4-14-9653/9

4-14-9653

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. märts Pärnu 2015.a.

Väärteoasja number 4-14-9653 Kohtunik Indrek Nummert Kohtuistungi sekretär Evi Goldschmidt Väärteoasi

B.H kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklustalituse liikluspolitseiniku Jaanika Kulešas poolt

05.11.2014.a tehtud kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,14,014855 Istungil osalenud isikud:

kaebuse esitajana

kaitsja

kohtuvälise menetleja ametnikuna

B.H (ik xxx)

Jurist Lea Kurbel- Kalamees

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvetalituse talituse juht Sander Peremees

RESOLUTSIOON Juhindudes 230 lg 2 LS § ; Väärteomenetluse seadustiku § 2,

§ 132 p 1, § 133-135 kohus otsustas

Jätta kaebus rahuldamata. B.H

Jätta ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse Politsei-

liiklustalituse liikluspolitseiniku Jaanika Kulešas poolt x.x.x.a tehtud kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,14,014855 muutmata.

Asitõend CD- plaat jätta asja materjalide juurde.

Rahatrahv x eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE 891010220034796011 AS SEB Pank või a/a-le EE 932200221023778606 Swedbank (viitenumber 10220132742679. Kui nõude tasub teine isik,

siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt

täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud

tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 09.03.2015.a.

Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

4-14-9653

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva

jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Asjaolud ja menetluskäik x.x.x.a kiirenetluse otsusega väärteoasja on määratud

s nr 2302,14,014855 B.H-le kohtuvälise menetleja poolt väärteo juhtis x.x.x.a kell , mis seisnes selles, et B.H x.x x mnt x km (parandatud x.x.x mise .a väärteoasja menetluses ebaselguste lahenda määrusega)

mootorsõidukit ja sooritas vasakult poolt möödasõitu pärisuunas otse liikuvast sõidukist, juht möödasõitu ei katkestanud, kui talle ilmnes takistusena vastu liikuv mootorsõiduk. Juht lõpetas möödasõidumanöövri tekitades oma tegevusega liiklusohu, sundides vastutuleva sõiduki kiirust oluliselt vähendama ja muutma ka sõidusuunda. Sellega B.H rikkus LS § 51 lg 4

nõudeid ja väärteo toimepanemise eest LS § määrati 230 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv x trahviühiku ulatuses, so x eurot.

Kaebuse sisu

x.x .a esitas B.H .x Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsuse

tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks või alternatiivselt rahalise karistuse vähendamiseks ja ositi tasumiseks.

Kaebuse esitaja leiab,

et ta ei ole liiklusseaduse nõudeid rikkunud, ning põhjendab seda järgnevalt: ta liikus poolhaagisega mööda x ma ees sõitis samas suunas x maanteed, x suunas, te

registreerimisnumbritega veoauto kiirusega umbes x km/h. Ta planeeris veoautost möödasõitu

mitu km enne x. Kuna graafik oli planeeritud kiirusele x km/h, tekkis vajadus sooritada möödasõit. Kuna ta on autojuhina töötanud rohkem kui x a, siis kogemustele tuginedes leidis, et

möödasõit vajab pikemat planeerimist. Jõudes x ristini hakkas teel langus, mida otsustas ära

kasutada. Temast möödasõitjaid ning vastu liikuvaid sõidukeid ei olnud ning ta alustas möödasõitu eest liikuvast veoautost. Jõudes möödasõidetava veoki kõrvale, hakkas viimase juht kiirust lisada. Sel hetkel oli valida kaks võimalust, kas lõpetada möödasõit või see katkestada. Kuna aga tee oli allamäge ning auto kiirus maksimaalselt piirangus, siis oleks aeglustusteekond

olnud tavalisest pikem ning pidurdamisel oht, et teine veoauto juht oleks samuti pidurdanud

ning tema naasmine pärisuunda oleks olnud ajaliselt veelgi pikem. Kuna ta oli möödasõitu praktiliselt lõpetamas ning naasmine pärisuunda teise veoauto ette oli käega katsutavas ulatuses

tegi ta valiku lõpetada möödasõit. Selline tegevus oli ohutum ning kokkuvõttes, sellise

käitumisega suutis ta naasta pärisuunda kiiremini kui oleks sinna jõudnud möödasõitu katkestades. Kui ta oleks talitanud vastavalt LS § 51 lg 4 ning möödasõidu katkestanud, oleks

olnud reaalne olukord, et oleks viibinud kauem vastassuuna vööndis ning põhjustanud liiklusohu vastu liikuva sõiduki suhtes. Vastuliikunud politsei sõiduki juhil oli piisavalt aega, et

eesolevale olukorrale reageerida ning kohandada kiirus vastavaks. Lisaks puudus politsei

sõiduki juhil vajadus suunda muuta. Väärteoprotokollis ei ole tõendatud, milles liiklusoht

seisnes. Väärteootsuses kirjeldus, mille kohaselt ta sundis vastutuleva sõiduki kiirust oluliselt tähendama ei ole piisavalt täpne ning on menetleja poolt esitatud subjektiivne arvamus. Seega

ei kohaldu LS § 230 lg 2. Väide sõidusuuna muutmise kohta ei pea samuti paika ning ei ole

antud teelõigul võimalik, sest ei ole võimalik suunda muuta pöördele ega tagasi, kui

politseisõiduk suundus sõidutee äärde või teepeenrale, siis ei ole tegemist sõidusuuna muutmisega.

4-14-9653

juht Sander Peremees oma 10.12.20x.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata ning seda B.H

järgmistel põhjustel: una väärteo toimepanemise asjaolud olid selg k ed ja menetlusalune isik

nõustus kiirmen tlusega, siis määras kohtuvälin ja oma otsusega LS § e e menetle 230 1g 2

rikkumise toimepanemise eest B.H-le karistusena rahatrahvi x €. Väärteo

toimepanemine poolt on tõendatud tunnistaja ning menetlusaluse isiku B.H ütlustega ning Kohtuväline m

videosalvestisega. enetleja on seisukohal, et B.H-le

on määratud rahatrahv õigesti ja kooskõlas k htiva õigus ga. Väärteo toimepanemine B.H

e e poolt on leidnud e isik tunnistas rikkumise toimepanemist. tõendamist. Menetlusalun

Videosalvestiselt on näha, teeb reeglitevastase möödasõidu. kuidas B.H Politseisõiduk pidi liiklusohutuse tagamiseks muutma sõidusuunda, pidurdama ja seisma jääma.

Eeltoodud asjaoludel ei nõustu kohtuväline menetleja esitatud kaebusega ja palub jätta see

rahuldamata. Väärteo toimepanemine B.H poolt on tõendatud ja määratud

karistus on kooskõlas karistusseadustiku põhimõtetega. Maksimaalne rahatrahv sellise

rikkumise eest on kuni x . B.H karistus (x tü, st x € €) on alla sanktsiooni keskmise määra.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kaebuse esitaja jäi oma kaebuses toodud seisukohtade juurde.

Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on

tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid. VTMS § on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse -s 133 lahendamisel. VTMS § s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. -

Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära

menetlusosaliste seletused, leidis, et B.H kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu.

Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 51 lg 4 kohaselt kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või

liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist, tuleb möödasõit katkestada.

LS § 230 lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt möödasõidunõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud liiklusoht, karistatakse rahatrahviga kuni x trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni x kuuni.

LS § 2 p 31 kohaselt on käesoleva seaduse tähenduses liiklusoht olukord, mis sunnib liiklejat ohu vältimiseks järsult muutma liikumissuunda või kiirust või peatuma. -

Kohus on seisukohal, et vaadeldud CD kohaselt tuleb asuda seisukohale, et kaebuse esitaja poolt teostatud möödasõit sundis vastutulevat sõidukit kiirust oluliselt vähendama ja muutma ka sõidusuunda. Viimast ei olnud üksnes seetõttu võimalik muuta, sest vastu tuli tee kaitserajatis.

Oluline on see, et kaebuse esitaja p dis oolt teostatud möödasõit juba oma olemuselt sun vastutulevat autot süüdistuses toodud tegevusteks.

4-14-9653

Kaebuse esitaja on seisukohal, et kui ta ei oleks möödasõidu katkestanud, oleks olnud veelgi suurem liiklusoht.

Möödasõit ei ole liiklusseaduse kohaselt kohustuslik manööver. Tõlgendades LS §

-i 51, siis

enne möödasõitu tuleb ka igati veenduda ja olukorda hinnata, et vajaduse tekkimisel oleks võimalik ka möödasõitu katsetada LS § 51 lg 4 nõuete täitmiseks ja mitte tekitada täiendavaid ohtlikke olukordi n – t ei ohusta teisi liiklejaid LS § 51 lg 3 p 3 mõttes. Ilmselt ei ole möödasõit ka ohutu, kui teel ei ole kurvi tõttu piisavalt pikalt ette nähtavust. LS § 51 lg 3 kohustusi ei saa

nö veeretada vastutuleva auto kohustusteks. Nende kohustuste täitmiseks võibki tekkida

olukord, kus ei olegi võimalik kümnete kilomeetrite kaupa teostada möödasõitu.

Liiklusohtlikku olukorda ja n.ö kasvõi elu hinnaga manöövri teostamist ei õigusta vähimalgi määral kaugsõidu autojuhi väidetavalt pingeline graafik.

LS § 51 lg 3 kohaselt enne möödasõidu alustamist peab juht veenduma, et: 1) ükski tema järel sõitva sõiduki juht pole alustanud temast möödasõitu; 2) samal sõidurajal ees sõitva sõiduki juht pole andnud märku vasakpöördeks; 3) möödasõit ei ohusta ega takista teisi liiklejaid; 4) sõidurada, millele juht suundub, on piisavas ulatuses vaba;

5) sõiduki, millest alustatakse möödasõitu, suhteline kiirus võimaldab sellest mööda sõita piisavalt lühikese ajaga; 6) tal on võimalik tagasi reastuda, ohustamata ja takistamata juhti, kelle sõidukist mööda sõidetakse.

LS § 52 lg 1 kohaselt vastassuunavööndi kaudu ei tohi juht mööda sõita: 1) kui ei ole täidetud käesoleva seaduse § 51 lõikes 3 nimetatud tingimused; 2) piiratud nähtavusega teelõigul.

Kaebuse esitaja märkis, et sõitis möö brimärgiga autost ja x da xx num on alati probleeme. Eeltoodu näitab seda, et kaebuse esitaja pidi olema enne manöövri alustamist juba eriti hoolas LS § 51 lg 3 järgi, kui tal on pärit autojuhtidega. Asjaoludest olnud negatiivne kogumus x ei nähtu, et kaebuse esitaja oleks täitnud aga LS § 51 ja § 52 nõudeid.

KarS § 15 lg 3 alusel väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Tõendite kogumi kohaselt ei ole eluliselt usutav ja nt antud juhul, ei nähtu see ka vaadeldud CD- , et probleem oli selles, et x lt numbrimärgiga auto oleks justkui takistanud möödasõitu ja justkui oleks olnud takistatud möödasõidu katkestamine mingil olulisel põhjusel. Tegemist on

aktiivse kaitse paljasõnalise väitega. Vaadeldud CD lt on selgelt nä - ha, et kaebuse esitaja

möödasõidu teostamisel võttis ohtlikke riske ja agressiivselt sundis teisi aktsepteerima tema ohtlikku sõidustiili. Seetõttu on kohtu arvates kohatu ja paljasõnaline väita, et temal ei lubatud

lõpetada möödasõitu ja seetõttu oli tal justkui nö elu hinnaga õigus luua liiklusoht enda

„õiguse“ maksma panemiseks. Kohus on seisukohal, et antud kaebuse esitaja poolt tekitatud

liiklussituatsioon välistab ka väärteoasja otstarbekuse alusel lõpetamise, sest antud väärteo koosseis on realiseeritud vähemalt otsese tahtlusega ja süü on suur, sest sellise liiklusohu tekitamisel tekitatakse ka ohtu liiklejate elule ja tervisele.

Eeltoodu alusel on realiseeritud ka inkrimineeritud objektiivne koosseis LS § 51 lg 4 kaudu ka

LS § 230 lg 2 alusel. Koosseis on realiseeritud otsese tahtlusega, ehkki koosseisu

realiseerimiseks piisanuks ka ettevaatamatusest. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

4-14-9653

Tõendite kogumi järgi liiklusohtliku olukorra tekitas ja püüdis oma ohtliku käitumisega juba

ilmselt möödasõidu alustamisel lausa provotseerivalt sundida teisi enda ohtlikule sõidustiilile

alluma just kaebuse esitaja. Sellise käitumise korral ei saanud tekkida kaebuse esitajale õigusvastasust välistavaid asjaolusid, sh ei hädaseisundit ega hädakaitseseisundit, sest ta ise oli

ohtliku olukorra looja ja mitte keegi teine. Eeltoodu alusel puuduvad alused kohtuvälise menetleja süüdimõistva otsuse muutmiseks.

Karistus

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega

konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi

saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi

süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (RKL nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1.).

Süü suurust iseloomustavad tegurid. Süü on suur, seda näitab tahtlikult tekitatud liiklusohu

suurus. Eeltoodu alusel on kaebuse esitaja puhul negatiivne üldpreventsioon, sest õiguskorra

kaitsmise huvid nõuavad sellisele teole karistusega reageerimist ja nt mitte oportuniteedi kohaldamist.

Kohtuväline menetleja on arvestanud karistuse mõistmisel ka puhtsüdamlikku kahetsust, sest selline asjaolu tõepoolest nähtub ka menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist kohtueelsel uurimisel. Kohus ei nõustu, et kohtu asja pinnalt, s.o kaebuse esitaja kohtus ülekuulamise järgi, oleks tegemist just puhtsüdamliku kahetsusega, pigem on siiski kaebuse esitaja ennast õigustav ja ei aktsepteeri inkrimineeritu paikapidavust ning selgelt ei ole täiel määral aru saanud, et on

toime pannud keelatud teo. Kaebuse arutamisel kohus aga ei raskenda kohtuotsusega isiku olukorda karistuse osas.

Kehtivaid liiklusõigusrikkumisi on kaebuse esitajal üks. Kuivõrd rikkumisi liikluses ei ole palju, on olnud ka kohtuvälise menetleja valik rahatrahvi näol õigustatud.

Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Seetõttu, lähtudes seni omaks võetud

kohtupraktikast, mille kohaselt mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni ühekolmandiku kuni

keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud, leiab

kohus, et käesoleval juhul oleks iseenesest põhjendatud karistuse mõistmisel lähtumine ühekolmandikulisest sanktsioonimäärast.

KarS § 203 lg 2 san trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse ktsiooniks on rahatrahv kuni x

äravõtmisega kuni x trahviühikut. Seega on kuuni. Kaebuse esitajat karistati rahatrahviga x karist

us mõistetud alla isegi alla x sanktsiooni määra. Eeltoodu alusel on ka mõistetud karistus igati seaduslik.

Asitõend CD jätta asja materjalide juurde. Menetluskulu taotlusi ei ole esitatud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Nummert Kohtunik