1-14-7498/47 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 6. märts 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-14-7498 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 03. veebruari 2015

määrus süüdimõistetu U.M ´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdimõistetu U.M, määruskaebus RESOLUTSIOON 1. Viru Maakohtu 03. veebruari 2015 määrus jätta muutmata. 2. Süüdimõistetu U.M´i määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1. Pärnu Maakohtu 23.10.2014 otsusega mõisteti U.M-ile järgmised karistused: KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi 1 aasta vangistust, KarS § 201 lg 2 p 1 järgi 4 kuud vangistust, KarS § 344 lg 1 järgi 2 kuud vangistust, KarS § 345 lg 1 järgi 2 kuud vangistust. KarS § 63 lg 2 ja 64 lg 1 alusel mõisteti U.M-ile karistuseks 1 aasta 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistusaeg karistusaja hulka ja karistuse algust arvati alates 14.04.2014. Karistusaja algus 14.04.2014 ja karistusaja lõpp 14.09.2015.

2. Tallinna Vangla edastas 07.01.2015 Harju Maakohtule materjalid U.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks märkega, mille kohaselt on Tallinna Vangla 1

KrMS § 431 lg 3 ja KarS § 5 lg 2 alusel edastatud U.M-i andmed Pärnu Maakohtu, Pärnu kohtumajale otsustamaks, kas esinevad alused U.M-i karistuse vähendamiseks või tema vabastamiseks. 3. 13.01.2015 Harju Maakohtu, Liivalaia kohtumaja kohtumäärusega edastati KrMS § 28 lg 1

alusel Viru Maakohtule menetlemiseks Viru Vangla kinnipeetava U.M-i toimik ja tema kohta koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks, sest Tallinna

Vangla 12.01.2015 teatise kohaselt läheb 13.01.2015 U.M karistust kandma Viru Vanglasse.

4. Pärnu Maakohtu 14.01.2015 määrusega tuvastati, et puuduvad alused U.M-ile Pärnu

Maakohtu 23.10.2014 kohtuotsusega mõistetud karistuse vähendamiseks. Kohtumäärus jõustus 27.01.2015. Maakohtu määrus

5. Viru Maakohtu 03.02.2015 määrusega jäeti U.M vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.

5.1. Maakohus on asunud seisukohale, et varasemale karistusele vaatamata, ei ole U.M asunud paranemise teele ning jätkas kuritegude toimepanemist, mis viitab sellele, et isik ei

teinud oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi ega suutnud tõestada, et ta on

võimeline käituma seadusekuulekalt. Sellest tulenevalt maakohus järeldas, et tingimuslik

karistus ei paneks U.M-i hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning süüdimõistetu puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnale alandada.

5.2. Maakohus tõdes, et U.M-ile varasemalt määratud katseaeg ühes allumisega käitumiskontrollile ei olnud tulemuslik, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks U.M-i uute kuritegude

toimepanemisest ning kriminaalhoolduse eesmärgid võivad jääda täitmata. Süüdimõistetu

käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne

vangistusse sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust oli U.M elukoht ja lähedaste toetus, kuid need ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist.

5.3. Maakohus leidis, et U.M ei ole isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Maakohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudaks

seekord katseaja läbida, märkides, et võimalus osaleda vanglas tööhõives ja

sotsiaalprogrammides aitaks suurendada enne vabanemist U.M-i resotsialiseerimise võimalusi. U.M-i vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Määruskaebus 6. Viru Maakohtu 03.02.2015 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu U.M, kes

palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad. 6.1. U.M leiab, et temal ei ole varasemalt kriminaalhooldusega probleeme olnud ning ta on eelnevalt kriminaalhoolduse korrektselt läbinud, käies ettemääratud aegadel registreerimas

ning tasunud täitemenetlusi ja esitanud selle kohta kriminaalhooldusametnikule

maksekviitungid. Lisaks märgib süüdimõistetu, et maakohus märkis, et ta ei ole osalenud sotsiaalprogrammides ja tööhõives. U.M on avaldanud järjepidevalt soovi tööle asuda, aga 2

vanglas on töökohti vähe ja soovijaid palju ning sotsiaalprogrammi ei võeta teda seetõttu, et tal ei ole probleeme narkootikumide, alkoholi ega vägivallaga. 6.2. U.M toob välja, et ta on endale selgeks teinud, et vangla ei ole koht, kuhu ta tahaks tagasi tulla. Tal on olemas vabaduses kindel elukoht ja töökoht talus. Ta on nõus tingimusega, et ta peab maksma iga kuu oma täitemenetlusi. Süüdimõistetu on oma eksimusest aru saanud ja kodus ootab pere, kelle tähtsusest on ta vangis olles aru saanud ja süüdimõistetu ei taha, et tema poeg kasvaks ilma isata. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et U.M-i

vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.

8. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu U.M-i määruskaebus ei anna alust

maakohtu määruse tühistamiseks ja U.M-i ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks.

Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta U.M enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude iseloomule, mõistetud karistusele ja käitumisele karistuse kandmise ajal, on põhjendatud. 9. Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et U.M on vabanedes olemas kindel eluja töökoht ning lähedaste toetus.

9.1. Samas tuleb KarS § 76 lg 4 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et U.M-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole

käesoleval ajahetkel põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vabastamist mittetoetavad asjaolud kaaluvad igati üles vabastamist toetavad asjaolud.

9.2. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine piisavalt asjaolusid, mis veenaksid kohut selles, et käesoleval ajal suudaks U.M vabaduses käituda õiguskuulekalt. U.M-i on varasemalt

kriminaalkorras karistatud 4 korda, reaalset vanglakaristust kannab isik neljandat korda. Süüdimõistetu on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid see ei ole positiivset mõju avaldanud. Arvestades asjaolusid, et U.M on korduvalt toime pannud varavastaseid süütegusid ning vangla iseloomustuse kohaselt on isik siiani kaldunud pigem hõlptulu teenimise võimaluste poole kui pideva töökoha hoidmise ja seadusliku tulu teenimise poole, ei ole alust arvata, et

U.M käituks vabaduses seadusekuulekalt. Lisaks tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et

TÄITIS andmetel on U.M võlgnevusi ~6500 eurot ja vabanemisfondis 0,12 eurot. U.M

on vabanedes garanteeritud töökoht Uus-Liiva talus, kuid see ei ole asjaolu, mis

annaks alust vabastada U.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest, sest tulenevalt

varasemast elukäigust ja mõistetud karistusest, on alust arvata, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiaks ära U.M-i poolt uute kuritegude toimepanemise. Ka asjaolu,

et U.M on vabaduses olemas elukoht ja toetavad lähedased ei kaalu üles muid negatiivseid asjaolusid. Süüdimõistetul oli ka enne vanglasse sattumist olemas kindel elukoht ja lähedased, mis ei takistanud tal uut kuritegu toime panemast.

9.3. Ringkonnakohus ei ole veendunud, et U.M on teinud varasematest karistustest vajalikud järeldused ning tingimisi enne tähtaega vabanemisel asub seaduskuulekale teele. Ringkonnakohus märgib, et isiku õiguspärane käitumine vangistuses on üheks tingimisi enne

tähtaega vabastamise eelduseks. U.M-i määruskaebuses avaldatud seisukohale nagu ta oleks täielikult oma eksimusest aru saanud, räägib vastu ka U.M-ile vangistuses viibimise ajal määratu üks distsiplinaarkaristus, 3 päeva kartseris, selle eest, et kinnipeetav 29.11.2014

omas vanglas sigarette ajal ja kohas, kus tal puudus selleks õigus. Isik, kes on paigutatud 3

kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima lisaks

distsiplinaarrikkumiste toimepanemisele ka uute kuritegude toimepanemist. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, siis ei ole reaalne, et ta suudab vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi.

10. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest

tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. U.M-i puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 4 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne.

Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks ka märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik

peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Käesoleval juhul riivaks U.M-i ennetähtaegne vabastamine oluliselt ühiskonna õiglustunnet.

11. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru

Maakohtu 03. veebruari 2015 määrus muutmata ja U.M vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.

Tiit Lõhmus Mati Kartau Paavo Randma 4