3-14-51938/14 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-51938 Otsuse kuupäev 06.märts 2015 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Gert-Erik Rudissaare kaebus Tartu Vangla 12. juuni 2014a. käskkirja nr 6-1/642 õigusvastasuse tuvastamiseks. Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja – Gert-Erik Rudissaar Vastustaja – Tartu Vangla Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 4. aprill 2015.a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Vangla 11.06.2014 käskkirjaga nr 6-8/62 kohaldati Gert-Erik Rudissaare suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist (kuni 12.06.2014 kella 16.00-ni). Tartu Vangla 12.06.2014 käskkirjaga nr 6-1/642 jätkati G.-E. Rudissaare suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Käskkirja järgi liikus G.-E. Rudissaar 11.06.2014 üle punase joone eluosakonna trellide juurde, ametniku korraldust liikuda tagasi punase joone taha, G.-E. Rudissaar eiras. Tartu Vangla 08.08.2014 vaideotsusega nr 1-11/324-2 jäeti G.-E. Rudissaare 09.07.2014 esitatud vaie rahuldamata.

2. 03.09.2014 esitas G.-E. Rudissaar Tartu Halduskohtusse kaebuse Tartu Vangla 12.06.2014 käskkirja nr 6-1/642 tühistamiseks.

Kaebuse põhjendused

2

3. Kaebaja palub vaidlustatud käskkirja tühistamist süüteokoosseisu puudumise, tõendamatuse ning menetlusnormide rikkumise tõttu. Kaebaja leiab, et tegemist on tema tagakiusamisega. Kaebaja märgib, et kui kohtuistungi ajaks on käskkiri tühistatud, menetleda tuvastuskaebust, kuna on vaja anda kohtulik hinnang käskkirja otstarbekuse kohta. Käskkirja tühistamisest lubab kaebaja kohut teavitada.

4. Kaebaja selgitab, et jalutuskäigule minnes jäi ta trellide juurde lugema seinal olevat informatsiooni, mis oli kleebitud seinale trellide vastu. Kuna info oli praktiliselt vastu trelle ning peenes kirjas, siis pidi ta astuma üle punase joone. Seinal oleva info lugemiseks olid kinnipeetavad punast joont juba varemalt sunnitud ületama. Lisaks on kaebaja lühinägelik. Valvur märkas teda ning küsis, miks ta üle joone on. Kaebaja selgitas, et kaugemalt ei ole teksti võimalik lugeda ka normaalse nägemisega isikul, lisaks selgitas kaebaja, et ootab ajalehte. Seejärel valvur teatas ettekande esitamisest ning seletuskirja kirjutamise vajadusest. Kaebaja märgib, et seejärel ei olnud enam vahet, kus ta seisab. Lisaks oli üle punase joone ka teisi kinnipeetavaid, kelledele mingit korraldust ei antud. Mingit üldist julgeolekut ta ohtu sellega ei seadnud ega teistele halba eeskuju ei andnud. Kaebaja on seisukohal, et tegemist on lihtsalt vangla poolt tema tagakiusamisega.

Vastustaja seisukoht

5. Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et kaebaja väited süü ja süüteokoosseisu puudumise osas ei ole asjakohased, kuna kaebaja näol on tegemist süstemaatilise distsipliinirikkujaga. Arvestades faktilisi asjaolusid (kaebaja distsipliinirikkumised ning nende eest määratud distsipliinkaristused ja mitmed intsidendid, millest nähtub soov mitte alluda vanglas kehtestatud reeglitele) ning käskkirjas märgitut, ei ole kahtlust, et kaebaja näol on tegemist süstemaatilise distsipliini rikkujaga. Kaebajal oli täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal 7 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest 4 oli määratud 2014 aastal. Vastuse koostamise, so 24.10.2014 seisuga on kaebajal 10 kehtivat distsiplinaarkaristust. Tagakiusamise väite osas märgib vastustaja, et vanglas kehtiva korra järgimist nõudva ametniku tegevust ei saa kuidagi käsitada tagakiusamisena. Intsidendi osas märgib vastustaja, et kaebaja ületas trellide juures asuvat punast joont, valvur andis kaebajale korralduse minna joone taha, mida kaebaja ei täitnud. Seega oli rikkumise koosseis täidetud. Kaebajal lasus kohustus valvuri korraldus täita. Kaebaja viited sellele, et punast joont olid ületanud ka teised kinnipeetavad, kuid neile märkust ei tehtud, ei ole asjakohased. Teiste isikute võimalikud rikkumised või õigusvastane käitumine ei saa õigustada rikkumise toimepanemist kaebaja poolt.

Kohtu põhjendused ja otsus

6. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on lubatud, kui kinnipeetav vastab mõnele VangS § 69 lg-s 1 sätestatud tingimusele. VangS § 69 lg 1 sätestab, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidivõi põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on täiendavate julgeolekuabinõudena lubatud kinnipeetava vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramine, isiklike riiete kandmise ka

3

kasutamise keelamine, kehakultuuriga tegelemise keelamine, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine ja ohjeldusmeetmete kasutamine.

7. Vaidlustatud Tartu Vangla 12.06.2014 käskkirja nr 6-1/642 kohaselt jätkati kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist, mis oli määratud päev varem, so Tartu Vangla 11.06.2014 otsusega nr 6-8/62 (tlk.42). Vangla 11.06.2014 otsust, milles põhjendused puuduvad, G.-E.Rudissaar vaidlustanud ei ole. Tartu Vangla 11.06.2014 otsuse järgi on täiendavaid julgeolekuabinõusid

kaebaja suhtes kohaldatud kuni 12.06.2014 kella 16.00-ni järelevalveosakonna peaspetsialist-korrapidaja poolt. Kohus leiab, et vaidlustatud käskkiri, kuigi sellega on jätkatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist, on sisult iseseisev haldusakt täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks. Ka täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise protokollide järgi on edaspidi jätkatud just Tartu Vangla 12.06.2014 käskkirjaga nr 6-1/642 kohaldatud julgeolekuabinõude kohaldamist (tlk.126-129), mitte 11.06.2014 otsusega kohaldatud julgeolekuabinõude kohaldamist.

8. Kaebaja ega vastustaja ei ole kohtule esitatud avaldustes märkinud, kas ja millal täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kaebaja suhtes lõpetati. Tartu Vangla 03.03.2014 vastuse järgi ei ole G.-E. Rudissaare suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist eraldi haldusaktiga lõpetatud, kuid 12.06.2014 käskkirja kehtivus on lõppenud G.-E.Rudissaare vabastamisega vanglast 05.12.2014.a. Seega on lõppenud Tartu Vangla 12.06.2014 käskkirjaga nr 6-1/642 kehtivus HMS § 61 lg 2 mõttes ning tegemist on kehtetu haldusaktiga, mida tühistada ei ole enam võimalik (vt Tartu Ringkonnakohtu 11.12.2013 otsus haldusasjas nr 3-12-1725). Kaebajal on võimalik taotleda vaidlusaluse käskkirja õigusvastaseks tunnistamist, mida on kaebaja juba kaebuses ka taotlenud. Kaebaja on märkinud, et tuvastuskaebus tuleb läbi vaadata juhul, kui käskkiri on tühistatud, millest kohus saabki aru, et tuvastuskaebust tuleb menetleda juhul kui täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on lõpetatud. Seega käsitleb kohus G.-E. Rudissaare kaebust Tartu Vangla 12.06.2014 käskkirja nr 6-1/642 õigusvastaseks tunnistamise nõudes.

9. Kaebaja põhiväide on, et tema tegevuses puudub süüteokoosseis, ta pole rikkumist toime pannud, samuti väide, et teda kiusatakse vangla poolt taga. Kohus märgib, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei ole isiku karistamine distsiplinaarüleastumise eest, vaid vanglateenistuse seadusest tulenev õigus võtta tarvitusele seaduses loetletud faktiliste asjaolude ilmnemisel meetmed edaspidise võimaliku kahjuliku tagajärje ärahoidmiseks. Tegemist on ennetava abinõuga vangla üldise julgeoleku tagamisel. Vastustaja leidis, et ohutuse tagamiseks ning õigusrikkumiste toimepanemise võimaluste takistamiseks on kinnipeetava suhtes põhjendatud kohaldada täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist. Vastustaja on põhjendatult osundanud Riigikohtu halduskolleegiumi lahendile nr 3-3-1-33-10, milles märgiti, et täiendavaid julgeolekuabinõusid saab kohaldada preventiivsel või tõkestaval eesmärgil, ning et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks asjaolud ei pea olema eelnevalt tuvastatud distsiplinaar-, väärteovõi kriminaalmenetluse reeglite kohaselt.

10. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks olnud intsident leidis aset 11.06.2014 kella 13.40 paiku eelvangistushoone 12.eluosakonnas. Käskkirja kohaselt liikus G.-E.Rudissaar üle keelava punase joone eluosakonna trellide juurde, misjärel eiras ametniku korraldust astuda tagasi punase joone taha. Otsuse järgi kinnipeetava allumatuse tõttu katkestati kaebaja jalutuskäigule lubamine. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et kaebaja suhtes on sama intsidendi osas läbi viidud distsiplinaarmenetlus ning teda on Tartu

4

Vangla 02.07.2014 käskkirjaga karistatud distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega 8 ööpäevaks. G.-E.Rudissaare kaebus nimeatatud käskkirja tühistamiseks on Tartu Halduskohtu menetluses.

11. Kaebuses on G.-E.Rudissaar ise tunnistanud, et ta ületas trelluste juures asuvat punast joont, samuti seda, et talle anti ametniku poolt korraldus joone taha tagasi astumiseks. Kaebaja korraldust ei täitnud. Kaebaja on kaebuses samuti märkinud, et peale seda, kui ametnik lubas ettekande koostada, puudus vajadus üldse joone taha tagasi astuda (kaebaja:…peale teadet Tublilt ettekande koostamise kavatsusest ei olnud mingit vahet kus seisan või olen). Kaebaja on seega tunnistanud oma allumatust vanglaametniku seadusliku korralduse täitmisel. Milline arusaam kaebajal endal oma õigustest oli, ei ole oluline, vanglaametniku korraldus tuli täita. Kohus nõustub vastustajaga, et sõltumata sellest, kuidas kaebaja ise oma käitumist hindab, on igasugune kinnipeetavate negatiivset meelestatust õhutav käitumine vanglas julgeolekut ohustav ning sellise käitumise takistamiseks ning võimaliku tagajärje ärahoidmiseks ja ennetamiseks oli täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kaebaja suhtes põhjendatud.

Käskkirjast nähtub, et kaebaja suhtes oli 2014 aasta juunikuu seisuga fikseeritud kokku 13 intsidenti, viis neist keelatud esemete omamises, kolmel juhul oli tegemist muu rikkumisega, ning kahel juhul ametniku antud korralduse eiramisega. Tartu Vangla vastuse järgi omas kaebaja vaidlustatud käskkirja tegemise ajal 7 kehtivat distsiplinaarkaristust ning 24.10.2014 seisuga juba 10 kehtivat karistust. Seega on tõendatud, et kaebaja puhul on tegemist süstemaatilise distsipliini rikkujaga. Määratud distsiplinaarkaristused ei olnud kaebajale eesmärgipärast mõju avaldanud. Seega oli kaebaja suhtes täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamiseks VangS § 60 lõikes 1 sätestatud eeldused täidetud.

12. Vastustaja on kaevatavas käskkirjas kaebaja suhtes kohaldatud vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist põhjendanud sellega, et see vähendab võimalusi puutumaks kokku kaaskinnipeetavatega. Vastustaja hinnangul on kaebaja näol tegemist kinnipeetavaga, kellele laienevad õigused osaleda vanglas toimuvates taasühiskonnastavates tegevustes, liikuda osakonna piires ja viibida värskes õhus, olles sealjuures pidevas kokkupuutes kaaskinnipeetavatega. Kuna aga kaebaja suhtes on vajalik rakendada tugevamat järelevalvet, siis seda on vanglateenistuse ametnikel raskendatud teha juhul, kui kinnipeetav paikneb koos teiste kinnipeetavatega. Samuti on vastustaja arvates liikumisvabaduse piiramine vajalik meede selleks, et kinnipeetav ei saaks enda käitumisega anda negatiivset eeskuju kaaskinnipeetavatele ja neid negatiivselt mõjutada.

13. Kehakultuuriga tegelemise keelamist on vastustaja põhjendanud sellega, et see on vajalik kohaldamisele kuuluv täiendav julgeolekuabinõu, kuna vastasel juhul ei ole võimalik tagada kinnipeetava vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist. Kui kinnipeetava suhtes jätta antud meede kohaldamata, siis ei saa tagada liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist, kuna kinnipeetav oleks kehakultuuriga tegeledes pidevas kokkupuutes kaaskinnipeetavatega.

14. Eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist põhjendab vastustaja asjaoluga, et see annab võimaluse eraldada kinnipeetav suuremast hulgast kinnipeetavatest ning sinna mittepaigutamisel oleks raskendatud kaebaja üle tõhusa järelevalve tagamine.

15. Kohus leiab, et käskkirjas sisalduvad kohtulikku kontrolli võimaldavad põhjendused. Käskkirjas on esitatud kaalutlused, miks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kaebaja

5

suhtes oli vajalik. Käskkiri vastab kohtu hinnangul HMS §-le 54 ja § 55 lg-le 1. Kaebaja väited tema tagakiusamisest vangla poolt, on alusetud ja põhjendamatud.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vaidlustatud käskkiri anti õiguspärases menetluses vormija sisenõudeid rikkumata ning kaalutlusreegleid järgides ning puuduvad alused käskkirja õigusvastaseks tunnistamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik