1-14-4096/771-14-4096/77 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Summary AI generated
K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. märts 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-4096 Kohtukoosseis Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 9. jaanuari 2015 määrus K.A-le mõistetud karistuse muutmata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik K.A, määruskaebus RESOLUTSIOON 1. ...
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. märts 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-4096 Kohtukoosseis Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 9. jaanuari 2015
määrus K.A-le mõistetud karistuse muutmata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik K.A, määruskaebus
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu
Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi
vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud ja menetluse käik
Maakohtu määrus
lg-test 34 ja 35 tulenevad alused süüdimõistetu karistusest vabastamiseks, karistuse vähendamiseks või uue liitkaristuse mõistmiseks. Oma seisukohta põhjendas maakohus järgmiselt.
Määruskaebus
tema lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta vangistust. K.A sellise taotluse aluseks on seisukoht, et kuivõrd 2004. aastal oli KarS § 121 ühelõikeline, siis oleksid temale
KarS § 122 järgi omistatud kuriteod käesoleval ajal karistatavad KarS § 121 lg 1 järgi. Sellest tulenevalt tuleb tema karistust vähendada kestuseni 1 aasta.
Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
määruse ja esitatud määruskaebusega, on seisukohal, et kohtumäärus on seaduslik ning selle tühistamiseks puudub alus. Määruskaebus jääb rahuldamata. Kolleegium põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
Tartu Maakohtu 05.06.2014 otsusega KarS § 122 järgi süüdi tunnistati, on käesolevalt subsumeeritavad KarS § 121 lg 2 p 3 järgi (nagu leiab maakohus) või KarS § 121 lg 1 järgi (sellisel
arusaamal on süüdimõistetu). Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu käsitlust tuleb pidada õigeks.
süüdimõistetu karistust kannab, on kuriteona vaadeldav ka peale 01.01.2015 jõustunud
karistusseadustiku muudatusi. Siinjuures lähtutakse kohtuotsuses kajastatud süüteo kirjeldusest. Nimetatud viisil õigesti on maakohus ka toiminud, leides, et käesoleval ajal oleksid K.A teod
kvalifitseeritavad KarS § 121 lg 2 p 3 järgi (kehaline väärkohtlemine, mis on toime pandud korduvalt). Kohtu sellise seisukohaga kriminaalkolleegium nõustub, kuna K.A tunnistati Tartu
Maakohtu 05.06.2015 otsusega KarS § 122 järgi süüdi kannatanute aastaid kestnud kehalises väärkohtlemises, s.o korduvas, järjepidevas käitumises. Asjaolul, mitmelõikeline oli KarS § 121 kuni 31.12.2014, seejuures mingitki tähendust ei ole. Kuivõrd K.A oli kuriteo eest karistatud 2
aasta 6 kuu pikkuse vangistusega, mis jääb KarS § 121 lg 2 karistusraamidesse, siis ei kuulu muutmisele ka temale mõistetud karistus.
Paavo Randma
Tiit Lõhmus
Maarika Kuusk