1-13-8723/60 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-13-8723

K O H T

U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

06. märts 2015, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-13-8723 Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Tõlk Heli Väinaste

Enjar Malm

Tatjana Šibajeva Kohtuasi

Viru Vangla materjalid V.O elektroonilise valve ’i kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

V.O , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, , elukoht xxxx põhiharidus

Karistuse kandmise algus 24.06.2013 l

ja õpp 12.07.2016 Kaitsja v.-adv. Aleksei Ratnikov RESOLUTSIOON

Jätta V.O elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 22.12.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V.O elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

V.O kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu kohtuotsusega nr 1-13-8723

08.11.2013 mõistetud karistust. Nimetatud kohtuotsuse kohaselt tunnistati V.O süüdi KarS § 424 järgi ja karistuseks mõisteti 7 (seitse) kuud vangistust. Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõisteti põhikaristuseks 4 (neli) kuud 20 (kakskümmend) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 15.02.2012 kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra, s.o 2 (kaks)

aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust ja liitkaristuseks mõisteti 3 (kolm) aastat 20

(kakskümmend) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 16.06.2013

kuni 17.06.2013, s.o 2 (kaks) päeva arvestati mõistetud karistuse hulka. Mõistetud karistuse algust arvestatakse alates 24. juunist 2013.

Harju Maakohtu määrusega nr 1 8723 22.01.2015 jäeti V.O-le Harju Maakohtu

08.11.2013 otsuse alusel mõistetud ja KarS § 65 lg 2 alusel moodustatud liitkaristus vähendamata ja isik liitkaristuse kandmiselt vabastamata.

V.O on kriminaalkorras karistatud 4-l korral, vanglas kannab ta karistust teist korda. Viimane karistus mõisteti mootorsõiduki juhtimise eest joobes. Kuritegude dünaamika on muutunud varavastastelt rahvatervise ja ühiskonnaohtlike kuritegude suunas. Vägivalda isik kasutanud ei ole. Kuriteod on toime pandud suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul 2011. aastal. Kuritegude ajendiks on olnud impulsiivsus ja probleemide vale lahendusoskus, soodusteguriks alkohol. Kinnipeetava individuaalse täitmiskava raames on isik määratud majandustöödele. Alates septembrist 2014 omandab kinnipeetav IVKH-s keevitaja eriala.

V.O on läbinud sõltuvuskäitumist muutva programmi Eluviisitreening,

Liiklusohutuse programmi ja taastava õiguse programmi Tee. Hetkel osaleb isik MTÜ

Teekonna poolt juhitud sõltlaste tugigrupis. Tallinna Vanglas läbis isik suitsetamisest loobumise nõustamise programmi, mille tagajärjel loob Käesolevaks ajaks us suitsetamisest. on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 8 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 4 kuud vangistust.

Kinnipeetaval on 6 kehtivat distsiplinaarkaristust.

Enne vangistust elas V.O ema ja kahe noorema vennaga 3-toalises korteris aadressil xxxx. Korter kuulub J L ja vastab elektroonilise valve tingimustele. J L on andnud oma nõusoleku antud aadressile valveseadmete paigaldamiseks. Elamistingimused korteris on head. xxxx. xxxx III kursusel Põhihariduse omandas isik Enne vangistust õppis kinnipeetav autotehnikuks. Koolist antud iseloomustus on positiivne. Kinnipeetaval on kinnitus, et peale vangistust on kool nõus õpingute jätkamisega autotehniku eriala III kursusel. Kinnipeetaval on olemas riigikeele B1 ja B2 tasemetunnistused ning ta on teinud ka C taseme riigikeele eksami. Isik suhtub hariduse omandamisse positiivselt. Enne vangistust töötas kinnipeetav ametlikult firmas xxxx tõstukijuhina ning firmas xxxx autotehnikuna, lisaks oli ta mitteametlikult xxxx tõstukijuht. Mitme töökoha pidamist selgitas isik vajadusega aidata ema ning kahte nooremat venda. Hoolimata noorest east on kinnipeetaval olemas juba teatud tööoskused ja kogemus. Vangistusest vabanemisel on xxxx garanteerinud V.O-le töökoha tõstukijuhina. K-raha andmetel on kinnipeetaval 15.12.2014 seisuga tasumata rahalisi nõudeid summas 6679,36 eurot, vabanemisfondis on 180,46 eurot. Isikul on teatavaid raskusi tulude-kulude tasakaalus hoidmisega, tema majanduslikku toimetulekut võib negatiivselt mõjutada ka alkoholisõltuvus.

Kinnipeetava suhted oma ema J L, samuti nooremate vendade K F xxxx) ja J F (sündinud

(sündinud xxxx) on head ja toetavad. Suhtlusringkonnas on kinnipeetaval mitmeid kriminaalse taustaga isikuid, kuid on ka õiguskuulekaid sõpru. Varasemalt on isik sooritanud kuritegusid grupi mõjul. Riskivale, hoolimatule elustiilile viitavad korduvad

seaduserikkumised, enamasti mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine. Isik ei mõtle tihti, milliseid tagajärgi tema käitumine teistele inimestele kaasa võib tuua. Meditsiiniosakonna andmetel on tegemist alkoholisõltlasega, kuid isik ise sõltuvust ei tunnista, väites, et tema alkoholi tarbimine piirdub 4-5 korraga aastas. Viited alkoholi tarvitamisest tingitud vägivaldsele käitumisele puuduvad. Kinnipeetav on oma sõnul varasemalt tarvitanud kanepi t,

eelmise riskihindamise andmetel lisandus loetellu ka amfetamiin. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete suures koguses käitlemise eest. Kinnipeetav oma sõnul ei poolda kriminaalseid hoiakuid, on ametiisikutega koostööaldis. Eelmises riskihindamises sisalduva info põhjal võib väita, et isik ei suhtu positiivselt politseitöötajatesse. Kinnipeetav on mitmel korral rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Isik üritab oma süüd toimunus vähendada ja erinevate asjaoludega oma käitumist välja vabandada. Kinnipeetava puhul seisneb ohtlikkus mootorsõiduki joobes juhtimises. Arvestades kinnipeetava karistatust on tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul panna toime uus kuritegu 36%. Tulenevalt sellest Viru Vangla toetab kinnipeetava vabanemist tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla. Juhul kui kohus otsustab V.O vabastada tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla, siis uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks on soovitav kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg 2 p

2,4,7,9

sätestatud lisakohustused. Elektroonilise valve pikkuseks tehakse ettepanek määrata kolm kuud.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et V.O päritoluperekonna moodustavad ema, kaks nooremat venda ning emapoolsed vanavanemad, kes elavad xxxx, kuid omavahel suheldakse pidevalt. 27.11.2014 on kriminaalhooldusametnik vestelnud xxxx juhatuse liikme P E xxxx. Kinnipeetavat on , kelle sõnul on töötegemise objektid üle väärteokorras ka l korral. Isik on varasemalt viibinud kriminaalhooldusel, ühel ristatud 13- korral ÜKT ja teisel korral käitumiskontrolli osakonnas. Ema J L ei ole teadlik sellest, et poeg tarvitaks või oleks tarvitanud narkootilisi aineid. Alkoholi tarvitas V.O ema sõnul tähtpäevadel. Kriminaalhooldusametnik teeb riskide maandamiseks ettepaneku panna kinnipeetavale

,9 lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele KarS § 75 lg 2 p 2,4 sätestatud kohustused, määrates elektroonilise valve pikkuseks 3 kuud.

V.O avaldas kohtuistungil soovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest t . Alkoholi tarvitamisest suudab ta vabaduses hoiduda, kuid ingimisi enne tähtaega vabaneda

alkoholisõltuvust tal ei ole. Vanglas on ta läbinud kursused alkoholi teemal. Iga distsiplinaarkaristuse kohta oli kinnipeetaval olemas oma põhjendus. V.O avaldas valmisolekut katseajal vabaduses sõita ühistranspordiga. Ta on oma mõtteviisi muunud ja kindel selles, et enam vigu ei tee.

Prok ri abi Enn Pustak urö on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi v tingimisi enne õtta osa V.O

tähtaega amise küsimuse läbivaatamisest vangistusest vabast . Kuigi Viru Vangla poolt

16.12.2014 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega elektroonilise valve alla, arvab prokurör siiski, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. V.O on kriminaalkorras karistatud neljal korral. Vanglas kannab ta karistust teist korda. Harju Maakohtu 15.02.2012 kohtuotsusega karistati t -kuulise vangistus eda KarS § 424 järgi 6 ega, KarS § 184 lg 2 p 1 järgi vangistusega 3 a 2 k ja KarS § 203 järgi 6 tusega. Liitkaristuse mõistmisel

-kuulise vangis kergemad karistused loeti kaetuks mõistetud raskeima karistusega ja määrati lõplik karistus 3 aastat 2 kuud vangistust, millest kuulus kohesele kandmi kuu sele 6 kuud vangistust. Üheksa möödumisel pärast mõistetud vangistuse osalist kandmist pani ta uue tahtliku kuriteo toime ja seda katseajal. Harju Maakohtu 03.06.2013 kohtuotsusega karistati teda rahalise karistusega.

Seega anti võimalus tal vabadusse jääda. V.O jätkas alkoholi kuritarvitamist ja teadlikult kuritegu tsuse kuulutamist de toimepanemist. Kahe nädala möödumisel pärast kohtuo (16.06.2013) pani ta Varasemad karistused, sh eelnimetatud toime järjekordse liikluskuriteo.

Tartu Maakohtu 02.03.2012 kohtuotsusega mõistetud šokivangistus ja kriminaalhooldusele allutamine ei ole temale positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude ennetähtaegne toimepanemist. Tingimisi

vabastamine vangistusest ei ole põhjendatud, kuna V.O on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste t märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja oimepanemisest. Siinkohal peab

tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole evad, et niivõrd erin süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel uute kuritegude toimepanemine, st katseaja tingimuste k

õige raskemal viisil rikkumine, ei võimalda teha järeldusi tema poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on V.O ohtlik avalikkusele. Eelmainitud kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise uue

2 aasta jooksul 36%. Seega puhul olemas arvestatav uue on eelnimetatud süüdimõistetu

kuriteo toimepanemise tõenäosus. Eelnimetatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval kuus kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele ennetähtaegse kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu

juhul ole see tingimus

õiguspärane käitumine. Käesoleval ei täidetud.

Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevate tahet st tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise heaolu ohustatud. korral ühiskonna KarS §

76 lg 4 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne täht ei ole kõik ühe kaaluga ning aega karistusest vabastamine. Nad juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi Tegemist on kohtu ennetähtaegne vabanemine.

kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu. Kuna V.O kannab liitkaristust mh I astme narkokuriteo ja liikluskuritegude toimepanemise eest, saaks tema ennet vabastamise korral ähtaegse ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda eelduslikult vangistuse täiel määral ära kandmises. Samuti olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül Eesti

Vabariigis kümneid ja saab sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni vigastada põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste võimaliku panemisega veendumus, et kinnipeetav seekord kuni süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub 12.07. selle ktroonilise 2016 (st karistusaja lõpuni) suudaks läbida nõuetekohaselt, seda ka ele valvega. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. äht L udes eeltoodust prokuratuur on V.O stamisele vastu. ennetähtajalisele vaba

Kaitsja leidis, et tegemist on ikkagi kohtu kaalutlusõigusega, kas rahuldada taotlus või jätta see rahuldamata. Kohus peab kindlasti kaaluma kõiki asjaolusid selle taotluse juures. V.O on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid ta on aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja oma käitumisega vanglas viibimise ajal tõestanud, et ta on muutunud. Ta on käinud korduvalt erinevatel kursustel. V.O kinnitas, et alkoholisõltuvust tal enam ei ole. Tal on hästi palju kasu olnud kursustel saadud infost. Samuti ta juba pikka aega ei suitseta. See risk on suhteliselt väike, et V.O paneks toime uue kuriteo alkoholijoobes. V.O on selgitanud, et karistuse kandmise alguses oli tal raske loobuda suitsetamisest ja sellest on tekkinud 2 distsiplinaarkaristust. V.O selgitas ka ülejäänud distsiplinaarkaristuste määramise põhjuseid. Kinnipeetaval on kindel eluja töökoht, 2 väiksemat venda, kes vajavad tuge ja abi. V.O läheks õppima, kui kohus taotluse rahuldab. V.O vaba aeg ja nädalavahetused oleksid sisustatud tööga, õppimisega koolis ja pere asjadega. Ta on aru saanud, et tuleb hästi valikuliselt suhelda tuttavate ja sõpradega. Kaitsja palus kohtul lahendi tegemisel lähtuda ka Riigikohtu seisukohast, mida kohus on väljendanud 04.11.2014 lahendis nr 3-1-1- -14 p 10.2, et kui isikul on kindel töökoht ja ta läheb õppima, elab koos perega, siis tuleks kaaluda, kas isik on õigel teel ja anda talle uus võimalus tõestada, et ta on aru saanud oma tegude tõsidusest. Kaitsja leidis, et taotlus on põhjendatud ning V.O käitumine ja pere toetus siiski kaaluvad üles need seisukohad, mis on esitanud kohtule prokuratuur.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu tutvunud prokuröri arvamusega , kaitsja, , Viru Vangla

poolt esitatud materjalidega, leiab, et ei kuulu elektroonilise süüdimõistetu V.O valve kohaldamisega V.O on vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. kriminaalkorras karistatud 4-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. V.O kannab Harju Maakohtu 08.11.2013 kohtuotsuse kohaselt liitkaristust muuhulgas KarS § 184 lg 2 p 1 järgi, s.o esimese raskusastme narkokuriteo eest. Kuritegu KarS § 424 järgi, mille eest V.O samuti praegu karistust kannab, on toime pandud Harju Maakohtu

15.02.2012 kohtuotsusega määratud k , sealjuures väärib märkimist, et ühe katseajal atseajal toimepandud KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistati teda rahalise karistusega.

Seega anti isikule võimalus jääda vabadusse ja oma käitumist parandada. Varasemad karistused, sealhulga allutamine, ei ole avaldanud s kriminaalhooldaja käitumiskontrollile kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist ja seda ka korduvalt katseajal. Viru Vangla iseloomustuse st nähtuvalt on V.O 6

kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3

06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks -1-1-91-

vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud.

V.O on diagnoositud alkoholisõltuvus, kuid isik ise seda ei tunnista. Lähtudes asjaolu , et st

isikut on 3-l korral karistatud KarS § 424 järgi, on olemas risk (36%) ja tõenäosus, et isik jätkab vabaduses analoogsete kuritegude toimepanemist. Arvestades V.O poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust, ei vastaks kohtu hinnangul käesoleval ajal tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ühiskonna õiglustundele, samuti karistuse mõistmise eesmärkidele ning oleks ennatlik. Positiivseks on V.O puhul see, et ta omandab vanglas keevitaja eriala, ja loobunud on läbinud mitmeid sotsiaalprogramme

suitsetamisest. V.O on kindel elukoht ja garanteeritud töökoht, toetavad lähedased. Samas kindel elukoht, samuti moraalset toetust pakkuv perekond, olid tal olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest ta karistust kannab, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Kinnipeetaval on võimalus jätkata õpinguid Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis autotehniku eriala III kursusel, samas on isik ise vabaduses olles kirjutanud avalduse, et teda õpilaste nimekirjast välja arvatakse. Puutuvalt Riigikohtu 04.11.2014 määrusesse

10.2 märgib kohus, et selles toodud isikul puudusid nr 3-1-1-59-14 p kehtivad distsiplinaarkaristused, seevastu V.O on neid koguni 6, mis pole sugugi vähe. Kohtu hinnangul ei kaalu V.O positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid kohus peab kaalukamateks KarS §

76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegs et vabastamist. Kohus leiab, et V.O suhtes selliseid asjaolusid ei esine. käesoleval ajal

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik