehtestamisel, mis selle tehnovõrgu või -rajatise asukoha vastavalt PlanS § 9 lg 1 p-le 7 määrab (Tallinna Ringkonnakohtu 06.06.2011 otsus haldusasjas nr 3-09-2638, p 13). Käesoleval juhul vastavad alajaama ja kaabelliinide asukohad detailplaneeringule, mille menetlemisel juba on selgitatud välja, kuhu on kõige otstarbekam trassid paigutada. Ka kolmas isik on oma seisukohas kinnitanud, on valinud kõige mõistlikuma trassi asukoha, mis koormab kõige vähem kinnistuid, mida ta läbib. Ülejäänud trassivalikud oleksid kolmanda isiku hinnangul liiga pikad, kulukad ja koormavamad ning eelduslikult ka enamjaolt vastuolus kehtiva detailplaneeringu tingimustega, viimase muutmine aga oleks põhjendamatult kulukas. Kaebaja ei ole väitnud, et mõni muu lahendus oleks tehniliselt ja majanduslikult otstarbekam ning kohtul ei ole alust vastustaja ja kolmanda isiku väidetes kahelda. 15. Sundvalduse seadmine ja sellega kaasnev talumiskohustus kujutab endast kinnisasja omaniku omandiõiguse ja põhiseaduse §-s 32 sätestatud omandipõhiõiguse riivet. Talumiskohustus takistab kinnisasja omanikul vähemalt seda osa oma omandist, millel tehnovõrk või -rajatis asub, vabalt vallata ja kasutada. Lisaks otseselt tehnovõrgu või -rajatise all asuva maa kasutamise piirangutele on piiratud ka omaniku võimalus kasutada tehnovõrgu või -rajatise kaitsevööndisse kuuluvat maad (Tallinna Ringkonnakohtu 06.06.2011 otsus haldusasjas nr 3-09-2638, p 16). Elektriohutusseaduse § 12 sätestab piirangud tegutsemisele elektripaigaldise kaitsevööndis. 16. AÕS § 1581 lg 2 näeb ette, et tehnovõrgu talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. 17. Vaidlustatud korralduses on märgitud, et avalik huvi tehnovõrguja rajatise rajamise vastu on suurem kui kinnisasja omanikule sellega kaasnev kitsendus. Ka kohtu hinnangul kaalub avalik huvi kaabli paigutamiseks kaebaja tootmisja transpordimaa otstarbega kinnistutele praegusel juhul üles kaebajale seatavad kitsendused. Koormatavate alade suurus ei ole võrreldes kinnisasjade pindaladega sedavõrd suur, et oleks põhjust rääkida sundvõõrandamisega võrdsustatavast olukorrast. Vastustaja ja kolmas isik on selgitanud, et õhuliini asendamine maakaabelliiniga ei halvenda kuidagi kaebaja olukorda ning kaebajal on ka edaspidi võimalik oma kinnistuid sihtotstarbeliselt kasutada. Kohus nõustub, et õhuliini asemel maakaabelliini paigaldamine piirab kaebajal kinnistu sihtotstarbelist kasutamist pigem vähem. Maakaabelliinide kaitsevööndi ulatus on õhuliinide omast väiksem (vt majandusja kommunikatsiooniministri 26.03.2007 määrus nr 19 „Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ § 2 lg-d 1 ja 2). Kaebaja ise seejuures ei ole selgitanud, kuidas õhuliinide asendamine maakaabelliinidega tema tegevust rohkem piirab. 18. Kaebaja väidab, et vaidlustatud korralduse andmisel ei ole vastustaja toetunud korralduse punktis 2 viidatud tehnovõrgu asukoha plaanile ning et vaidlustatud korraldusele ei olnud lisatud ühtegi tehnovõrgu asukoha plaani. Kaebajale saadeti kolm tehnorajatise asukoha plaani alles 13.08.2014 ning kaebaja arvates on nimetatud plaanid koostatud 13.08.2014. Vastustaja ja kolmas isik on selgitanud, et nimetatud plaanid esitas kolmas isik vastustajale 26.06.2014 koos sundvalduse seadmise taotlusega. Vastustaja on kohtule esitanud väljavõtte oma dokumendiregistrist Elektrilevi OÜ taotluse registreerimise kohta (tl 37) ning taotluse lisaks 4 on tehnorajatiste asukoha plaanid. Asjaolus, et samad plaanid, mis kaebajale saadeti 13.08.2014, olid lisatud ka taotlusele, saab veenduda Saku valla dokumendiregistrit kontrollides (http://register.sakuvald.ee/index.php?id=10570&op=doc_details&dok_id=80848&asutus_id=1). Seega olid tehnorajatise asukoha plaanid vastustajal olemas juba sundvalduse seadmise korralduse tegemisel ning tõele ei vasta kaebaja väited, et need koostati alles 13.08.2014 ja et korraldus anti ilma,

9 et vastustaja oleks plaane uurinud. Kaebajale saatmiseks on tehtud plaanidest koopiad, mille õigsus on sekretäri poolt kinnitatud 13.08.2014 ning see kuupäev ei viita mingil moel plaanide koostamise ajale. Kaebajale saadeti plaanid küll mõnevõrra hiljem kui korraldus ise, kuid see ei ole kaebajal takistanud oma õiguste kaitsmist korralduse peale kaebamisel vaideja kohtumenetluses. 19. Kaebaja väitel ei esitatud talle enne sundvalduse seadmise menetluse algust ega ka selle ajal KASVS § 462 lg 3 p-s 4 nimetatud tehnorajatise (alajaama) eskiisprojekti ega tutvustatud ka 25.02.2014 väljastatud projekteerimistingimusi. Käesoleval juhul ei ole tegemist KASVS §-s 463 sätestatud juhtumiga, kus sundvaldus seatakse detailplaneeringu koostamise kohustuseta aladel ja sundvalduse seadmise aluseks on projekteerimistingimused, mille väljastamisest tuleb teavitada kinnisasja omanikku. Kaebaja ja kolmanda isiku esindajate vahelisest e-kirjavahetusest (tl 62 - 67) ilmneb, et 14.02.2014 on kaebaja poole pöördunud Eesti Energia Võrguehitus AS vanemprojekteerija T. Drenkhan, kes on kaebajat teavitanud Pajupilli põik 7 kinnistule elektrivarustuse projekteerimisest vastavalt 2007. a detailplaneeringule. Kirjale on manuses lisatud skeem projekti lahendusest ning detailplaneeringu joonis. T. Drenkhan küsib kirjas kaebaja esindajalt, kas enne projekteerimise alustamist näeb Efficient Accounting OÜ vajadust ka midagi põhimõtteliselt kooskõlastada või sobib, kui talle esitatakse kooskõlastamiseks detailplaneeringu alusel tehtud tööjoonised. 30.03.2014 on kaebaja esindajale saatnud e-kirja Eesti Energia Võrguehitus AS projektijuht ja Elektrilevi OÜ esindaja (volikiri tl 60) tehingute sõlmimisel M. Metsanurk, kes muuhulgas märgib, et kui Efficient Accounting OÜ-l on tehnilise poole osas küsimusi, siis tuleb võtta ühendust T. Drenkhaniga. Eelnevast nähtub, et kaebajat teavitati temale kuuluvatele kinnistutele elektrivarustuse projekteerimisest ning pakuti võimalust küsida täiendavat informatsiooni ning et kaebajale tõenäoliselt saadeti ka eskiisprojekt. Kui kaebajale eskiisprojekti tegelikult ei saadetud ning ta pidas oluliseks, et talle saadetaks lisaks ka projekteerimistingimused, siis oleks ta võinud nende saatmist paluda. Kaebaja ei ole väitnud, et ta oleks neid dokumente kolmandalt isikult või vastustajalt välja nõudnud ning et tema vastavat nõuet poleks täidetud. 20. Kaebaja esindajate 21.04.2014, 06.05.2014 ja 07.05.2014 e-kirjadest saab järeldada, kaebaja oli vahepeal valmis isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimiseks notari juurde ilmuma. Seejärel on aga kaebaja esindaja 08.05.2014 e-kirjas teatanud, et tühistab notaritehingu seoses läbirääkimistega kinnistute müügiks. Asjaolu, et vahepeal oli kaebaja valmis isikliku kasutusõiguse lepingut sõlmima, näitab, et kaebajale olid teada elektrivarustuse paigaldamisega seotud põhilised asjaolud ning eskiisprojekti ja projekteerimistingimustega tutvumist ta varasemalt oluliseks ei pidanud. 21. Kaebaja väidab, et teda ei kuulatud enne sundvalduse seadmise korralduse andmist ära. HMS § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Sama paragrahvi lõikest 2 tuleneb, et enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Käesoleval juhul oleks pidanud kaebaja enne sundvalduse seadmist ära kuulama. HMS § 40 lg-s 3 sätestatud juhtumeid kaebaja suhtes ei esinenud (HMS § 40 lg 3 punktides 2 ja 3 said esineda vaid kolmanda isiku kui taotleja suhtes). 22. HMS § 58 järgi ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohtu hinnangul on praegusel juhul tegemist olukorraga, kus kaebaja ärakuulamine ei oleks asja otsustamist mõjutanud.

10 Esiteks tuleb arvestada sellega, et kaebajale oli mitu kuud kestnud kirjavahetusest kolmanda isiku esindajaga teada, et kui ta isikliku kasutusõiguse seadmise lepingut ei ole nõus sõlmima, siis esitab kolmas isik Saku Vallavalitsusele taotluse sundvalduse seadmiseks. Sellele oli viidanud M. Metsanurk nii 16.04.2014, 17.05.2014 kui ka 04.06.2014 e-kirjas. Kaebaja oleks saanud sundvalduse seadmist vältida, nõustudes isikliku kasutusõiguse seadmise lepinguga. Kaebajale olid kirjavahetuse põhjal teada põhilised asjaolud. See, et kaebajale kuuluvatele kinnistutele rajatakse alajaam ja elektriliinid, pidi kaebajale juba kinnistut omandades teada olema, sest detailplaneeringuga olid need ette nähtud. Teiseks ei ole kaebaja välja toonud selliseid argumente, mida ta oleks tema ärakuulamise korral esitanud ja mis oleks võinud otsust reaalselt mõjutada. Nagu kohus eespool märkis, ei osutunud tõeseks kaebaja põhilised väited, millele tuginedes ta vaidlustatud otsust õigusvastaseks peab, s.o et vastustajal puudus otsuse tegemise ajal tehnovõrgu rajamise plaan ja et detailplaneering ei näinud ette 10 kV maakaabelliine. Kuna sundvalduse seadmise eeldused olid käesoleval juhul täidetud, ei oleks vastustajal olnud alust sundvalduse seadmisest keelduda sõltumata kaebaja vastuväidetest. Kaebaja esitas Saku Vallavalitsuse 05.08.2014 korraldusele nr 704 vaide, milles tõi välja vastuväited korraldusele (mis sisuliselt kattuvad kaebuse väidetega), kuid Saku Vallavalitsus ei pidanud põhjendatuks vaiet rahuldada. Seega on kaebaja saanud esitada kuni kohtuvaidluseni oma seisukohad ja vastuväited, mis ei viita, et mingi oluline asjaolu oleks seetõttu jäänud kaalumata, kui kaebaja jäi vahetult enne otsustuse tegemist ära kuulamata. Isegi kui kohus vaidlustatud korralduse menetlusliku rikkumise tõttu tühistaks, tuleks vastustajal kokkuvõttes anda välja uus samasisuline korraldus. 23. Kohus leiab, et vaidlustatud otsus vastab seaduses sätestatud nõuetele ning kohtule ei nähtu asjaolusid, mis viitaksid vaidlustatud sundvalduse seadmise korralduse õigusvastasusele ja tingiksid selle tühistamise. Seega tuleb kaebus jätta rahuldamata. 24. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, kannab menetluskulud kaebaja. Vastustaja ega kolmas isik ei ole kohtule esitanud menetluskulude taotlusi. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Karin Kalmiste Kohtunik