4-15-1094/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

09. märtsil 2015.a, Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-15-1094 Kohtunik Karin Olentšenko Väärteoasi

O.H kaebus PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja Omari Askileiskiri 03.02.2015 otsusele nr 2302,14,017085 Kohtumenetluse pooled

Kaebuse esitaja: (isikukood XXX, O.H elukoht XXX)

Kohtuväline menetleja:

PPA Põhja Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus (asukoht Tallinn, Pärnu mnt 139) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Jätta O.H kaebus rahuldamata ja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 03.02.2015.a otsus väärteoasjas nr. 2302,14,017085 muutmata.

Täpsustada otsuse täitmise korda: KarS § 66 lg.2 alusel määrata, et O.H-le mõistetud rahatrahvi on võimalik tasuda ositi võrdsetes osades 12 kuu jooksul, tasudes

Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pangas või a/a nr

EE932200221023778606 Swedbank pangas või a/a nr EE403300333416110002 Danske pangas või a/a EE701700017001577198 iga kuu 40 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest. Maksekorraldusele märkida viitenumber 10220155017640.

Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus

Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates.

Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad Kohtuvälise menetleja otsus

PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse

väärteomenetleja Omari Askileiskiri 03.02.2015 otsusega nr. 2302,14,017085 karistati O.H LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 120 trahviühiku ulatuses, s.o 480 eurot selle eest, et tema 19.12.2014 kell 07:38 Tallinnas J. Smuuli teel juhtis mootorsõidukit, sooritas vasakpööret ja ei andnud teed jalakäijale, kes ületas sõiduteed foori lubava rohelise tulega, millele juht pööras ja sõitis jalakäijale otsa. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja tervisekahjustuse XXX. Sellega rikkus O.H LS § 17 lg 5 p 2, pannes LS § 223 lg 1 järgi kvalifisteeritava väärteo (13.01.2015 koostatud väärteoprotokoll AB1312539).

Kaebuse sisu

16.02.2015 esitas O.H Harju Maakohtule eelnimetatud otsuse peale kaebuse, paludes vähendada trahvi summat. Kaebuses väljatoodud asjaolude kohaselt tunnistab O.H oma süüd. O.H on valmis kandma karistust. O.H on kodulaen, 2 last (1 laps ilma elatiseta – XXX) ning mõni väikelaen. Kaebusele on lisatud järgmised tõendid: laenuleping nr

09320127130, pangakonto väljavõte ajavahemikul 01.08.2014-10.02.2015, lapse XXX sünnitunnistus ja lapse XXX sünnitunnistus.

Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus

Kohtuväline menetleja tõi oma kirjalikus seisukohas välja järgmise. Kaebuses tunnistab menetlusalune isik oma süüd, selgitab, et tal on 2 last ning laenukohustused ja palub sellest tulenevalt vähendada kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust. Kohtuväline menetleja leiab, et tunnistaja ning menetlusaluse isiku ütlustega ning toimikule lisatud videoga on leidnud tõendamist, et O.H pani toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumise. Toimikule lisatud videost nähtub selgelt, et sõiduauto Mitshubishi sõidab otsa ülekäigu rada ületavale jalakäijale. Samuti on toimiku materjalidele lisatud Ida-Tallinna Keskhaigla teatis, mille kohaselt on jalakäijale liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kerged vigastused. Otsuse tegija on karistanud O.H LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 120 trahviühiku ulatuses. Maksimaalse karistusena on seadusandja ette näinud rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või juhtimisõiguse äravõtmise kuni 6 kuuks. Karistuse määramisel on otsuse tegija arvestanud O.H isikut, tema poolt toime pandud tegu ja süü suurust. Samuti seda, et menetlusalune isik on liiklusõnnetuse põhjustamise osas oma süüd tunnistanud ja on eelnevalt väärteokorras karistamata. Seetõttu on kohtuväline menetleja pidanud võimalikuks mõjutada menetlusalust isikut edaspidi seadusekuulekale käitumisele, määrates talle karistuseks rahatrahvi alla sanktsiooni keskmise määra. Tulenevalt eeltoodust palub kohtuväline menetleja jätta 03.02.2015 otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud O.H kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Vastavalt V™S § 123 lg 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtu hinnangul on O.H poolt toimepandud väärtegu õigesti kvalifitseeritud LS § 223 lg

1 järgi ning on nõuetekohaselt tõendatud. Väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud järgmiste väärteoasjas kogutud tõenditega:

sündmuskoha vaatlusprotokolliga, milles on 19.12.2014 kell 08.39 kirjeldatud olukorda sündmuskohal Tallinnas Smuuli teel „Sõjamäe raba“ bussipeatuse juures, sellele lisatud skeemiga ja fotodega;

sõiduki Mitsubichi Spase Wagon reg.nr.XXX , mille kohaselt O.H poolt vaatlusprotokolliga

juhitud mootorsõidukil puuduvad välised vigastused, paremal pool esimesel põrkelaual on nihkejälg, lisatud fotod;

asitõendi vaatlusprotokolliga, mille kohaselt on vaadeldud CD-plaadil olevat t videosalvestus kestvusega 2 minutit: fooriga reguleeritud ülekäigurajale hakkavad minema jalakäijad kell 01.19, kell 01.23 Peterburi tee 67a parklast hakkab välja sõitma tume auto, mis teeb vasakpöörde Smuuli teele, kell 01.26 on näha, kuidas Peterburi tee 71 maja poolt Peterburi tee 67a suunas hakkab reguleeritud ülekäigurada ületama heledates riietes jalakäija, samal ajal liiguvad teised jalakäijad vastu, kell 01.27 see tume auto, mis sooritas vasakpööret Smuuli teele, sõidab otsa ülekäigurada ületanud heledates riietes jalakäijale ja tume auto peatub, kell 01.38 tume auto tagurdab ja jääb seisma, kell 01.43 tuleb tumedast autost välja juht ja läheb auto parempoolse külje juurde.

Menetlusaluse isikuna O.H seletas, et 19.12.2014 kell 7.30 sõitis töölt koju, sooritas vasakpööret, jalakäijate ülekäigurajal kedagi ei olnud, ta jätkas sõitu ja jalakäija, lõigates nurka jooksis teele, ta ei jõudnud pidurdada.

Tunnistaja XXX ütlustest nähtub, et 19.12.2014 kell 07.38 ületas ta ülekäigurajal rohelise tulega sõiduteed ning vasakult sõitis auto temale otsa, ta kukkus. Sõiduauto juht ei tulnud autost välja, teised jalakäijad aitasid teda üles, ta ise kutsus välja kiirabi ja ta viidi haiglasse. Ida-Tallinna Keskhaigla kohaselt toimus liiklusõnnetus kannatada saanud isiku saabumise teatise 19.12.2014 kell 07.40, esmaabi osutati kannatada saanud XXX, kelle tervisekahjustus oli kerge. AS Signaal ™ on väljastanud Smuuli teel asuva bussipeatuse „Sõjamäe raba“ fooriristmiku INT

508 fooriprogrammi taktijaotuse ja ristmiku skeemi, millest nähtub, et kell 07.38 töötas taktjaotusega PL04 fooriprogramm, lisatud skeemid.

Seega väärteoasja arutamisel ja otsuse tegemisel on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, V™S § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, selle on toime pannud menetlusalune isik O.H, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

Vastavalt LS § 223 lg 1 järgi karistatakse mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest

tervisekahjustus, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati O.H LS § 223 lg

1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 120 trahviühiku ulatuses, so 480 eurot. Seega on menetleja määranud karistuse LS § 223 lg 1 ettenähtud sanktsiooni alla keskmise määra. Kohus asub seisukohale, et kaebuses toodud väited ei anna alust otsuse muutmiseks karistuse osas. Kaebuse esitaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis vähendaksid tema süü astet.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu.

Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Menetlusaluse isikuna O.H ei ole avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust, ei avaldanud kahetsust ka väärteootsusele peale esitatud kaebuses, seega puuduvad asjas kergendavad asjaolud. Kohus leiab, et O.H-le mõistetud karistuse tasumise võib määrata ositi. O.H esitas kohtule oma pangakonto väljavõtted, millest nähtub, et O.H on ajavahemikul

01.08.2014-10.02.2015 järgmised (töötasu) sissetulekud: august 2014 1180,46 eurot (sealhulgas töötasu 825,30 eurot ja puhkusetasu 355,16 eurot), september 2014 1045,07 eurot (töötasu), oktoober 2014 768,83 eurot (töötasu), november 2014 809,47 eurot (sealhulgas töötasu 782,66 eurot ja lapsepuhkusetasu 26,81 eurot), detsember 2014 676,14 eurot (töötasu), jaanuar 2015 748,16 eurot (töötasu). Eeltoodust nähtuvalt on O.H keskmine ühe kuu sissetulek 871,36 eurot. O.H on kaks alaealist last.

Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt ei ole O.H varem kriminaalkorras ega väärteokorras karistatud, mida otsuse langetamisel on arvestatud, karistus on määratud alla sanktsiooni keskmise määra.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus väärteoasjas tehtud otsuse muutmata, kuid täpsustab otsuse täitmise korda ja määrab KarS § 66 lg.2 alusel rahatrahvi tasumise ositi 12 kuu jooksul ehk maksimaalse tähtaja jooksul. Kohus juhindub V™S § 132 p 1.

Kohtunik