3-14-50190/26 · 3-14-50190/26 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht 6. märts 2015. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-50190 Haldusasi P.L. kaebus Rae vallavanema 16.01.2014 käskkirja nr 14- 1/13 õigusvastasuse tuvastamiseks, teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ning hüvitise väljamõistmiseks Menetlusosalised Kaebaja – P.L., volitatud esindaja v.adv Hannes Toodu Vastustaja – Rae vald, volitatud esindaja v.adv Kalev Aavik Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada P.L. kaebus osaliselt. 2. Tunnistada Rae vallavanema 16.01.2014 käskkiri nr 14-1/13 õigusvastaseks. 3. Muuta P.L. teenistusest vabastamise alust ja lugeda P.L. teenistusest vabastatuks 16.01.2014 avaliku teenistuse seaduse § 87 lg 1 alusel ametniku algatusel. 4. Mõista Rae vallalt P.L. kasuks välja hüvitis tema kahe kuu keskmise palga ulatuses. Rae vallal määrata kindlaks P.L.le väljamaksmisele kuuluva hüvitise rahaline suurus. 5. Muus osas jätta kaebus rahuldamata. 6. Mõista Rae vallalt P.L. kasuks välja menetluskulud 2800 (kaks tuhat kaheksasada) eurot. Rae vallal kanda menetluskulud D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS arveldusarvele nr EE501010220105597013 Swedbank AS-s. 7. Jätta Rae valla menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 06.04.2015, välja arvatud HKMS § 181 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

3-14-50190 2(10) Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Rae vallavanem määras 16.01.2014 käskkirjaga nr 14-1/13 (tl 33-37) Maa- ja keskkonnaameti ehituse- ja keskkonnajärelevalve spetsialist P.L.le (kaebaja) distsiplinaarkaristuseks teenistusest vabastamise. Käskkirja põhjenduste kohaselt jättis kaebaja AS Elveso esitatud avalduse alusel väärteomenetluse algatamata ega põhjendanud menetluse algatamisest keeldumist. Kaebaja ei ole selles väärteoasjas mingeid menetlustoiminguid teinud. Sellega eiras ta oma teenistuskohustusi. Kaebaja on kinnitanud, et on algatanud väärteomenetlusi valikuliselt ja on väärtegude menetlemisel väidetavalt mõjutatud oma tööandja korraldustest ega ole seega menetlejana sõltumatu. Väärteomenetluse algatamine või selle algatamata jätmine on viibinud 8 kuud. Kuna väärteoasja menetlemine on ajaliselt piiratud, siis ei pruugi menetlus enam süü tuvastamiseni ja otsuse tegemiseni jõuda. See riivab avaldaja õigusi, samuti tema ja teiste isikute õiglustunnet ning seab kahtluse alla Rae Vallavalitsuse kui väärtegude kohtuvälise menetleja usaldusväärsuse ja pädevuse. Tegemist on olulise töökohustuste rikkumisega, mis pandi toime tahtlikult (süüliselt). Kaebajal on pikaajaline töökogemus ning kõik vajalikud oskused ja teadmised väärtegude menetlemiseks. Kuna kaebaja ei saa tema antud seletuse kohaselt aru toime pandud rikkumisest ega kahetse seda, viitab see taoliste rikkumiste kordumise tõenäosusele ka tulevikus. 2. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Rae vallavanema 16.01.2014 käskkirja nr 14-1/13 õigusvastasuse tuvastamiseks, tema teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ning Rae vallalt (vastustaja) hüvitise väljamõistmiseks kaebaja keskmise palga ulatuses kuni vaidlustatud käskkirja õigusvastaseks tunnistamiseni, kuid mitte vähem kui 6 kuu palga ulatuses. Kaebaja taotleb kohtuotsuse tunnistamist 2 kuu palga ulatuses viivitamata täidetavaks. Kaebaja seisukohad olid kokkuvõtlikult järgmised: 2.1. Distsiplinaarkaristus määrati avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 77 lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes. AS Elveso esitas avalduse väärteomenetluse alustamiseks 25.04.2013. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 59 lg 1 järgi tulnuks väärteoteate esitajat teavitada menetluse alustamisest või alustamata jätmisest 15 päeva jooksul, seega hiljemalt 10.05.2013. Distsiplinaarkaristus määrati 16.01.2014. Tõele ei vasta vastustaja väide, et ta sai avaldusele vastamata jätmisest teada alles 09.12.2013. Dokumendihaldusprogramm Postipoiss märgib kõik tähtaegselt täitmata jäänud tööülesanded punaseks ja need on kõigile kasutajatele nähtavad. Samuti on vastustaja AS Elveso ainuaktsionär ja vastustaja abivallavanemad AS Elveso nõukogu liikmed. 2.2. Haldusakti andmisel on lähtutud ebaõigetest faktilistest asjaoludest. VTMS § 58 lg 1 kohaselt algab väärteomenetlus esimese menetlustoiminguga. Kaebaja on pöördunud korduvalt nii suuliselt kui e-kirja teel avaldaja poole. VTMS § 59 lg 1 ei näe ette kohustuslikku kirjalikku vorminõuet. Distsiplinaarkaristuse määramise ajaks oli väärteomenetlus alustatud. Kaebaja otsene juht Tarmo Toomet palus menetlusega oodata. Õigusaktidest tulenevalt on väärteomenetlejaks vallavalitsus ja kaebaja ametnikuna allub juhi korraldustele (vt ATS § 51

3-14-50190 3(10) lg 3). Kuna tegemist oli karistusõigusliku menetlusega, siis seda enam tuli kaebajal kaaluda menetluse alustamist. Eesti õigussüsteemis puudub erasüüdistusmenetlus, seetõttu ei riivanud avaldaja huve asjaolu, et tema teate alusel ei alustatud väärteomenetlust. Vald üritab äriühingu tsiviilvaidlusi lahendada väärteomenetluse raames, mille läbiviijaks on vallavalitsus ise. Kuni kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseni saab avaldaja esitada kaebuse kohtuvälise menetleja juhile, seega ei saanud vastustajat ähvardada avaldaja poolt algatatav kohtumenetlus ja menetluskulude kandmise kohustus. Kaebaja ei ole karistusseadustiku (KarS) §-des 3112 ja 3113 sätestatud kuritegusid toime pannud. Vale on väide, et kaebaja on menetlenud väärtegusid valikuliselt. 2.3. Rikuti kaebaja ärakuulamisõigust. Kaebajale anti seletuse esitamiseks seaduses sätestatud minimaalsest tähtajast (5 tööpäeva) lühem tähtaeg (3 tööpäeva). 2.4. Vastustaja ei ole kogunud distsiplinaarmenetluses tõendeid ja on jätnud asjas tähtsust omavad asjaolud välja selgitamata. Tuginetud on vaid kaebajat süüstavatele asjaoludele. Kaebajat õigustavate asjaolude kohta on öeldud, et need on tõendamata. Käskkirjas tuginetakse peamiselt kaebaja ütlustele, mis ei ole aga tõendiks. Tõendamiskoormis on vastustajal. Kaebaja ei pea tõendama oma süütust. Vaieldavad asjaolud tuleb tõlgendada kaebaja kasuks. 2.5. Haldusaktist ei nähtu kaalutlusõiguse teostamist karistuse valikul. Kaalumine ei saa olla toimunud õiguspäraselt, sest haldusakti alusena välja toodud asjaolud on ebaõiged. Süüteo kvalifitseerimine teenistuskohustuste jämedaks rikkumiseks ei pea igal juhul kaasa tooma rangeimat karistust. Rangeima karistuse valikuga kaasneb suurem põhjendamiskohustus. Kaebajale määratud rangeim karistus ei ole proportsionaalne, sest väidetaval rikkumisel puuduvad tagajärjed ja kaebajal ei ole ühtegi varasemat karistust. Kaebaja süüd on valesti hinnatud. Arvestatud ei ole kaebaja isikut, tema varasemat pikaajalist teenistuskäiku, kahju mittetekkimist ja sellise ohu puudumist, kaebaja lähtumist vallajuhtide antud korraldustest. Kaebaja ei ole vastustajat diskrediteerinud, sest AS Elveso aktsiad kuuluvad vallale. 2.6. Haldusaktis on vale vaidlustamisviide, mis eksitab kaebajat. 2.7. Kaebaja jäeti 18.12.2013 käskkirjaga jõulupreemiast ilma, kuigi distsiplinaarmenetlus ei olnud selleks ajaks veel läbi. See näitab, et distsiplinaarkaristuse määramine oli juba ette ära otsustatud. 2.8. Distsiplinaarkaristus määrati kaebajale temast vabanemiseks. Kaebajal soovitati tema poliitilise huvide tõttu vallaametniku kohalt lahkuda. Samuti ebaõnnestus napilt kaebaja ametikoha kaotamine struktuurimuudatuste käigus. Seetõttu algatati tema suhtes distsiplinaarmenetlus. Kaebaja diskrimineerimine tema poliitiliste vaadete tõttu on ATS § 105 lg 3 järgi aluseks suurema hüvitise väljamõistmisel. 2.9. Kaebaja soovib, et kohus muudaks kaebaja teenistusest vabastamise alust, märkides uueks vabastamise aluseks ATS § 87 lg 1 (teenistusest vabastamine ametniku soovil). Kuna töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 6 lg 2 p 1 välistab töötuskindlustushüvitise maksmise isikule, kelle töö- või teenistussuhe lõppes tema algatusel, siis sobiks kaebajale paremini, kui teenistussuhte lõppemise aluseks oleks koondamine. Koondamisel oleks kaebaja saanud 8,1 kuu ametipalga suuruse hüvitise. Teenistussuhte õigusvastase lõpetamise korral ei tohiks kaebaja olukord olla halvem. Kaebaja hüvitise nõude saaks rahuldada ATS § 105 lg 3, Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 25 ja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 alusel. Varaliseks kahjuks on õigusvastase haldusakti tõttu saamata jäänud tulu. Kaebaja oli mitu kuud tööta, uude töökohta tööle asumisel jäi ta ilma suvepuhkusest ja tema töötasu on 1/3 võrra väiksem. Kui kaebaja jääb teenistusest vabastamise aluse muutmise tõttu töötuskindlustushüvitisest ilma, tuleb sellega arvestada talle väljamõistetava hüvitise suuruse määramisel. TKindlS normide

3-14-50190 4(10) põhiseaduspärasuse kontroll ei ole praeguses asjas asjakohane, sest tegemist ei ole asja lahendamise seisukohast määrava tähtsusega normidega. 2.10. Vastustaja viited muude teenistuskohustuste rikkumisele on asjakohatud, sest neid rikkumisi ei ole tõendatud ja nendega ei ole vaidlusalust haldusakti põhjendatud. 2.11. Kohtuotsuse kuulutamine vähemalt osaliselt viivitamata täidetavaks on põhjendatud sellega, et kaebaja jäi õigusvastase teenistusest vabastamise tõttu päevapealt ilma sissetulekust ja õigusest töötuskindlustushüvitisele. Sellega sattus kaebaja väga raskesse majanduslikku olukorda. 3. Vastustaja võttis kaebuse õigeks 16.01.2014 käskkirja õigusvastasust puudutavas osas, kuid palus jätta kaebus rahuldamata teenistusest vabastamise aluse muutmise ja hüvitise väljamõistmise nõuetes. Samuti palus ta jätta rahuldamata taotluse tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Vastustaja seisukohad olid kokkuvõtlikult järgmised: 3.1. Kaebaja jättis oma teenistuskohustused täitmata, kuid teenistusest vabastamine oli ebaproportsionaalne, sest kaebaja on rikkunud oma teenistuskohustusi märksa olulisemalt ja süsteemsemalt. Paraku ei ole vastustaja kaebaja tegevuse üle teostanud piisavat ja õigeaegset teenistuslikku järelevalvet ning kaebaja rikkumisi on justkui tolereeritud. Sellises olukorras oleks vastustaja pidanud reageerima rikkumistele esialgu mõne kergema karistusega, andes mõista, et edaspidi selliseid rikkumisi ei tolereerita. Neid asjaolusid saab arvestada kaebajale hüvitise määramisel. 3.2. Kaebaja ei saa nõuda teenistusest vabastamise aluse muutmist koondamiseks. Koondamine eeldaks struktuurimuudatuse tegemist, mida saab otsustada vaid vallavolikogu. Kohus ei saa teha vastustajale ettekirjutust valla ametiasutuse struktuuri muutmiseks. ATS ja TKindlS on töötuskindlustushüvitise küsimuses puudulikult reguleeritud. Korralduse õigusvastaseks tunnistamine, isegi ilma teenistusest vabastamise aluse muutmiseta, peaks olema piisav kaebajal töötuskindlustushüvitisele õiguse tekkimiseks. Kui teenistusest vabastamise aluse muutmine ei ole piisav töötuskindlustushüvitise väljamõistmiseks, tuleb vastav regulatsioon tunnistada PS- ga vastuolus olevaks. 3.3. Asjassepuutumatud on kaebaja arvutused, mille kohaselt oleks ta koondamise korral saanud hüvitiseks 8,1 kuu ametipalga. Hüvitise määramisel ei saa arvestada töötukassa poolt makstavaid hüvitisi. Hüvitise nõue ei ole põhjendatud. Käskkiri on õigusvastane põhjusel, et vastustaja ei reageerinud juba varem kaebaja teenistuskohustuste rikkumisele, mitte põhjusel, et kaebaja ei ole teenistuskohustusi rikkunud. Kaebaja ei ole tõendanud väidet, et väärteomenetluse algatamisega palus viivitada tema otsene juht Tarmo Toomet. Kuna Tarmo Toomet ei tööta enam Rae Vallavalitsuses ega töötanud ka distsiplinaarmenetluse ajal, puudub vastustajal võimalus temalt seletust võtta. AS Elveso kinnitas vastustajale, et ta ei ole esitanud ühtegi avaldust väärteomenetluse peatamiseks või oma avaldusest loobumiseks. Isegi kui Tarmo Toomet palus kaebajal väärteomenetluse algatamisega viivitada, ei omaks see õiguslikku tähendust, sest vastutus väärteomenetluse läbiviimise eest on menetlust läbiviival ametnikul, mitte tema juhil. Isegi kui kaebajale laekus suuline teave, et väärteo toimepanija ja avaldaja vahel võib sündida kokkulepe, ei anna see alust menetlusega mitu kuud viivitada, eriti olukorras, kus avaldaja väidetavat kokkulepet ja avaldusest loobumist ei kinnita. 3.4. Väide ärakuulamisõiguse rikkumise kohta on alusetu. Kuigi kaebajale määrati esialgu eksikombel liiga lühike seletuse esitamise tähtaeg, siis pärast sellele tähelepanu juhtimist viga parandati.

3-14-50190 5(10) 3.5. Vaidlustamisviide on ebakorrektselt sõnastatud, kuid see ei takistanud kaebajat kaebeõiguse realiseerimisel. 3.6. Asjakohane ei ole viide ka 18.12.2013 käskkirjale. See vaidlus on lahendatud. 3.7. Viide ATS § 77 lg-le 1 on alusetu. Väärteomenetluse algatamata jätmine on teenistuskohustuse vältav rikkumine, mille puhul ei saa distsiplinaarkaristuse määramise tähtaeg hakata kulgema enne rikkumise lõpetamist. Vastustaja sai rikkumisest teada alles 09.12.2013. Kaebaja ei ole oma teistsuguseid väiteid tõendanud. 3.8. Alusetud on kaebaja väited tema poliitilise diskrimineerimise kohta. ATS § 105 lg 3 kohaldub juhul, kui ametnik on vabastatud teenistusest teda mõne teise isikuga võrreldes diskrimineerides nt tema poliitiliste veendumuste tõttu. Kaebaja ei ole selgitanud, millised on need poliitilised veendumused, mille tõttu teda diskrimineeriti, ja millised on need vastustaja ametnikud, kellega võrreldes teda diskrimineeriti. Vastustaja ei pea selgitama volikogu esimehe isiklikke seisukohti. 3.9. Kaebaja ei ole osundanud kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamise nõudes ühelegi seaduslikule alusele. Samuti ei ole kaebaja põhistanud, et kohtulahendi hilisem täitmine kahjustaks oluliselt tema õigusi.

KOHTU PÕHJENDUSED Kaebuse õigeksvõtt 4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 159 lg 1 sätestab, et kui vastustaja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses kaebuse õigeks, rahuldab kohus kaebuse. 5. Vastustaja võttis kaebuse õigeks 16.01.2014 käskkirja nr 14-1/13 õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Seetõttu tuleb kaebus selles nõudes rahuldada ja tunnistada vaidlusalune käskkiri õigusvastaseks. 6. Kuna vaidlusalune käskkiri tuleb tunnistada õigusvastaseks ainuüksi vastustaja õigeksvõtu tõttu, ei pea kohus vajalikuks käsitleda menetlusosaliste põhjendusi distsiplinaarmenetluse läbiviimise nõuete ja vaidlusaluse käskkirja vorminõuete rikkumise kohta.

Teenistusest vabastamise aluse muutmine 7. ATS § 105 lg 1 järgi on õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ning hüvitist ametniku 3 kuu keskmise palga ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve. 8. Menetlusosaliste vahel on vaidlus küsimuse üle, millise aluse vastu saab kaebaja puhul kohaldatud teenistusest vabastamise alust (ATS § 94 – teenistusest vabastamine distsiplinaarsüüteo eest) muuta. ATS § 105 lg 1 seda küsimust ei reguleeri, andes vaid teenistusest vabastamise aluse muutmise nõude õiguse. Järelikult tuleb eeldada, et kohaldamisele võivad kuuluda kõik ATS 11. peatükis toodud teenistusest vabastamise alused, kui asjaolud võimaldavad neid aluseid kohaldada. Praegusel juhul ei saa kohaldada ATS §-s 88 (teenistusest vabastamine teenistustähtaja möödumise tõttu) toodud teenistusest vabastamise alust, sest kaebajat ei nimetatud ametikohale määratud ajaks ja tema teenistustähtaeg ei ole möödunud. Kohaldada ei saa ATS §-s 89 (teenistusest vabastamine ATS § 2 lg-s 3 nimetatud ametikohale nimetamise ja valimise korral) toodud teenistusest vabastamise alust, sest kaebajat

3-14-50190 6(10) ei nimetatud ega valitud ATS § 2 lg-s 3 nimetatud ametikohale. Erinevalt kaebajast leiab kohus, et kohaldada ei saa ka ATS §-s 90 (teenistusest vabastamine koondamise tõttu) toodud teenistusest vabastamise alust, sest ei esine ATS § 90 lg-s 1 sätestatud asjaolusid. Praegusel juhul ei ole likvideeritud asutust ega ametikohta, kus kaebaja töötas (ATS § 90 lg 1 p-d 1 ja 2), kaebaja ametikoha ametijuhendit ei ole muudetud ulatuses, mis nõuaks kaebaja nõusolekut (ATS § 90 lg 1 p 3), samuti ei töötanud kaebaja ametikohal, kuhu oleks ennistatud õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnik (ATS § 90 lg 1 p 4). Kaebaja ei olnud katseajal, seetõttu ei saa tugineda ATS §-s 91 (teenistusest vabastamine katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu) sätestatud teenistusest vabastamise alusele. Kaebajale ei heidetud ette tema teadmiste ja oskuste vähesust ega töövõime vähenemist, seega ei saa kohasteks alusteks olla ATS §-d 92 (teenistusest vabastamine ettenägematute asjaolude ilmnemise tõttu) ja 93 (teenistusest vabastamine töövõime vähenemise tõttu). Kaebaja puhul ei tuvastatud ATS §-des 14 ja 15 sätestatud teenistusse võtmist välistavaid asjaolusid, seega ei saa tugineda ATS §-s 95 (teenistusest vabastamine asjaolude tõttu, mis välistaksid ametniku teenistusse võtmise) toodud teenistusest vabastamise alusele. Kaebaja puhul ei saa kuuluda kohaldamisele ka ATS §-des 96 (ministeeriumi kantsleri vabastamine koostöö mittelaabumise tõttu), 97 (maavanema teenistusest vabastamine valdkonna eest vastutava ministri ja maavanema koostöö mittelaabumise tõttu) ja 99 (teenistussuhte lõppemine surma korral) sätestatud alused. Järelikult on ainus alus, mida saab praegusel juhul kohaldada, ATS § 87, so teenistusest vabastamine ametniku soovil. 9. Ka kuni 31.03.2013 kehtinud avaliku teenistuse seaduse (ATS v.r) kehtivusajal muudeti teenistusvaidluste korral teenistusest vabastamise alust reeglina selliselt, et teenistuja loeti teenistusest vabastatuks tema enda soovil (vt Tartu Ringkonnakohtu 08.04.2008 otsus haldusasjas nr 3-07-708; Riigikohtu halduskolleegiumi 25.11.2003 otsus haldusasjas nr 3-3-1- 70-03). Riigikohtu halduskolleegium muutis 11.01.2006 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-75-05 teenistusest vabastamise aluse koondamiseks, kuid seda seetõttu, et tegemist oli tegeliku koondamissituatsiooniga, kus ametnik ei andnud nõusolekut enda üleviimiseks teisele ametikohale. Sellises olukorras tuli isik ATS v.r § 116 alusel koondada. Riigikohtu halduskolleegium muutis 14.04.2005 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-7-05 teenistusest vabastamise alust selliselt, et teenistuja loeti teenistusest vabastatuks teenistusse võtmise eeskirjade rikkumise tõttu (ATS v.r § 124). Kuid ka sel korral eksisteerisid sellise aluse kasutamiseks objektiivsed asjaolud – isiku teenistusse võtmisel ei järgitud ATS v.r § 14 lg-st 1 tulenevat kodakondsuse nõuet. 10. Praegusel juhul ei esine asjaolusid, mis õigustaksid kaebaja puhul muu teenistusest vabastamise aluse kasutamist. Ainuüksi kaebaja soov saada töötuskindlustushüvitist ei anna õigust muuta kaebaja teenistusest vabastamist alust koondamiseks olukorras, kus tegelikult koondamissituatsiooni ei esine. TKindlS-s ettenähtud koondamishüvitis ei ole ette nähtud selliseks juhtumiks. Seepärast rahuldab kohus kaebaja taotluse tema teenistusest vabastamise aluse muutmiseks, lugedes kaebaja teenistusest vabastatuks 16.01.2014 ATS § 87 lg 1 alusel ametniku algatusel.

Õigus töötuskindlustushüvitisele 11. Kaebaja soovis muuta teenistusest vabastamise alust koondamiseks põhjusel, et siis tal säilib õigus töötuskindlustushüvitisele. TKindlS § 6 lg 2 järgi ei ole töötuskindlustushüvitisele õigust kindlustatul, kelle viimane töö- või teenistussuhe lõppes: 1) töölepingu ülesütlemisel töötaja algatusel või teenistussuhte lõpetamisel ametniku algatusel, välja arvatud töösuhte lõpetamisel töölepingu seaduse (TLS) § 37 lg-s 5, § 91 lg-s 2 ja § 107 lg-s 2 nimetatud alustel; 2) TLS § 88 lg 1 p-des 3–8 nimetatud põhjusel või ATS § 94 alusel distsiplinaarsüüteo eest

3-14-50190 7(10) teenistusest vabastamisega; 3) poolte kokkuleppel. Seega välistab TKindlS § 6 lg 2 p 1 töötuskindlustushüvitise isikule, kelle töö- või teenistussuhe lõppes tema enda algatusel. Kuigi TKindlS § 6 lg 2 p 1 lubab erandina maksta töötuskindlustushüvitist isikule, kelle töösuhe lõppes TLS § 107 lg 2 alusel, so töölepingu lõpetamisega kohtu või töövaidluskomisjoni poolt, ei tee TKindlS samasugust erandit samasuguses olukorras oleva ametniku suhtes. 12. TKindlS erinevaid redaktsioone võrreldes nähtub, et sarnane regulatsioon kehtib alates 01.01.2007. Töötuskindlustuse seaduse, Eesti Vabariigi töölepingu seaduse ja välisteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 884 SE seletuskirjast1 nähtub, et töötuskindlustushüvitis otsustati tagada mh isikule, kelle töösuhe lõppes tööandja ebaseadusliku käitumise tõttu ja kelle puhul töövaidlusorgan luges töölepingu lõppenuks töötaja algatusel. Seletuskirjas leiti, et sellises olukorras on tööle ennistamisest loobumine mõistetav, sest töötaja ei pea olema sunnitud jätkama töötamist tööandja alluvuses, kes on tema õigusi rikkunud. Seletuskirjas ei põhjendata samasuguse erandi ametnikele laiendamata jätmist. Kohtu hinnangul puudub sellises olukorras töötajate ja ametnike eristamiseks mõjuv põhjus ja tegemist võib olla seaduse lüngaga. Seaduse lünga korral tuleks kohaldada analoogiat ja lähtuda töötajatele kehtestatud regulatsioonist. Kui tegemist oli seadusandja teadliku poliitilise valikuga, tuleb seda põhjendada ning hinnata, kas eristamine on kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega. 13. Kuna töötukassa ei ole teinud kaebaja suhtes otsust talle töötuskindlustushüvitise määramata jätmise kohta TKindlS § 6 lg 2 p 1 alusel põhjusel, et tema suhtes selles sättes toodud erand ei kohaldu, ning kaebaja ei ole töötukassa vastavat otsus praeguses asjas vaidlustanud, siis puudub kohtul võimalus hakata ette ära lahendama vaidlust, mida ei ole veel tekkinud. Kohus peab asja lahendamisel jääma vaidluse piiridesse. Praegusel juhul ei ole kindlalt ette teada, mida töötukassa kaebaja suhtes otsustab ja kuidas ta oma otsust põhjendab. Samuti ei ole töötukassat käesolevasse menetlusse kaasatud. Seetõttu ei ole põhjendatud vastustaja taotlus algatada TKindlS § 6 lg 2 p 1 osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Sellekohane vaidlus tuleb lahendada töötukassa otsuse peale esitatud kaebuse menetluses. TKindlS § 6 lg 2 p 1 võimalikust vastuolust PS-ga ei sõltu käesoleva asja lahendus.

Hüvitis õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral 14. ATS § 105 lg 1 järgi on õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikule väljamõistetava hüvitise suuruseks reeglina tema 3 kuu keskmine palk. Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve. Sama paragrahvi lg 3 ütleb, et lg-s 1 nimetatud hüvitise piir ei kehti, kui ametnik vabastati teenistusest ATS §-s 13 nimetatud võrdse kohtlemise põhimõtet rikkudes. ATS § 13 järgi peavad ametiasutused tagama teenistusse soovijate ja teenistuses olevate isikute kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ja edendama võrdõiguslikkust. Kaebaja väidab, et teda diskrimineeriti tema poliitiliste vaadete tõttu. Kuna vallas olid võimul Eesti Reformierakond ning Erakond Isamaa ja Res Publica Liit, siis diskrimineeriti kaebajat kui sotsiaaldemokraatide nimekirjas kandideerijat tema poliitiliste vaadete tõttu. 15. Kohtu hinnangul ei nähtu kaebaja esitatud dokumentidest tema diskrimineerimist tema poliitiliste vaadete tõttu. See, et kaebajal soovitati jääda oma ametiülesannete piiridesse ja mitte sekkuda vallavolikogu töösse (tl 76-79p), ei näita veel tema diskrimineerimist poliitiliste vaadete tõttu. Pigem nähtub kaebaja ja vastustaja esitatud dokumentidest, et kaebaja kohaldas järelevalveametnikuna menetlusaluste isikute suhtes sageli ebaproportsionaalseid meetmeid (tl 65, 113-114), mistõttu tundsid vallavalitsuse juhid vajadust kaebaja tegevust aeg-ajalt

1 Kättesaadav http://www.riigikogu.ee/?op=emsplain2&content_type=text/html&page=mgetdoc&itemid=061100047.

3-14-50190 8(10) kontrollida. Vallavolikogu esimehe vastus kaebaja kirjale oli küll läbimõtlemata, kuid kaebaja vabastas teenistusest vallavalitsus, mitte vallavolikogu, ja vabastamiseks oli reaalne põhjus – teenistuskohustuste rikkumine. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks mõista kaebajale ATS § 105 lg 3 alusel välja suuremat hüvitist. 16. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja karistamine teenistusest vabastamisega oli ilmselgelt ebaproportsionaalne, sest kaebajal ei olnud varasemaid karistusi ja vastustaja ei juhtinud juba varem kaebaja tähelepanu tema teenistuskohustuste rikkumisele. Teenistusest vabastamise käskkirja õigusvastasus aga ei tähenda, et teenistuskohustuse rikkumist kui sellist ei ole toimunud. Kaebaja ja vastustaja esitatud seletustest ja dokumentidest nähtub (vt tl 47- 49p), et kaebaja jättis vahetu juhi korraldusel AS Elveso väärteoteate menetlemata. Vahetu juhi sõnul oli AS Elveso sõlmimas väärteo toimepanijaga kohtuvälist kokkulepet. Kaebaja proovis nii suuliselt kui e-kirja teel saada infot läbirääkimiste ja kokkuleppe sõlmimise kohta, kuid kokkuleppe sõlmimist kinnitavat infot ta ei saanud. VTMS § 59 lg 1 sätestab, et kui väärteo toimepanemise kohta on esitatud väärteoteade, on kohtuväline menetleja kohustatud teatama väärteoteate esitajale väärteomenetluse alustamisest või alustamata jätmisest 15 päeva jooksul, alates väärteoteate kättesaamisest. Vaidluse all ei ole asjaolu, et AS Elveso väärteoteade määrati menetlemiseks kaebajale. Samuti ei saa olla vaidluse all, et kaebaja ei algatanud 15 päeva jooksul väärteoteate kättesaamisest väärteomenetlust ega teavitanud AS Elveso väärteomenetluse alustamisest või alustamata jätmisest. VTMS § 58 lg 1 järgi alustatakse väärteomenetlust esimese menetlustoiminguga. Kaebaja ei ole selgitanud, mis oli see menetlustoiming, millega ta selles asjas väärteomenetluse väidetavalt alustas. Kuna VTMS § 59 lg-s 1 sätestatud kohustus tuli kaebajale otse seadusest, siis ei saa kaebaja vabandada oma teenistuskohustuse täitmata jätmist vahetu juhi antud korraldusega. ATS § 51 lg 3 järgi peab ametnik juhinduma vahetu ja kõrgemalseisva juhi seadusega kooskõlas olevatest teenistusalastest juhistest ja korraldustest, samuti ametijuhendist. Kuna praegusel juhul ei olnud vahetu juhi korraldus seadusega kooskõlas, siis ei tohtinud kaebaja seda järgida ja seadusest tulenevat selget kohustust rikkuda. Kui 15 päeva jooksul väärteoteate saamisest ei ilmnenud VTMS § 29 lg-s 1 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, tulnuks kaebajal otsustada väärteomenetluse alustamine või alustamata jätmine. Siinkohal ei ole asjakohaseks kaebaja selgitused, et AS Elveso juhtorganite liikmed on valla enda poolt nimetatud ja äriühingu aktsiad kuuluvad vallale. Igale väärteoteatele tuleb reageerida ning väärteoteate kuudepikkune tähelepanuta jätmine on käsitatav teenistuskohustuse rikkumisena. 17. Arvestades asjaoludega, et kaebaja teenistusest vabastamine oli õigusvastane, kaebaja oli aga tegelikult oma teenistuskohustusi rikkunud, siis peab kohus põhjendatuks vähendada kaebajale ATS § 105 lg-s 1 ettenähtud hüvitist ja mõista tema kasuks välja hüvitise tema 2 kuu ametipalga ulatuses. 18. Kuna ATS § 105 lg-s 1 ettenähtud hüvitise eesmärk on hüvitada õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikule tekitatud kahju, siis ei ole täiendava kahju hüvitise väljamõistmine RVastS või otse PS alusel põhjendatud ja kaebaja vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata. ATS § 105 lg-s 1 sätestatud hüvitis ei pea korvama ka saamata jäänud töötuskindlustushüvitist. Töötuskindlustushüvitist makstakse teistel põhimõtetel ja teise regulatsiooni alusel ning selle maksmise eest vastustab teine haldusorgan. Kaebaja viide ärajäänud suvepuhkusele ei ole asjakohane, sest teenistusest vabastamisel maksti talle kasutamata jäänud puhkusepäevade eest hüvitist. Kuna puhkust antakse töötatud aja eest (TLS § 68 lg 1), siis ei ole kaebajal õigust puhkusele aja eest, mil ta ei töötanud. Teise asutusse teenistusse asudes oli kaebajal võimalik nõuda TLS § 68 lg 4 alusel puhkust tööleasumise aastal pärast 6 kuud töötamist. Kokkuleppel tööandjaga ka varem. Kaebaja ei ole taotlenud enda teenistusse ennistamist ja ATS § 105 ei näe ette, et teenistusest õigusvastaselt vabastatud ametnik tuleks reeglina ennistada, seetõttu ei ole kohtul võimalik mõista kaebajale välja saamata jäänud töötasu (vrdl ATS § 105 lg-d 4 ja 5).

3-14-50190 9(10) Kaebaja ei ole selgitanud, milliste arvutuste kohaselt oleks tema koondamishüvitis olnud 8,1 kuu ametipalga suurune. Kui arvestada ATS § 101 lg-s 1 sätestatud koondamisest etteteatamise tähtaegu ja nende tähtaegade rikkumisega kaasnevat kohustust maksta hüvitist (ATS § 101 lg 6) ning ATS § 102 lg-s 1 sätestatud ühe kuu keskmise palga suurust hüvitist koondamise puhul, siis saab koondamisel tööandja poolt makstav hüvitis olla maksimaalselt 4 kuu ametipalga suurune. Kuna aga praegusel juhul kaebajat ei koondatud ja ATS § 105 lg 1 näeb õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikule ette õiguse 3 kuu ametipalga suurusele hüvitisele, siis ei pea kohus vajalikuks kaebaja seisukohti täpsustada ja tema sellekohaseid põhjendusi põhjalikumalt käsitleda. Riski, et uues töökohas on ametipalk väiksem, ei pea kandma vastustaja. 19. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, kui suur oli kaebaja ametipalk Rae Vallavalitsuses töötades, seetõttu jätab kohus kaebajale väljamaksmisele kuuluva hüvitise täpse suuruse kindlaksmääramise HKMS § 167 lg 1 alusel vastustaja ülesandeks.

Kohtulahendi viivitamata täidetavaks tunnistamine 20. HKMS § 168 lg 2 järgi võib kohus määrata otsuse viivitamata täitmisele HKMS §-s 247 sätestatud tingimustel ja korras. HKMS § 247 lg 2 järgi kuulub viivitamata täitmisele kohtulahend: 1) millega ennistatakse ametnik teenistusse; 2) millega mõistetakse välja saamata jäänud töötasu, kuid mitte rohkem kui 2 kuu ulatuses; 3) muul seaduses sätestatud juhul. Kaebaja ei ole selgitanud, millisele alusele tuginedes taotleb ta kohtulahendi viivitamatult täidetavaks tunnistamist. Kohtu hinnangul puuduvad praegusel juhul eelnimetatud alused kohtulahendi viivitamatult täidetavaks tunnistamiseks. Kohus ei ennistanud kaebajat teenistusse ega mõistnud talle välja saamata jäänud töötasu. Neile alustele viitab ka ATS § 78 lg 4. Samuti puuduvad muud seaduses sätestatud alused praeguse kohtulahendi viivitamatult täidetavaks tunnistamiseks. 21. HKMS § 247 lg 3 kohaselt võib kohus menetlusosalise taotlusel tunnistada eraldi määrusega kohtulahendi viivitamata täidetavaks ka juhul, kui kohtulahendi hilisem täitmine kahjustaks oluliselt menetlusosalise õigusi või oleks raskendatud või võimatu. Kaebaja ei ole praegusel juhul põhjendanud, kuidas kahjustaks kohtulahendi hilisem täitmine tema õigusi või muudaks kohtulahendi täitmise raskemaks või võimatuks. HKMS § 247 lg-s 3 sätestatud alus võiks tulla kohaldamisele olukorras, kus kaebajal puuduks kohtulahendi tegemise ajal töökoht ja püsiv sissetulek. Kaebaja esitatud Raasiku Vallavalitsuse 03.06.2014 tõendist nr 5-23/1395 (tl 153) nähtub, et kaebaja töötab alates 21.04.2014 Raasiku Vallavalitsuses, seega on tal olemas püsiv sissetulek. Kohtulahendi viivitamata täidetavaks tunnistamine ei saa tagantjärgi kõrvaldada kaebajale töötuna oleku ajal tekkinud tagajärgi ehk anda tagantjärgi kaebajale töötuna olemise ajaks rahalisi vahendeid. Kohtulahendi viivitamata täidetavaks tunnistamise abinõu ei ole ettenähtud selleks, et karistada vastustajat kaebaja õigusvastase teenistusest vabastamise eest. 22. Seetõttu jätab kohus rahuldamata kaebaja taotluse tunnistada kohtulahend vähemalt osaliselt viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus 23. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud

3-14-50190 10(10) proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kui kaebus rahuldatakse osaliselt ja ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas selle poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Sama paragrahvi lg 5 sätestab, et kui vastustaja võtab kaebuse õigeks, ei kanna ta pärast õigeksvõttu tekkinud menetluskulusid. 24. Vastustaja taotles HKMS § 108 lg 3 alusel menetluskulude jätmist kaebaja kanda, kui kohus teeb sellise otsuse, nagu oli kompromissina pakkunud vastustaja. Kohtu hinnangul ei saa praegusel juhul sellele alusele tugineda. Vastustaja pakutud kompromiss ei ole päris selline, nagu praegune kohtulahend, sest vastustaja ei pakkunud välja konkreetset teenistusest vabastamise alust. Ka vastustaja pakutud hüvitis oli suurem kohtu poolt väljamõistetust, kuigi seda ei saa tõlgendada vastustaja kahjuks. 25. Kohtu hinnangul ei saa praegusel juhul menetluskulude jagamisel tugineda ka HKMS § 108 lg-le 5, sest vastustaja võttis kaebuse õigeks vaid osaliselt. Pärast õigeksvõttu keskendusid menetlusosalised kompromissi otsimisele ning teenistusest vabastamise aluse ja hüvitise suuruse teemadele. 26. Kaebaja palus mõista vastustajalt välja õigusabikulud 6380 eurot ja riigilõivu 15 eurot. Kaebaja ei ole tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu ja on selle tasumata jätmist põhjendanud kaebuses viitega riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p-le 1. Kohus ei ole samale sättele tuginedes kaebajalt riigilõivu tasumist nõudnud. Toimikus ei ole riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti. Seetõttu tuleb riigilõivu vastustajalt väljamõistmise taotlus jätta rahuldamata. 27. Õigusabikulud nähtuvad Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ 28.02.2014 arvest nr 13485 summas 3170 eurot (tl 142), 30.04.2014 arvest nr 13556 summas 610 eurot (tl 143) ja 30.06.2014 arvest nr 13619 summas 2600 eurot (tl 144). Arved on esitatud koos käibemaksuga. Arvete tasumine on tõendatud Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ 30.06.2014 kassa sissetuleku orderiga nr 48 (tl 145) ning 20.03.2014 ja 16.05.2014 maksekorraldustega (tl 146- 147). Arvetel kajastatud õigusteenus on kirjutatud lahti kliendikaardil/aruandes (tl 148). Kohtu hinnangul on taotletavad õigusabikulud vaidluse raskusastet ja asja mahtu arvestades põhjendamatult suured. Kohus loeb põhjendatud õigusabikuludeks 4000 eurot. Kuna kohus rahuldab kaebuse osaliselt (teenistusest vabastamise aluseks jääb kaebaja taotletud koondamise asemel teenistusest vabastamine ametniku soovil; hüvitise suuruseks on kaebaja taotletud 6 kuu ametipalga suuruse või suurema hüvitise asemel 2 kuu ametipalga suurune hüvitis), siis tuleb kaebaja menetluskulude väljamõistmise taotlus rahuldada osaliselt. Täpse kaebuse rahuldamise osakaalu kindlaksmääramine ei ole võimalik, sest osad nõuded ei olnud rahalised hinnatavad. Kohus peab põhjendatuks mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 2800 eurot. 28. Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega esitanud kohtule menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente, seetõttu jäävad vastustaja menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik