1-14-4096/771-14-4096/77 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

2015-03-09

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. märts 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-4096 Kohtukoosseis Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 9. jaanuari 2015 määrus K.A-le mõistetud karistuse muutmata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik K.A, määruskaebus RESOLUTSIOON 1. ...

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. märts 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-4096 Kohtukoosseis Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 9. jaanuari 2015

määrus K.A-le mõistetud karistuse muutmata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik K.A, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Maakohtu määrus jätta muutmata.

Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

Tartu Maakohtu 05.06.2014 otsusega tunnistati K.A süüdi ja teda karistati KarS § 121 järgi 6 kuu, KarS § 122 järgi 2 aasta 6 kuu ja KarS § 136 lg 1 järgi 6 kuu pikkuste vangistustega. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti K.A liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel jäi tema lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat vangistust. K.A karistusaeg algas 26.02.2014 ja lõpeb 26.02.2016.

06.01.2015 esitas Tartu Vangla KrMS § 431 lg 3 alusel pöördumise K.A-le mõistetud karistuse vähendamiseks või tema vabastamise otsustamiseks, kuna kinnipeetava puhul on tegemist 01.01.2015 jõustunud KarS § 5 lg-s 2 nimetatud isikuga.

Maakohtu määrus

Tartu Maakohtu 09.01.2015 määrusega jäeti K.A-le Tartu Maakohtu 05.06.2014 otsusega mõistetud karistus muutmata. Kohus leidis, et puuduvad KarS § 5 lg-st 2, KrMS § 432

lg-test 34 ja 35 tulenevad alused süüdimõistetu karistusest vabastamiseks, karistuse vähendamiseks või uue liitkaristuse mõistmiseks. Oma seisukohta põhjendas maakohus järgmiselt.

3.1

Tartu Maakohtu 05.06.2014 otsusega tunnistati K.A KarS § 121 järgi süüdi selles, et tema - 01.06.2012 kuni 31.08.2012 täpselt tuvastamata kuupäeval Räpinas XXX lõi L.U. ele ühel korral käega vastu selga, millega põhjustas viimasele füüsilist valu; - ajavahemikul 01.11.2013 kuni 30.11.2013 täpselt tuvastamata kuupäeval Põlvamaal Räpina XXX oma elukohas lükkas tahtlikult M.U. t nii, et viimane kukkus näoga vastu voodiotsa, mille tagajärjel tundis M.U. füüsilist valu ja silma alla tekkis marrastus. Kohtu hinnangul on K.A toimepandu karistatav ka käesoleval ajal kehtiva KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, mis näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud korduvalt. Ka ei ületa K.A-le KarS § 121 järgi mõistetud karistus käesoleval ajal kehtiva KarS § 121 lg 2 p 3 sanktsiooni.

3.2

Tartu Maakohtu 05.06.2014 otsusega tunnistati K.A süüdi KarS § 122 järgi selles, et tema - aastatel 2010-2014 järjepidevalt ja tahtlikult kehaliselt väärkohtles E.U. t (lõi teda, lükkas vastu uksepiita, väänas käsi, millega tekitas kannatanule füüsilist valu). - aastatel 2012-2014 järjepidevalt ja tahtlikult kehaliselt väärkohtles K.M.V. it (lõi teda, lükkas vastu uksepiita, millega tekitas kannatanule füüsilist valu). - aastatel 2011 kuni 2014 tahtlikult kehaliselt väärkohtles D.U. t (lõi teda, väänas käsi, millega tekitas kannatanule füüsilist valu). Kohtu hinnangul on K.A toimepandu karistatav ka käesoleval ajal kehtiva KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, mis näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud korduvalt. Ka ei ületa K.A-le KarS § 122 järgi mõistetud karistus käesoleval ajal kehtiva KarS § 121 lg 2 p 3 sanktsiooni.

3.3

Kohus leidis, et kuivõrd KarS § 136 lg-s 1 ei ole alates 01.01.2015 muudatusi tehtud, puudub siin vajadus hinnata K.A teo karistatavust käesoleval ajal.

Määruskaebus

Maakohtu määruse peale esitas kaebuse K.A , taotledes kohtumääruse tühistamist ja lahendi tegemist, millega vähendada temale Tartu Maakohtu 05.06.2014 otsusega KarS § 122 järgi mõistetud karistust kestuseni 1 aasta vangistust ning sellest tulenevalt moodustada KarS § 64 alusel temale uus liitkaristus pikkusega 1 aasta 6 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ja lugeda

tema lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta vangistust. K.A sellise taotluse aluseks on seisukoht, et kuivõrd 2004. aastal oli KarS § 121 ühelõikeline, siis oleksid temale

KarS § 122 järgi omistatud kuriteod käesoleval ajal karistatavad KarS § 121 lg 1 järgi. Sellest tulenevalt tuleb tema karistust vähendada kestuseni 1 aasta.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohus, tutvunud kohtutoimiku materjalidega, sh Tartu Maakohtu 09.01.2015

määruse ja esitatud määruskaebusega, on seisukohal, et kohtumäärus on seaduslik ning selle tühistamiseks puudub alus. Määruskaebus jääb rahuldamata. Kolleegium põhjendab oma seisukohta järgmiselt.

Käesoleva määruskaebemenetluse esemeks on küsimus sellest, kas teod, mille eest K.A

Tartu Maakohtu 05.06.2014 otsusega KarS § 122 järgi süüdi tunnistati, on käesolevalt subsumeeritavad KarS § 121 lg 2 p 3 järgi (nagu leiab maakohus) või KarS § 121 lg 1 järgi (sellisel

arusaamal on süüdimõistetu). Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu käsitlust tuleb pidada õigeks.

6.1

KarS § 5 lg 2 mõtte kohaselt tuleb karistuste ülevaatamisel hinnata, kas tegu, mille eest

süüdimõistetu karistust kannab, on kuriteona vaadeldav ka peale 01.01.2015 jõustunud

karistusseadustiku muudatusi. Siinjuures lähtutakse kohtuotsuses kajastatud süüteo kirjeldusest. Nimetatud viisil õigesti on maakohus ka toiminud, leides, et käesoleval ajal oleksid K.A teod

kvalifitseeritavad KarS § 121 lg 2 p 3 järgi (kehaline väärkohtlemine, mis on toime pandud korduvalt). Kohtu sellise seisukohaga kriminaalkolleegium nõustub, kuna K.A tunnistati Tartu

Maakohtu 05.06.2015 otsusega KarS § 122 järgi süüdi kannatanute aastaid kestnud kehalises väärkohtlemises, s.o korduvas, järjepidevas käitumises. Asjaolul, mitmelõikeline oli KarS § 121 kuni 31.12.2014, seejuures mingitki tähendust ei ole. Kuivõrd K.A oli kuriteo eest karistatud 2

aasta 6 kuu pikkuse vangistusega, mis jääb KarS § 121 lg 2 karistusraamidesse, siis ei kuulu muutmisele ka temale mõistetud karistus.

Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja K.A määruskaebus rahuldamata.

Paavo Randma

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk