1-12-12101/41 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-12-12101

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2015, Rakvere kohtumaja . märts Kriminaalasja number 1-12-12101 Kohtunik Heli Väinaste Kriminaalasi B.K-ga t

209 lg 2 p 1, 201 lg 1, 157 süüdistus es KarS §

2 järgi

/Tallinna Vangla andmete edastamine B.K-ga karistuse vähendamise või vabastamise otsustamiseks

Süüdimõistetu B.K (endine TEETSMANN), isikukood XXX, elukoht xxxx, kannab karistust Tallinna Vanglas

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 431, KarS § 5 lg 2 kohus määras:

J B.K-le

(B.K) Viru Maakohtu 17.12.2012 ätta muutmata kohtuotsusega nr 1-12-12101

2 (kaks) aastat 11 ( ) kuud

mõistetud liitkaristus üksteist päeva vangistust.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse väljatrükk ja prokurörile. saata Tallinna Vanglale, B.K-le (B.K)

Asjaolud

ja menetluse käik

Viru Maakohtu 17.12.2012 otsusega nr 1-12-12101 tunnistati

B.K süüdi KarS § lg 2 p 1 aasta 2 (kaks) kuud vangistust. B.K järgi ning karistuseks mõisteti (üks)

tunnistati süüdi KarS § järgi ning karistuseks mõisteti

201 lg 1

3 (kolm) kuud vangistust.

B.K tunnistati süüdi KarS § 157

2 (kaks) kuud järgi ning karistuseks mõisteti

vangistust , . KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel õisteti , m

B.K-ga liitkaristuseks aasta 3 (kolm) kuud vangistust

1 (üks) . KarS § 65 lg 2 alusel

suurendati mõistetud karistust Pärnu se järgi mõistetud Maakohtu 11.10.2011 kohtuotsu

karistuse ärakandmata osa (üks) kuud 23 päeva vangistust võrr aasta 8 (kaheksa) a ning B.K-ga

2 (kaks) aastat 11

vangistust. liitkaristuseks mõisteti (üksteist) kuud 23 päeva

B.K-le mõistetud karistuse kandmise alguseks loeti tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 04.09.2012.

09.01.2015 esitas Tallinna Vangla Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja täitmiskohtunikule teatise B.K-ga karistuse vähendamise või vabastamise otsustamiseks. Teatise kohaselt on B.K-ga karistuse kandmise algus 04.09.2012 27.08.2015. Kinnipeetava ja lõpp

puhul on tegemist 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku § 5 lõikes 2 nimetatud isikuga ning lähtudes KrMS § 431 lõikest 3 edastab Vangla täitmiskohtunikule andmed Tallinna otsustamiseks, kas es

inevad alused isiku karistuse vähendamiseks või tema vabastamiseks.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab, et B.K-le mõistetud karistuse vähendamiseks või tema vabastamiseks ei ole alust.

KrMS § 431 lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse seadustiku §-des 424-4281 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. S § 431 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse KrM ka karistusseadustiku § 5 lõikes 2 sätestatust tulenevalt.

Karistusseadustiku (KarS) § 5 lg 2 kohaselt (jõustunud 01.01.2015) seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kelle jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest.

KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti.

KrMS § 432 lg 34

sätestab, et kui peale kohtuotsuse jõustumist, mille täitmisel tekkinud küsimust täitmiskohtunik lahendab, lühendab uus seadus teo eest ettenähtud vangistust, vähendab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 vangistust uues seaduses samasuguse teo eest ettenähtud ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav või vangistusega karistatav, jätab täitmiskohtunik vangistuse täitmisele pööramata või vabastab isiku vangistusest.

KrMS § 432 lg 35

sätestab, et kui isikule on jõustunud kohtuotsusega mõistetud liitkaristus ning uus seadus välistab liitkaristuse mõistmise aluseks olnud kuritegudest ühe või mitme karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, mõistab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 uue liitkaristuse.

Kohus leiab, et kuna Viru Maakohtu 17.12.2012 otsusega mõistetud karistusele on liidetud

Pärnu mõistetud karistus, Maakohtu 11.10.2011 otsusega nr 1-11-7873 tuleb kontrollida ka varasema kohtuotsusega mõistetud karistust karistusseadustiku uue redaktsiooni valguses.

(1) Maakohtu 11.10.2011 otsusega nr 1- -7873 tunnistati Pärnu B.K süüdi KarS

§ järgi ning karistuseks mõisteti

209 lg 2 p 1

3 (kolm) aast at ja 6 (kuus) kuud vangistust. B.K tunnistati süüdi KarS § 344 lg 1 järgi mõisteti

ning karistuseks

6 (kuus) kuud

vangistust ning karistuseks

. B.K tunnistati süüdi KarS § 349 järgi mõisteti (üks) aasta vangistust. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja

(kolm) aastat 6 (kuus) liitkaristuseks mõisteti 3 ja kuud vangistust. KrMS § 238 lg karistust

B.K-le

2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti

2 (kaks) aastat 4 (neli) ja kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel B.K-ga eelvangistuses viibitud aeg 7 (seitse) kuud loeti karistuse kandmise aja hulka ja 7 päeva . Ärakandmisele kuulus (üks)

23 päeva vangistust. KarS § 74 aasta 8 (kaheksa) kuud

ja

lg 1

ja 3 alusel jäeti mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui B.K ei pane kolme aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale KarS § 75 lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid, KarS § 75 lg 2 p 1 alusel pandud kohustuse.

KarS § 209 lg 2 p 1 järgi karistuse mõistmisel tuleb alates uue KarS i jõustumisest lähtuda - KarS § s 218 sätestatud väheväärtusliku asja mõistest. KarS § 218 lg 1 kohaselt varavastase -

süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine,

väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuurivõi ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. aragrahvi neljanda lõike Sama p

kohaselt käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju.

KarS § 44 lg 2 kohaselt on miinimumpäevamäära suurus 10 eurot.

Kuivõrd käesoleval juhul Pärnu Maakohtu 11.10.2011 kohtuotsusest nähtuvalt on B.K-ga poolt toimepandud tegudega nii alla 200 euro kui ka oluliselt tekitatud kahju väärtuseks rohkem kui 200 eurot, mida KarS-i uue redaktsiooni kohaselt ei peeta väheväärtuslikuks, on

B.K-ga poolt toime pandud KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritav tegu alates

01.01. redaktsiooni 2015 jõustunud karistusseadustiku valguses jätkuvalt kvalifitseeritav

kuriteona ning seega ei ole alust nimetatud kvalifikatsiooni alusel mõistetud karistuse vähendamiseks või karistusest vabastamiseks.

Kohus märgib, et alates 01.01.2015 kehtiva karistusseadustiku redaktsiooniga § 344 lg 1 koosseis ega sanktsioon ei muutunud, seega puudub alus eelnimetatud kvalifikatsiooni eest mõistetud karistuse vähendamiseks või sellest vabastamiseks.

Alates 01.01.2015 jõustunud KarS i redaktsiooni § 349 haselt teise isiku nimele väljaantud - ko

tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eest või enda nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi teisele isikule kasutamiseks andmise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest, karistatakse rahalise karistusega.

Seega ei ole alates 01.01.2015 KarS § 349 järgi kvalifitseeritav tegu karistatav enam vangistusega ning seetõttu tuleks KarS § 349 järgi mõistetud karistus B.K-le

moodustatud liitkaristusest maha arvata. Samas B.K-le aristus on mõistetud liitk moodustatud KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega

ning raskeimaks karistuseks on KarS § 209 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistus

(kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. ja

Eeltoodust tulenev

alt ei kuulu vähendamisele B.K-le Pärnu Maakohtu 11.10.2011 otsusega nr 1-11-7873 mõistetud ning ärakandmata karistus 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud ja

23 päeva vangistust.

(2) Viru Maakohtu 17.12.2012 otsusega nr 1-12-12101 tunnistati B.K süüdi KarS §

209 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust. B.K tunnistati süüdi KarS § 201 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 3 (kolm) kuud vangistust.

B.K tunnistati süüdi KarS § 157

järgi ning karistuseks mõisteti 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti

B.K-ga liitkaristuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 11.10.2011 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud 23 päeva vangistust võrra ning B.K-ga liitkaristuseks mõisteti 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 23 päeva vangistust.

KarS § 209 lg 2 p 1 ning § 201 lg 1 järgi karistuse mõistmisel tuleb alates uue KarS-i jõustumisest lähtuda KarS § s 218 sätestatud väheväärtusliku asja mõistest. KarS § 218 lg 1 -

kohaselt varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuurivõi ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku § -des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju.

Kar

m S § 44 lg 2 kohaselt on iinimumpäevamäära suurus 10 eurot.

Käesoleval juhul nähtub Viru Maakohtu 17.12.2012 kohtuotsusest nr 1-12-12101, et kvalifikatsiooni osas KarS § 209 lg 2 p 1 järgi on B.K toime pannud muuhulgas tegusid, milledega tekitatud kahju väärtus on 200 eurot või enam. Samuti ületab KarS § 201 lg

1 järgi kvalifitseeritava teoga tekitatud kahju väärtus 200 eurot. Seega on mõlemad toimepandud teod ka jätkuvalt kvalifitseeritavad ja karistatavad kuriteona.

Kohus märgib, et alates 01.01.2015 kehtiva karistusseadustiku redaktsiooniga § 1572 koosseis ega sanktsioon ei muutunud, seega puudub alus eelnimetatud kvalifikatsiooni eest mõistetud karistuse vähendamiseks või sellest vabastamiseks.

Kuna Maakohtu 11.10.2011 otsusega nr 1-11-7873 Pärnu mõistetud karistus ei kuulu vähendamisele, ei kuulu muutmisele ka Viru Maakohtu 17.12.2012 otsusega nr 1-12-12101 mõistetud liitkaristus.

Eeltoodust tulenevalt puuduvad alused Viru Maakohtu 17.12.2012 otsusega B.K-le nr 1-12-12101 KarS 209 lg 2 p 1, 201 lg 1, 1572 te ja moodustatud järgi mõistetud karistus liitkaristuse vähendamiseks või tema karistusest vabastamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik