2-13-28905/39 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. märts 2015, Tartu

Tsiviilasja number

2-13-28905

Tsiviilasi

OÜ Estre Productions hagi Peeter Sussi ja Tööstus

Investeeringute AS vastu õigusrikkumistest tulenevates

nõuetes

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

1750 eurot + 1750 eurot (apellatsiooni hind)

1750 eurot + 1750 eurot (vastuapellatsiooni hind)

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 18. juuli 2014 otsus (vaheotsus)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Peeter Sussi ja Tööstus Investeeringute AS apellatsioonkaebus

OÜ Estre Productions vastuapellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

27. jaanuar 2015

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja I): Peeter Suss (ik: XXX)

Apellant

(kostja

II):

Tööstus

Investeeringute

AS

(rk: 10210997)

Apellantide esindaja vandeadvokaat Cardo Soosaar

Vastuapellant (hageja): OÜ Estre Productions (rk: 11594988),

esindaja vandeadvokaat Peeter Viirsalu

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 18. juuli 2014 vaheotsus ja saata asi tagasi maakohtule

menetluse jätkamiseks.

2. Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja lahendamisel.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Tartu Maakohus võttis 27. juuni 2013 määrusega menetlusse OÜ Estre Productions (hageja)

hagi Peeter Sussi (kostja I) ja Tööstus Investeeringute AS (kostja II) vastu õigusrikkumistest

tulenevates nõuetes.

Hageja palus kohustada kostjat I lõpetama hageja jooniste kasutamine ja käsutamine; mõista

kostjalt I hageja kasuks välja hüvitis tekitatud kahju eest ja hageja õiguste rikkumisest saadud

tulu; alternatiivselt mõista kostjalt I hageja kasuks välja kahjuhüvitis võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 14 alusel; alternatiivselt mõista kostjalt I hageja kasuks välja kahjuhüvitis VÕS § 1045 lg 1

p 8 alusel; mõista kostjalt I hageja kasuks välja viivisintress protsendina põhinõudest alates

4. aprillist 2013 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

Hageja palus kohustada kostjat II lõpetama hageja toodangu koopiate valmistamine ja

turustamine; mõista kostjalt II hageja kasuks välja hüvitis tekitatud kahju eest ja hageja õiguste

rikkumisest saadud tulu; alternatiivselt mõista kostjalt II hageja kasuks välja kahjuhüvitis

VÕS § 14 alusel; alternatiivselt mõista kostjalt II hageja kasuks välja kahjuhüvitis VÕS § 101

lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 alusel; mõista kostjalt II hageja kasuks välja viivisintress protsendina

põhinõudest alates 14. märtsist 2013 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud

määras.

Kahju suuruse hindamiseks palus hageja kohustada kostjat I andma teavet järgmiste asjaolude

kohta: 1) milliseid hageja toodangu jooniseid on kostja I mistahes viisil kopeerinud;

2) millistele isikutele on kostja I hageja toodangu kopeeritud jooniseid esitanud; 3) mida ja

millises koguses on kostja I kopeeritud hageja toodangu jooniste alusel toodetud ja kelle poolt;

4) kellele on hageja toodangu kopeeritud jooniste alusel toodetud kaupa müüdud.

Kostjat II palus hageja kohustada andma teavet järgmiste asjaolude kohta: 1) milliseid metsa-

ja põllutöö- ning teehooldusmasinaid on kostja II tootnud alates 4. jaanuarist 2010 kuni

1. juunini 2013 (esitada detailsed joonised ja pildid); 2) milliseid metsa- ja põllutöö- ning

teehooldusmasinaid on kostja II müünud alates 4. jaanuarist 2010 kuni 1. juunini 2013; 3) kui

palju metsa- ja põllutöö- ning teehooldusmasinaid on kostja II tootnud alates 4. jaanuarist 2010

kuni 1. juunini 2013; 4) kellele on kostja II metsa- ja põllutöö- ning teehooldusmasinaid

müünud alates 4. jaanuarist 2010 kuni 1. juunini 2013; 5) millise hinnaga on kostja II metsa- ja

põllutöö- ning teehooldusmasinaid müünud alates 4. jaanuarist 2010 kuni 1. juunini 2013;

6) kohustada kostjat II esitama kostja II auditeeritud kasumiaruanne kontode lõikes alates

4. jaanuarist 2010 kuni 1. juunini 2013.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja (endise ärinimega OÜ Sunstrider) ja kostja II (endise

ärinimega AS Estre) 4. jaanuaril 2010 ettevõtte osa (käitise) müügilepingu. Lepingu sõlmis

kostja II nimel kostja II tollane juhatuse liige P. Suss. Lepingu esemeks oli kostja II ettevõte,

mis tegeles metsa- ja põllutöömasinate arenduse, tootmise ja müügiga (p-d 1.1 ja 1.2). Hageja

ostis kostjalt II ka kogu kostja II toodangu intellektuaalse omandi, mille moodustasid kõik

kostja II intellektuaalse omandi õigused, mis olid seotud kogu kostja II toodetud toodanguga,

sh tootmises mitteolevate toodetega, sh joonised paberkandjal ja digitaalselt (p-d 1.3.3 ja 2.6).

Lepinguga andis kostja II kinnituse, et hageja saab toodangu intellektuaalse omandi ja

kliendiandmebaasi ainuomanikuks (p-d 2.5.2 ja 2.6.1). Kostja II kinnitas, et lepingu sõlmimise

aluseks on asjaolu, et kostja II soovib lõpetada tegutsemise metsa- ja põllutöömasinate müügi,

arenduse ja tootmise alal (p 1.1). 2013. a veebruaris sai hageja teada, et kostja II on asunud

valmistama koopiaid hageja toodangu intellektuaalse omandiga kaitstud seadmetest. Kostja II

on asunud valmistama ja müüma hageja puulõhkumismasinat PLH 110 ning palgihaaratsit

PH-1 ja PHV 28. Kostja II on rikkunud hageja omandiõigust ja autoriõigust ning

konkurentsiõigust. Alternatiivselt oli hageja seisukohal, et tal on kostja II vastu nõuded

VÕS § 14 või VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 alusel.

Hageja võttis kostja I pärast käitise omandamist enda juurde tööle tootmisjuhi ametikohale

(tööleping lõppes 01.03.2013 poolte kokkuleppel). Töölepingu viimase redaktsiooni

(1. veebruarist 2013) punkti 2.4.1 järgi kohustus kostja I täitma oma kohustusi hageja ees

lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust

tuleneva vajaliku hoolsusega. Kostja I on hagejale kuuluvatest joonistest tehtud koopiatele

tuginedes tellinud detaile kostjale II, kes on nende detailide alusel valmistanud hageja toodangu

koopiad. Kostja I on rikkunud hageja omandiõigust, autoriõigust ja töölepingut. Kostja I on

hageja omandiõigust rikkunud ka deliktiliselt. Alternatiivselt on hagejal kostja I vastu

kahjunõue lepingueelsest vastutusest tulenevalt või VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel.

Kostjate käitumine on hageja suhtes hea usu põhimõtte vastane. Hageja leidis, et kostjatel oli

algusest peale kavatsus pärast käitise hagejale võõrandamist jätkata masinate tootmist ja

turustamist, kasutades hagejale võõrandatud toodangu intellektuaalset omandit.

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja esitasid taotluse teha nõude põhjendatuse osas vaheotsus.

Kostjate vastuväidete kohaselt ei ole kostja I hagejale kuuluvaid jooniseid kopeerinud, vaid

kostja I koostas joonised kostja II klientide tellimuste alusel uuesti. Jooniste esialgseks autoriks

on H. Linnas. Jooniseid on hiljem muudetud ja täiendatud. Kuna jooniste muudatused ja

täiendused tegi kostja I, on ta nende muudatuste ja täienduste autor. Kostja I tööleping ei

sisaldanud konkurentsipiirangu kokkulepet, seega ei ole kostja I kostjale II masinate

valmistamiseks detaile tellides hageja suhtes ebalojaalselt käitunud. Dunlop Hiflex Oy Eesti

filiaali arve on koostatud 20. märtsil 2013, kui tööleping oli juba lõppenud. Arvel näidatud

detaile on võimalik kasutada erinevate masinate valmistamiseks. Tegemist ei ole spetsiifiliste,

s.o ainult hageja toodetavate masinate valmistamiseks vajalike detailidega.

Kostja II ei ole hageja toodangu intellektuaalset omandit õigusvastaselt kasutanud. Kuna

müügilepingu punkti 7.3 kohaselt kehtis kostja II suhtes konkurentsipiirang kuni

31. detsembrini 2011, võis kostja II hakata alates 2012. aastast taas metsa- ja põllutöömasinate

arenduse, tootmise ja müügiga tegelema. Hageja valmistatavad masinad ei ole kaitstud patendi

ega kasuliku mudelina. Seega ei oma hageja toodetavad masinad ega nende detailid ja sõlmed

leiutistena õiguskaitset ning kolmandad isikud võivad ilma hageja nõusolekuta valmistada ja

müüa sarnaseid masinaid ning nende detaile ja sõlmesid.

Hageja väitel on kostja valmistanud alates 2012. a novembrist koopiaid hageja

puulõhkumismasinast ja palgihaaratsist. Hageja ei ole põhjendanud, mis põhjusel ta soovib

teavet ajavahemiku 4. jaanuarist 2010 kuni 1. juunini 2013 kohta. Hagejal puudub õigustatud

huvi saada informatsiooni teehooldusmasinate kohta, kuna need ei ole lepinguga hõlmatud.

Kohtuistungil selgitasid kostjad, et ei ole väitnud, et hagejale võõrandatud jooniste

autoriõigused kuuluvad kostjale I, vaid et kuna kostja I osales jooniste täiendamises ja

muutmises, siis ei olnud tema jaoks probleem hiljem sama arvutiprogrammi kasutades uued

samasugused joonised luua.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus otsustas 18. juuli 2014 vaheotsusega:

1. Tunnustada OÜ Estre Productions hagis Peeter Sussi ja Tööstus Investeeringute AS vastu

õigusrikkumistest tulenevates nõuetes nõuete põhjendatust Peeter Sussi vastu järgmiste nõuete

osas:

1.1. Kohustada Peeter Sussi lõpetama OÜ Estre Productions jooniste kasutamine ja käsutamine.

1.2. Mõista Peeter Sussilt OÜ Estre Productions kasuks välja hüvitis tekitatud kahju eest.

1.3. Mõista Peeter Sussilt OÜ Estre Productions kasuks välja viivisintress protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

2. Tunnustada OÜ Estre Productions hagis Peeter Sussi ja Tööstus Investeeringute AS vastu

õigusrikkumistest tulenevates nõuetes nõuete põhjendatust Tööstus Investeeringute AS vastu

järgmiste nõuete osas:

2.1. Kohustada Tööstus Investeeringute AS-i lõpetama AS Estre Production toodangu koopiate

valmistamine ja turustamine.

2.2. Mõista Tööstus Investeeringute AS-lt OÜ Estre Productions kasuks välja hüvitis tekitatud

kahju eest.

2.3. Mõista Tööstus Investeeringute AS-lt OÜ Estre Productions kasuks välja viivisintress

protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

3. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata ja tunnustada OÜ Estre Productions nõuete

põhjendamatust.

4. Rahuldada osaliselt hageja taotlus kostjatelt teabe nõudmiseks.

5. Kohustada Peeter Sussi andma kohtule teavet järgmiste asjaolude kohta:

5.1. Milliseid hageja toodangu jooniseid on Peeter Suss mistahes viisil kopeerinud.

5.2. Millistele isikutele on Peeter Suss hageja toodangu kopeeritud jooniseid esitanud.

6. Kohustada Tööstus Investeeringute AS-i andma kohtule teavet järgmiste asjaolude kohta:

6.1. Milliseid metsa- ja põllutöömasinaid on kostja II tootnud ja müünud alates

1. jaanuarist 2012 kuni 1. juunini 2013 (esitada detailsed joonised ning pildid).

6.3. Kui palju metsa- ja põllutöömasinaid on kostja II tootnud alates 1. jaanuarist 2012 kuni

1. juunini 2013.

6.4. Kellele ja millise hinnaga on kostja II 1. jaanuarist 2012 kuni 1. juunini 2013 metsa- ja

põllutöömasinaid müünud.

7. Muus osas jätta hageja taotlus kostjatelt teabe nõudmiseks rahuldamata.

8. Jätkata tsiviilasjas menetlust kostjatelt väljamõistetava kahjuhüvitise kindlaksmääramiseks

ja otsuse resolutsiooni punktis 2.1 nimetatud nõude ulatuse kindlaksmääramiseks.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt vastavad masinate joonised autoriõiguse seaduse (AutÕS)

§ 4 lg-s 2 toodud teose tingimustele. Seega on masinadetailide jooniste näol tegemist teosega

AutÕS 4 § 4 lg 3 p 23 mõttes (muu teos).

Pooled ei vaidle selle üle, et jooniste esialgseks autoriks on H. Linnas, kes koostas algsed

joonised 1990-ndatel aastatel. Kostjad on oma seisukohti korduvalt muutnud. Kostjate viimase

seisukoha kohaselt oli jooniste osas vähemalt mingis osas autoriõigus ka kostjal I, kuna kostja I

oli jooniste muudatuste ja täienduste autor. Kohtule ei ole täpsustatud ega tõendatud, milliseid

täiendusi ja muudatusi silmas peetakse ning millistele joonistele muudatused on tehtud. Samuti

pole esitatud tõendeid selle kohta, et joonistele tegi väidetavad muudatused kostja I. Tunnistaja

A.A. ütlustest (III kd, tl 162 ja pöördel) ei nähtu, et ta oleks näinud kostjat I koostamas või

muutmas just konkreetseid jooniseid. Seega ei ole kostja I autoriõigus jooniste osas tõendatud.

Kohus märkis alternatiivselt, et isegi kui oleks tõendatud, et kostja I tegi kostja II juures

töötamise ajal joonistele muudatusi ning on nende täienduste ja muudatuste autor, ei oleks tal

õigust jooniseid pärast käitise müüki detailide tellimiseks kasutada, kuna vastavad õigused

oleksid AutÕS § 32 lg 1 ja § 46 alusel üle läinud kostjalt I kostjale II. Kostjate esindaja on ka

kohtuistungil kinnitanud, et kostja I muudatuste autorsus kuulus ettevõttele (III kd, tl 166).

Kostjalt II läksid autoriõigused käitise müügilepinguga üle hagejale. Seega kuuluvad jooniste

autoriõigused alates 4. jaanuari 2010 käitise müügilepingu sõlmimisest hagejale.

I kd, tl 67–69 ja 105–108 olevast kirjavahetuse väljavõttest nähtub, et kostja I on tellinud Expert

Baltic OÜ-st enda esitatud jooniste alusel kostjale II detaile. Hageja väidab, et kostja I kopeeris

joonised hageja arvutist mälupulgale. Kostjad on oma seisukohti muutnud. Kostjate viimase

seisukoha kohaselt lõi kostja I joonised ise uuesti algusest peale.

Oma väidete tõendamiseks esitas hageja kohtule kolm eriteadmistega isiku arvamust ja kostjad

ühe. Kohus leidis, et asjatundjate Rein Mägi, Ants Soone ja Martin Eerme arvamustega on

tõendatud, et toimikus I kd, tl 70–104, asuvad joonised, mille alusel kostja I Expert Baltic OÜ-lt

detaile tellis, on vähemalt osaliselt kopeeritud hageja joonistelt (II kd, tl 1–28).

TTÜ Insenerigraafika Keskuse dotsent R. Mägi leiab oma arvamuses (II kd, tl 29–30), et

tegemist on jooniste täpse kopeerimisega ja esineb vaid ebaolulisi pisimuudatusi. Erinevusi

esineb vaid kirjanurga sisus (puuduvad logo, teostaja nimi jne). Kirja font ja jooniste ebaõiged

jämedused on algsetel ja võrreldavatel joonistel täpselt ühesugused.

TTÜ Tartu Kolledži projekteerimis/joonestamistarkvara õppejõud A. Soon on oma arvamuse

(II kd, tl 32–167) koostamisel kõrvutanud hagejalt saadud ja kostja I poolt Expert Baltic OÜ-le

esitatud jooniseid plagiaadikontrolli tarkvaraga. A. Soon jõudis järeldusele, et võrreldud

joonistest on 28 originaal- ja võrreldava faili jooniselementide kattuvus nii täielik, et ka

suurimate kogemustega projekteerijad poleks eraldiseisvalt ja sõltumatult olnud suutelised nii

suure kattuvusega jooniselemente looma. Samuti on kopeeritud originaalfailide unikaalseid

lahendusi ja joonestusvigu (II kd, tl 39).

Kostjate esitatud prof M. Eerme arvamusest (II kd, tl 176–181) nähtub, et pdf failis oleva

joonise konverteerimisel dfx formaati ei ole tulemuseks täpselt üks ja sama tehniline dokument.

Joonisel kujutatud detail on erinevates formaatides visuaalselt sarnane, kuid konverteerimisel

saadud dxf fail ei ole dokumendina kasutatav enne dokumendi järeltöötlemist. Kohtu hinnangul

ei ole aga M. Eerme asjatundja arvamusega võimalik tõendada seda, et kostja I on joonised ise

välja töötanud (ei ole neid kopeerinud). M. Eerme on võrrelnud ainult mõnda üksikut detaili,

mitte hageja originaaljooniseid kostja I poolt Expert Baltic OÜ-le saadetud joonistega.

Arusaamatuks jääb, millistelt joonistelt võrreldavad detailid pärinevad, kuna arvamusest ei

nähtu, et M. Eermele oleks esitatud võrdlemiseks originaal- ja võrreldavad joonised.

Ka hagejad pöördusid prof M. Eerme poole ja andsid M. Eermele võrdlemiseks konkreetsed

joonised. M. Eerme teisest arvamusest (II kd, tl 195–199) nähtub, et toote arendamisel

kasutatakse erinevaid dokumendi versioone. On väga ebatõenäoline, et kaks erinevat ettevõtet

arendavad sarnast toodet nii, et selle tulemusena väljatöötamise versioonid langevad kokku.

Hageja ja kostja I joonistel on aga versioonid C identsed (II kd, tl 197). Samuti leiab M. Eerme,

et suure tõenäosusega ei ole tegemist sõltumatu väljatöötamisega (II kd, tl 199).

Arvestades jooniste keerukust, arvu ja mahtu ning kokkulangevust jooniste numbrites, ei

pidanud kohus eluliselt usutavaks kostjate väidet, et kuna kostja I oli teinud joonistele

muudatusi, olid tal joonised niivõrd hästi selged, et ta oskas need uuesti luua. Kostjad ei ole

eitanud, et kostja I tellis kostja II palvel I kd, tl 70–104 asuvate jooniste alusel Expert Baltic OÜ-

st detaile. Kohus leidis, et kostja I on nimetatud joonised vähemalt osaliselt kopeerinud hageja

joonistelt (II kd, tl 1–28). Asjatundja R. Mägi arvamusega on tuvastatud, et algsetel ja

võrreldavatel joonistel on korratud samu vigu. Kui kostja I oleks joonised hiljem uuesti loonud,

ei oleks ta samu vigu korranud. Samade vigade taasloomine oleks tõenäoline juhul, kui kostja I

oleks loonud esialgsed joonised. Esialgsed joonised lõi aga H. Linnas. Kohtu veendumust

kopeerimise kohta kinnitab I kd, tl 93 asuv joonis, kus on näha Estre logo. Kui kostja I oleks

joonised ise loonud, poleks tal olnud mingit vajadust logo taasluua. Tunnistaja Toomas Lepa

(Lepp) ütlustest (III kd, tl 164 pöördel) nähtub, et jooniste numeratsioon on iga ettevõtte puhul

unikaalne, ei ole üldist standardit. Seega viitavad kopeerimisele ka kokkulangevused jooniste

numbrites ja kasutatud joonte värvis. A. Soone tuvastatud kokkulangevuste niivõrd suures

mahus juhuslik saavutamine on eluliselt ebausutav. Joonised ei pea olema 100% identsed

selleks, et tuvastada jooniste kopeerimine. Väikesed erinevused võivad tekkida jooniste ühest

failivormingust teise ümberkonvertimisel. Samuti on võimalik joonistele kopeerimise järgselt

muudatusi teha.

Jooniseid ilma loata kopeerides on kostja I rikkunud hageja õigust teose reprodutseerimisele

AutÕS § 13 lg 1 p 1 mõttes. Alternatiivselt märkis kohus, et isegi kui kostja I oleks joonised

mälu järgi uuesti üles joonestanud, ei oleks tegemist mitte jooniste taasloomisega, vaid

olemasolevate jooniste mälu järgi reprodutseerimisega, mis on AutÕS § 13 lg 1 p 1 järgi samuti

reprodutseerimine ja hageja õiguste rikkumine.

Hageja taotleb kahju hüvitamist alternatiivselt nii kostjaga I sõlmitud töölepingu alusel (I kd,

tl 11–12, III kd, tl 82) kui ka deliktilisel alusel (III kd, tl 159). Kuna kostjal I oli joonistele

ligipääs oma töökohustustest tulenevalt ning kostja I kasutas jooniseid oma tööülesannete

täitmisel (T. Lepa ütlused III kd, tl 163 pöördel), jääb rikkumine töölepingu kaitsealasse.

Töölepingu kehtivuse ajal toimepandud rikkumisi ei saa kohus lähtuvalt VÕS § 1044 lg-st 2 ja

Riigikohtu seisukohast lahendis nr 3-2-1-134-05 (p 19) hinnata alternatiivselt deliktilise

vastutuse sätete järgi. Kohus tunnistas põhjendamatuks ja jättis rahuldamata hageja nõude

kostjalt I töölepingu kehtivuse ajal toime pandud tegude eest kahjuhüvitise väljamõistmiseks

deliktilise vastutuse sätete alusel.

Kostja I ja Expert Baltic OÜ kirjavahetusest nähtuvalt toimus jooniste alusel detailide tellimine

novembris 2012, st ajal, mil kostjal I oli töösuhe hagejaga. Ka tunnistaja A. A on kinnitanud,

et tellis kostja I kaudu kostjale II detaile ka siis, kui viimane töötas hageja juures (III kd, tl 162

pöördel). Kuna kohtule esitatud töölepingu redaktsioon on koostatud hiljem kui pandi toime

väidetav rikkumine, ei pidanud kohus võimalikuks lahendada vaidlust 1. veebruari 2013

töölepingule tuginedes, vaid kohaldas töölepingu seadusest tulenevaid lepingupoolte üldisi

õigusi ja kohustusi. Kostja I oli kohustatud käituma oma tööandja suhtes heas usus ja olema

tööandjale lojaalne, samuti hoiduma tegudest, mis kahjustavad teiste isikute (sh tööandja) vara.

Kostja I on oma töölepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Kuna kostjaga I ei lepitud kokku

konkurentsipiirangus, ei ole kostja II heaks töötamine iseenesest tööandja suhtes ebalojaalne

käitumine. Ebalojaalseks käitumiseks, mis on vastuolus hea usu põhimõttega ja kahjustas

tööandja vara, on tööandja joonistest koopiate tegemine ja nende alusel tööandja konkurendile

detailide tellimine. Masinadetailide jooniseid kopeerides (või mälu järgi reprodutseerides)

rikkus kostja I töölepingust tulenevaid kohustus tahtlikult VÕS § 104 lg 5 mõistes. Kohtule ei

ole esitatud süülist käitumist välistavaid asjaolusid. Hagejale kostja I tekitatud kahju seisneb

eelkõige saamata jäänud tulus VÕS § 128 lg 4 mõistes. Kostja I käitumise ja hagejale tekkinud

kahju vahel on otsene põhjuslik seos. Kui kostja I poleks jooniseid kopeerinud ja nende alusel

detaile tellinud, ei oleks kostja II saanud sarnaseid masinaid toota, kliendid oleksid võinud

hageja poole pöörduda ning hageja oleks saanud ise tulu teenida. Sellest lähtudes tunnistas

kohus VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 alusel põhjendatuks hageja nõude kostjalt I kahjuhüvitise

väljamõistmiseks töölepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest.

Hagiavaldusele lisatud kirjavahetuse väljavõtetega on tõendatud, et 20. märtsil 2013 väljastas

Dunlop Hiflex Oy Eesti filiaal kostja I e-mailile arve, millel oli maksjaks/saajaks märgitud

kostja II (I kd, tl 65–66). Arvel on tellimuse kuupäevaks 20. märts 2013. Kuna kostja I ja hageja

töösuhe lõpetati 1. märtsil 2013 ning kohtule ei ole esitatud andmeid konkurentsipiirangu

kokkuleppe kohta, pole kostjale II detailide tellimine pärast hagejaga töösuhte lõpetamist

iseenesest käsitletav etteheidetava teona. Kohtule ei ole tõendatud, et nimetatud tellimuse puhul

oleks kasutatud hagejalt kopeeritud jooniseid. Samuti ei ole tõendatud, et kostja I oleks

edastanud kopeeritud jooniseid Soome äriühingule Tem-Tuote Tuomala Oy.

Töölepingu lõpetamise järgsel perioodil võib kostja I kopeeritud jooniste abil detaile edasi

tellida ja hagejale jätkuvalt kahju tekitada. Kuna tööleping lõppes 1. märtsist 2013, kuulub

kostja I käitumine pärast töölepingu lõpetamist AutÕS ja VÕS deliktilise vastutuse sätete

kaitsealasse. Seega on hageja nõue, et kostja I lõpetaks hageja jooniste kasutamise ja

käsutamise, AutÕS § 817 lg 1 p 2 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel põhjendatud.

Kohus ei pidas põhjendatuks hageja nõuet kostjalt I kahjuhüvitise nõudmiseks VÕS § 14 alusel

(III kd, tl 39). Nõue põhineb seisukohal, et kostja I ei teavitanud käitise müügilepingu

sõlmimisel hagejat enda väidetavast autorsusest lepinguga üleantava intellektuaalse omandi

hulka kuuluvatele joonistele. Kuna kohus on tuvastanud, et kostjal I puudusid autoriõigused

joonistele, ei saanud kostjal I olla ka kohustust hagejat teavitada.

Kohus peab põhjendatuks ka hageja nõuet kostjalt I viivise väljamõistmiseks VÕS § 113

lg-test 1 ja 2 tulenevalt.

Kostjalt II taotleb hageja kõlvatu konkurentsi osutamisega tekitatud kahju eest hüvitise

väljamõistmist. Hageja on konfidentsiaalse teabe kuritarvitamisena käsitlenud mh käitise

müügilepinguga hagejale üleantud kliendiandmebaasi kuuluvate kliendiandmete kasutamist.

Kohtu hinnangul ei ole hageja väide tõendatud. Samal põhjusel tuleb tunnistada

põhjendamatuks hageja nõue osas, kus hageja väidab, et kostja II on rikkunud tema

omandiõigust sellega, et pole täielikult üle andnud kliendiandmebaasi. Ainuüksi lepinguliste

suhete taastamine mõne andmebaasis olnud kliendiga ei anna alust arvata, et kostja II pole

andmebaasi üle andnud. Kõlvatu konkurentsina ei saa Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-115-05

(p 23) tulenevalt käsitleda ka asjaolu et kostja I kohe pärast hagejaga töölepingu lõpetamist

jätkas koostööd kostjaga II. Kostja II ei ole eitanud kostja I esitatud jooniste alusel

masinadetailide tellimist ja nende alusel masinate kokkupanemist. Tootmises kasutatavate

masinadetailide

jooniste

puhul

on

tegemist

konfidentsiaalse

teabega.

Konkurentsiseaduse (KonkS) § 52 lg 1 kohaselt on konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine

konkurendi konfidentsiaalse teabe kasutamine, kui vastavad andmed on saadud

seadusevastaselt. Kohtule ei ole tõendatud, et hageja oleks andnud kostjale II nõusoleku oma

jooniste kasutamiseks või kopeerimiseks, mistõttu on konfidentsiaalne teave (masinadetailide

joonised) saadud seadusevastaselt. Seega on kostja II hageja suhtes toime pannud kõlvatu

konkurentsi KonkS § 50 lg 1 p 2 järgi, kuritarvitades enda huvides hageja konfidentsiaalset

teavet (masinadetailide joonised).

Kaasuse asjaoludest tulenevalt on hagejal kostja käitumise tõttu tõenäoliselt kahju tekkinud.

Kahju väljendub eelkõige saamata jäänud tulus VÕS § 128 lg 4 mõistes. Kui kostja II ei oleks

kopeeritud jooniste alusel masinaid tootnud, oleksid kliendid võinud hageja poole pöörduda ja

hageja oleks saanud ise tulu teenida. Kõlvatu konkurentsi osutamine on õigusvastane

VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt. Tegemist on seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega.

KonkS § 50 lg 2 kohaselt on kõlvatu konkurents keelatud. Seega peab kohus põhjendatuks

nõuet kahju hüvitamiseks kõlvatu konkurentsi osutamise tõttu.

Kohus on tuvastanud, et kostja I on kostja II nimel esitanud Expert Baltic OÜ-le masinate

koostamiseks vajalike detailide tellimusi hagejalt kopeeritud jooniste alusel. Kostja II nõukogu

liige A.A. on tunnistanud, et tellis kostjalt I masinadetailide jooniseid (III kd, tl 162 pöördel ja

163) kostja II jaoks. Seega on tõenäoline, et kostja II on tootnud masinaid kostja I poolt hagejalt

kopeeritud jooniste alusel. Kohus tunnistas VÕS § 1055 alusel põhjendatuks hageja nõude

keelata kostjal II hageja toodangu koopiate valmistamine ja turustamine. Kohus selgitas

hagejale, et hilisemas menetluses peab hageja kohtule täpselt avaldama ja tõendama, milliste

konkreetsete hageja toodetavate masinate koopiaid kostja II valmistab. Hageja leiab, et kostja

on kopeerinud puulõhkumismasinat PLH 110 ning palgihaaratseid PH-1 ja PHV 28. Kuna

sarnasel otstarbel kasutatavad masinad on tihti ka välimuselt sarnased, ei saa kohus üksnes

fotode põhjal otsustada, kas need masinad on hageja toodangu koopiad ning konkreetselt nende

kahe masina valmistamist kostjal II keelata. Õige on kostja väide, et kuna masinad ega nende

osad polnud kaitstud patendi või kasuliku mudelina, ei olnud sarnase välimuse ja samasuguse

otstarbega masinate koostamine iseenesest keelatud. Kostjal II ei ole keelatud mitte sarnase

välimusega ja sarnase otstarbega masinate koostamine ja müük, vaid hagejalt kopeeritud

jooniste alusel tellitud detailidest kokku pandud masinate valmistamine ja müük.

Kuna hageja ei ole välja toonud ega tõendanud ühtegi varalist õigust, mida kostja II oleks hageja

jooniste osas rikkunud, jättis kohus põhjendamatuse ja tõendamatuse tõttu hageja

intellektuaalse omandi rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude kostja II vastu

rahuldamata ja tunnistas nimetatud nõude põhjendamatuks.

Kohus ei pidanud põhjendatuks hageja alternatiivseid nõudeid kostja II vastu VÕS § 101 lg 1

p 3 ja § 115 lg 1 ning § 14 alusel. Nõuete põhjendusena esitas hageja asjaolu, et lepingueelsetel

läbirääkimistel ei teavitatud teda kostja I väidetavast autorsusest ja samuti ei sisaldunud

sellekohaseid viiteid käitise müügilepingus. Kohus on tuvastanud, et kuna kostjal I ei olnud

jooniste osas autoriõigusi, ei saanud olla ka kohustust hagejat oma õigustest teavitada.

Hageja

on

esitanud

ka

taotluse

kostjalt

II

kahjuhüvitise

väljamõistmiseks

asjaõigusseaduse (AÕS) § 85 lg 1; § 89 ja VÕS §-de 1037–1040 alusel. Kuna hageja ei ole

esitanud nõuet enda omandisse kuuluvate esemete väljanõudmiseks kostjalt, kes tema esemeid

ilma õigusliku aluseta valdab, ei kuulu AÕS § 85 kohaldamisele. AÕS § 89 viitab ka valduse

kaotusega mitteseotud omandiõiguse rikkumisele, kuid AÕS kaitseb kohtu hinnangul hageja

omandis olevaid asju, mitte asjadel talletatud informatsiooni. Seega saaks hageja AÕS §-le 89

tugineda nt siis, kui kostjad oleksid kahjustanud andmekandjaid, millele joonised on talletatud.

Hageja nõue seisneb aga selles, et kostja I on tema jooniseid kopeerinud ja kostja II tellib

kopeeritud jooniste alusel masinadetaile, ilma, et ta oleks kahjustanud hageja omandiõigust

vaidlusalustele joonistele või takistanud hagejal nende osas omandiõiguse teostamist. Seega ei

kuulu hageja nõue läbivaatamisele AÕS sätete alusel. Hageja teabe kopeerimist ja ilma hageja

loata kasutamist reguleerivad konkurentsiõiguse ja intellektuaalse omandi kaitse sätted.

Kuna hageja nõue kahjuhüvitise väljamõistmiseks on põhjendatud, on põhjendatud ka taotlus

mõista kostjalt II hageja kasuks välja viivisintress protsendina põhinõudest alates

14. märtsist 2013 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Intressi suurus

ja intressiperioodi alguskuupäev selguvad edasises menetluses koos kahjuhüvitise suurusega.

Kohus märkis, et edasises menetluses tuleb lahendada ka küsimus, kas ja millises osas võivad

kostjad olla solidaarvõlgnikud.

Kuna kostja I rikkus hageja intellektuaalset omandit (reprodutseeris masinadetailide jooniseid)

ning kostja II tellis jooniste alusel detaile ja valmistas masinaid, saab neid mõlemat kohustada

TsMS § 280 lg 2 p-de 1 ja 4 alusel teavet andma, et määrata esitatava kahjunõude täpne suurus.

Kohus rahuldas hageja teabenõude taotluse kostja I osas osaliselt. Kohus ei ole tuvastanud, et

kostja I oleks osalenud masinate tootmises või müümises, mistõttu on põhjendamatu kohustada

kostjat I esitama andmeid selle kohta, mida ja millises koguses on kostja I kopeeritud hageja

toodangu jooniste alusel toodetud ja kelle poolt ning kellele on toodetud kaupa müüdud.

Kohus nõustus hageja põhjendustega, et hagejal on alust arvata, et kostja I on kopeerinud

oluliselt rohkem hagejale kuuluvaid jooniseid, kui hagejal on õnnestunud tuvastada. Samuti

puuduvad hagejal täpsed andmed, milliseid hageja tooteid on kostja II kopeerinud, palju

koopiaid valmistanud ning kellele ja millistes kogustes müünud. Kohus nõustus kostjaga selles

osas, et hageja on teabenõude esitanud liiga laialt. Kuna nõutav teave puudutab kostja II

ärisaladust, on põhjendatud kohustada kostjat II esitama minimaalselt vajalikke andmeid.

Puuduvad igasugused andmed, et enne aastat 2012 oleks kostja II tegelenud masinate

kokkupanemise ja müügiga. Ka nõustus kohus vastuväitega, mille kohaselt ei ole asjakohane

nõuda kostjalt II teehooldusmasinate tootmist ja müüki puudutavat informatsiooni. Käitise

müügilepingus ei ole teehooldusmasinaid nimetatud.

Kuna hagejal puudub kostja II vastu AÕS §-st 85 tulenev nõue, ei kuulu hageja taotlus kostja II

teabe andmiseks kohustamiseks VÕS § 1039 alusel rahuldamisele. Isegi kui leida, et hagejalt

kopeeritud jooniste alusel detailide valmistamine saaks olla hageja valduse kaotusega

mitteseotud omandiõiguse riiveks AÕS § 89 mõttes, ei näe AÕS § 89 ette võimalust kohustada

kedagi teavet andma.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Peeter Suss ja Tööstus Investeeringute AS esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad

Tartu Maakohtu 18. juuli 2014 vaheotsuse tühistamist osas, milles kohus tunnustas hageja

nõuete põhjendatust kostjate vastu, rahuldas hageja taotluse kostjatelt teabe nõudmiseks ning

otsustas jätkata tsiviilasjas menetlust kostjatelt väljamõistetava kahjuhüvitise ja kohtuotsuse

resolutsiooni punktis 2.1 nimetatud nõude ulatuse kindlaksmääramiseks, ning tühistatud osas

uue otsuse tegemist, millega jätta hagi täielikult rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) tunnustas kohus põhjendamatult hageja nõudeid kostja I vastu. Kostja I ei ole hageja õigusi

rikkunud ega hagejale kahju tekitanud.

Kohus leidis ebaõigesti, et kostja I autoriõigus ei ole jooniste osas tõendatud. Tunnistaja A.A.

selgitas, et algselt koostas joonised 1990-ndatel aastatel H. Linnas, kuid kuna masinaid on aja

jooksul täiendatud, on ka jooniseid muudetud ja sellega tegeles kostja I. A.A. ütluste kohaselt

koostas kostja I ka joonised, mis anti hagejale koos käitisega 2010. a üle. Tunnistaja A.A.

ütlused tõendavad, et kostja I on nii hagejale kuuluvate jooniste kui ka AS-le BHC ja Expert

Baltic OÜ-le esitatud jooniste autor.

Kohus leidis ebaõigesti, et jooniste autoriõigused kuuluvad alates käitise müügilepingu

sõlmimisest hagejale. AutÕS § 11 lg-test 1, 2 ja 3 tulenevalt läksid müügilepingu sõlmimisega

hagejale üle jooniste varalised õigused, kuid autori isiklikud õigused hagejale üle ei läinud,

kuna need ei olnud üleantavad. Kuna kostja I on hagejale kuuluvate jooniste originaalide autor,

on tal õigus nende jooniste autorsusele ka pärast seda, kui jooniste varalised õigused läksid

hagejale üle (AutÕS § 12 lg 1 p 1).

Kohus leidis ebaõigesti, et asjatundjate R. Mägi, A. Soone ja M. Eerme arvamustega on

tõendatud, et toimikus I kd, tl 70–104 asuvad joonised, mille alusel kostja I tellis Expert

Baltic OÜ-lt detaile, on vähemalt osaliselt kopeeritud hageja joonistelt (II kd, tl 1–28). Kostjad

esitasid hageja esitatud asjatundjate arvamustele vastuväited, mida kohus ei ole arvesse võtnud

ega põhjendanud, miks need ei ole asjakohased. Kostjad esitasid alljärgnevad vastuväited:

- kostjad esitasid A. Soone arvamuse ümberlükkamiseks asjatundja, Tallinna Tehnikaülikooli

Masinaehituse Instituudi professori M. Eerme, arvamuse, millest tuleneb, et kuna A. Soon

kasutas jooniste võrdlemisel pdf failist dxf formaati konverteeritud jooniseid, on need joonised

järeltöödeldud. Kuna järeltöötlemise käigus on võimalik muuta erinevaid joonise parameetreid,

ei tõenda A. Soone analüüs hageja väidet, et kostja I on kopeerinud hageja jooniseid. Ka

A. Soon on ise märkinud, et projekteerimisjooniste autorsuse tõestamise juhtumite näiteid ei

ole temani jõudnud, mistõttu on metoodika originaalne. Seega lükkab prof M. Eerme arvamus

A. Soone arvamuse ümber ja kohus oleks pidanud jätma A. Soone arvamuse arvestamata;

- R. Mägi arvamusest ei nähtu, millist meetodit on jooniste võrdlemisel kasutatud. R. Mägi

leiab, et joonised on oma sisult ligi 100% kattuvad. Kuna täpse kopeerimise korral on joonised

100% kattuvad, ei tõenda R. Mägi arvamus väidet, et kostja I on hageja jooniseid kopeerinud;

- 7. jaanuaril 2014 kohtule esitatud M. Eerme arvamus ei kinnita samuti hageja väiteid.

M. Eerme vastas küsimustele, kas kostja I on hagiavalduse lisas 10 toodud joonised ise

koostanud või on need kopeerinud hageja joonistelt, et eksperdil on võimatu vastata esitatud

„kas“ küsimustele „ja“ või „ei“ . Ekspert saab vastata kas „suure tõenäosusega“ või „tõenäosus

on väike“. Eksperdile esitatud informatsioonist saab aga järeldada, et suure tõenäosusega ei ole

tegemist toote sõltumatu väljatöötamisega. M. Eerme ei ole täpsustanud, mida ta peab silmas

toote sõltumatu väljatöötamise all. Kuna kostja I on koostanud ka hageja originaalsed joonised,

ei ole tegemist jooniste sõltumatu koostamisega. Kostjal I olid vajalikud teadmised, oskused ja

kogemused selleks, et koostada pärast müügilepingust tuleneva konkurentsipiirangu lõppemist

kostjale II detailide tellimiseks samasugused joonised. Lisaks leidis prof M. Eerme jooniste

võrdlemisel ebatäpsuseid, mis kinnitab, et tegemist ei ole kopeeritud joonistega.

Kohtu seisukoht, et isegi kui kostja I oleks joonised mälu järgi uuesti üles joonestanud, ei oleks

tegemist

mitte

jooniste

taasloomisega,

vaid

olemasolevate

jooniste

mälu

järgi

reprodutseerimisega, on üllatav, kuna kostjad selgitasid, et kostja I ei reprodutseerinud hageja

jooniseid mälu järgi, vaid lõi klientide esitatud piltide ja näidiste järgi uued joonised. Kohus

leidis õigesti, et kuna hageja toodang ei olnud patendi ega kasuliku mudelina kaitstud, ei olnud

hageja toodetud masinatega sarnaste detailide ja sõlmede valmistamiseks vajalike jooniste

koostamine ega selliste detailide ja sõlmede valmistamine keelatud;

2) tunnustas kohus põhjendamatult hageja nõudeid kostja II vastu. Kohus ei ole tuvastanud, et

kostja II oli teadlik, et kostja I kopeeris detailide valmistamisel kasutatud joonised hageja

joonistelt. Seega ei ole kostja II tahtlus hageja konfidentsiaalse teabe kasutamise osas tõendatud

ja kõlvatu konkurentsiga tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused ei ole täidetud;

3) tunnustas kohus põhjendamatult hageja nõuet kohustada kostjat II lõpetama hageja toodangu

koopiate valmistamine ja turustamine, kuna kohus ei ole tuvastanud, et kostja II on valmistanud

ja turustanud hageja toodangu koopiaid, vaid üksnes oletab, et kostja II võib olla välja

arendanud hageja toodetega väga sarnased tooted. Kohtu järeldused ei tohi põhineda oletustel;

4) leidis kohus ebaõigesti, et küsimus, kas ja millises osas võivad kostjad olla

solidaarvõlgnikud, tuleb lahendada edasises menetluses. Seisukoht väljub hagi piiridest, kuna

hageja ei nõudnud kostjatelt kahju hüvitamist solidaarselt, ning on vastuolus ka TsMS § 449

lg-tes 1 ja 2 sätestatud vaheotsuse tegemise põhimõttega, millest tulenevalt oleks kohus pidanud

lahendama vaheotsuses ka küsimuse, kas ja millises osas võivad kostjad olla solidaarvõlgnikud;

5) kohustas kohus põhjendamatult kostjat II andma teavet kõigi alates 1. jaanuarist 2012 kuni

1. juunini 2013 toodetud ja müüdud metsa- ja põllutöömasinate kohta. Kohus võib küsida teavet

üksnes masinate kohta, mis rikuvad hageja intellektuaalsest omandist tulenevat õigust. Hageja

intellektuaalsest omandist tulenevat õigust rikuvad masinad, mis on hageja toodangu koopiad.

Kohus on tuvastanud kaks hageja õiguste rikkumise sündmust – kostja I poolt 2012. a

septembris AS-le BHC ja 2012. a novembris Expert Baltic OÜ-le kostja II nimel detailide

tellimiseks jooniste esitamine. Kuna puuduvad tõendid, et kostja I oleks enne 2012. a septembrit

tellinud kostjale II jooniste järgi detaile, on põhjendatud küsida teavet alates 1. septembrist 2012

toodetud ja müüdud metsa- ja põllutöömasinate kohta, mis on koopiad hageja toodangust.

5. OÜ Estre Productions esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu

18. juuli 2014 vaheotsuse tühistamist osas, milles kohus ei tunnustanud hageja nõudeid kostjate

vastu ja ei rahuldanud hageja teabenõuet kostjate vastu, ning uue otsuse tegemist, millega

tunnustada hageja kõiki nõudeid kostjate vastu ja kohustada kostjaid andma kogu nõutud teavet.

Menetluskulud palub vastuapellant panna kostjate kanda.

Vastuapellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) jättis kohus ebaõigesti rahuldamata hageja kahjunõude kostja I vastu deliktilisel alusel.

Kohus tuvastas, et pärast töösuhte lõppemist on kostja I vastutus hageja ees deliktiline. Samuti

asus kohus seisukohale, et kopeeritud joonised on jätkuvalt kostja I käes ja on tõenäoline, et ta

võib nende alusel edaspidigi masinadetaile tellida. Kohtu tuvastatu alusel on põhjendatud pärast

töölepingu lõppemist kohaldada kostja I põhjustatud kahjule deliktilist vastutust. AutÕS § 817

lg 1 p 1 kohaldamata jätmine olukorras, kus kohus on õigesti kohaldanud sama sätte punkti 2,

ei ole põhjendatud. Hageja on tõendanud, et kostjad on jätkanud hageja õiguste rikkumist ka

pärast töösuhte lõppemist. Kostja I on pärast töösuhte lõppemist tellinud Dunlop Hiflex Oy

Eesti filiaalilt detaile, mida kasutatakse hageja toodangu hulka kuuluva pöördsaha

valmistamiseks. Kostjad ei ole tõendanud, et tegemist oleks mingi teise masina detailidega;

2) jättis kohus ebaõigesti kostjalt I välja mõistmata hageja õiguste rikkumisest saadud tulu.

AutÕS § 817 lg 1 p 3 kohaldamata jätmine olukorras, kus kohus on õigesti kohaldanud sama

sätte punkti 2, ei ole põhjendatud;

3) käsitles kohus hageja alternatiivselt kostja I vastu esitatud nõudeid ebaõigesti. Kohus on

märkinud, et ei pea põhjendatuks kostjalt I kahjuhüvitise nõudmist VÕS § 14 alusel. Kuna

kohus leidis, et kostja I ei ole jooniste algne autor, vaid ta on hagejale kuuluvaid jooniseid

õigusvastaselt kopeerinud ning sellest tulenevalt on hageja nõuded tema vastu põhjendatud,

puudus kohtul alus ja vajadus analüüsida alternatiivsena kostja I vastu esitatud nõudeid. Otsuse

resolutsiooni punktist 3 ei ole võimalik aru saada, millises osas jättis kohus hagi rahuldamata

ja milliste nõuete põhjendatuse tunnustamata. Juhul kui alternatiivselt kostja I vastu esitatud

nõuded peaksid asetuma otsuse resolutsiooni punkti 3 alla, siis see ei ole õige ega põhjendatud;

4) leidis kohus ebaõigesti, et kostja II ei ole rikkunud hageja intellektuaalse omandi õiguseid.

Hageja omandas kostjalt II ettevõtte, mis tegeles metsa- ja põllutöö- ning teehooldusmasinate

arenduse, tootmise ja müügiga, ning kõik selle ettevõttega seotud õigused, saades toodangu

intellektuaalse omandi ja andmebaasi ainuomanikuks. Kostja II on kasutanud hageja jooniseid

(s.o hageja intellektuaalset omandit) oma toodangu tootmisel. Kuna kostja II tootis kõnealuseid

seadmeid ise enne seda, kui ta ettevõtte hagejale võõrandas, siis ei ole võimalik väita, et kostja II

oleks olnud kostja I (kes on kostja II endine töötaja) ning jooniste ja seadmete suhtes heauskne.

Kostja II teadis, et ta toodab hagejale kuuluvaid seadmeid, mis on koostatud hagejale kuuluvate

jooniste alusel valmistatud detailidest. Kostja II rikub hageja õigust teost (joonised) igal moel

ise kasutada (AutÕS § 13 lg 1);

5) ei ole kohus käsitlenud hageja nõuet kostja II vastu hageja õiguste rikkumisega saadud tulu

väljamõistmiseks. Kohus oleks pidanud tuvastama ka hageja viidatud nõude põhjendatuse.

Kohtu poolt AutÕS § 817 lg 1 p 3 kohaldamata jätmine olukorras, kus kohus on kostja II suhtes

õigesti kohaldanud sama sätte punkti 2, ei ole põhjendatud;

6) käsitles kohus ebaõigesti hageja alternatiivselt kostja II vastu esitatud nõudeid, leides, et

hageja alternatiivsed nõuded VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 ning VÕS § 14 alusel ei ole

põhjendatud. Kuna kohus leidis, et kostja I ei ole jooniste algne autor, vaid ta on hagejale

kuuluvaid jooniseid õigusvastaselt kopeerinud, puudus kohtul alus ja vajadus analüüsida

alternatiivsena kostja II vastu esitatud nõudeid. Otsuse resolutsiooni punktist 3 ei ole võimalik

aru saada, millises osas jättis kohus hagi rahuldamata ja milliste nõuete põhjendatuse

tunnustamata. Juhul kui alternatiivselt kostja II vastu esitatud nõuded peaksid asetuma otsuse

resolutsiooni punkti 3 alla, siis see ei ole õige ega põhjendatud;

7) tõlgendas kohus ebaõigesti AÕS § 89 regulatsiooni. AÕS § 89 eesmärk on tagada

omandiõiguse terviklik kaitse, mistõttu peaksid selle normi kaitsealasse kuuluma kõik juhud,

mis toovad kaasa lubamatu sekkumise hageja omandiõigusesse;

8) jättis kohus ebaõigesti rahuldamata osa hageja teabenõudest kostja I osas. Kinnitust on

leidnud (näiteks kostja II nõukogu liikme A.A. 10. juuni 2014 istungil antud tunnistused), et

kostja I ja kostja II on tihedates suhtes ning tegutsevad ka täna kooskõlastatult. On ilmne, et kui

kostja I ja kostja II tegutsevad ühiselt, on kostjal I suure tõenäosusega infot selle kohta, mida ja

millises koguses on kostja I kopeeritud jooniste alusel toodetud ja kelle poolt ning kellele on

kopeeritud jooniste alusel toodetud kaupa müüdud. Olukorras, kus kohus jätab vastavad

küsimused kostjale I esitamata, piirab kohus alusetult hageja võimalusi oma nõuete suurust

tõendada. Lisaks on kohtu vastav seisukoht ka üllatav ja vastuoluline. Kohus ei ole juhtinud

hageja tähelepanu sellele, et kohus vajab kostjale I esitatud küsimuste osas täiendavaid

selgitusi. Hagejal peab olema võimalus menetluse jätkumisel täpsustada ja vajadusel esitada

uusi teabenõudeid ainuüksi seetõttu, et kostjate rikkumine kestab suure tõenäosusega edasi;

9) rahuldas kohus ebaõigesti ainult osa hageja teabenõudest kostja II osas. Kostja II ei saa

ärisaladusele tuginedes varjata oma tegevuse tagajärgi – hagejale põhjustatud kahju ulatust ja

suurust. Kostja II ei ole selgitanud, milles tema ärisaladus seisneb. Küsimustest ei saa välja jätta

teehooldusmasinaid. Kostja II tootis enne käitise hagejale võõrandamist sahkasid, käitise

raames võõrandati hagejale ka kõik sahkade tootmiseks vajalik ja sahad on teehooldusmasinad.

Põhjendamatu on kohtu oletus nagu ei pruugiks hageja kontode lõikes esitatud kasumiaruanne

täpselt näidata, kui suurt kasumit kostja II hageja toodangu koopiate müümisest sai.

Põhjendamatu on ka teabenõude ajaline piiramine. Puudub alus usaldada kostja II nõukogu

liikmest tunnistaja väidet, et õigusrikkumine algas 2012. a. Hagejal on põhjendatud kahtlusi, et

kostja II võis hageja õiguste rikkumisega tegeleda juba vahetult pärast käitise müümist hagejale.

6. OÜ Estre Productions vaidleb kostjate apellatsioonkaebusele vastu.

Vastusväidete kohaselt:

1) tunnustas kohus põhjendatult hageja nõudeid kostja I vastu. Kostjate väited seoses kostja I

autorsusega on jätkuvalt vastukäivad. Jääb selgusetuks, mida täpselt kostja I autorina lõi ja

millal. Ühelt poolt tunnistavad kostjad, et hageja poolt kohtule esitatud originaalsete jooniste

autor ei ole kostja I (nende jooniste loomise ajal ei töötanud kostja I kostja II juures), vaid

kolmandad isikud. Teisalt märgivad kostjad, et kostja I on „hagejale kuuluvate jooniste

originaalide autor“. Lisaks teevad kostjad viiteid jooniste väidetavatele täiendustele, samas

selgitamata ja tõendamata, mida ja millal on kostja I täiendanud. Kostjad on

apellatsioonkaebuses esitanud uue väite, et kostjale I kuuluvad väidetavalt autori isiklikud

õigused joonistele. Samas ei selgita kostjad, millisel alusel annaks see väide kostjale I õiguse

kopeerida ja kasutada hagejale kuuluvaid jooniseid ilma viimase nõusolekuta;

2) tunnustas kohus põhjendatult hageja nõudeid kostja II vastu. Olukorras, kus pärast käitise

võõrandamist otsustas kostja II jätkata samade masinate tootmist, mille tootmiseks vajaliku

ettevõtte oli ta võõrandanud hagejale, ei ole eluliselt usutav, et kostja II, saades masinate

tootmiseks vajalikud joonised ja detailid oma endiselt töötajalt, kes nüüd töötas hageja juures,

ei mõistnud tooteid kokku pannes, et tegemist on samade masinatega, mida kostja II ise tootis

enne käitise võõrandamist hagejale. Kostjate tegevus oli teadlik ja pahauskne. Lähtudes

eeltoodust puudub alus väita, et kostja II ei olnud kostja I tegevusest teadlik ning et kostja II

oleks võinud olla kostja I detailide alusel masinaid koostades heauskne. Lisaks ei ole kostjad

vastavat väidet varasemalt esitanud ning ringkonnakohus peab jätma selle tähelepanuta. Kohus

tuvastas põhjendatult, et kostja II on valmistanud ja turustanud hageja toodangu koopiaid.

Kostja II ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks vastupidist. Tuginedes Riigikohtu

lahendile nr 3-2-1-173-12 (p 17) on antud küsimuses tõendamiskoormus ümber pööratud;

3) leidis kohus õigesti, et küsimus, kas ja millises osas võivad kostjad olla solidaarvõlgnikud,

tuleb lahendada edasises menetluses. Hagi esitamisel oli hageja informatsioon kostjate tegevuse

kohta ebapiisav ja ei võimaldanud nõudeid täpselt formuleerida. Lisaks on kostjate solidaarse

vastutuse küsimus õiguslik küsimus, mida on hagejal võimalik tulevikus täpsustada

(TsMS § 376 lg 4 p 1);

7. Peeter Suss ja Tööstus Investeeringute AS vaidlevad hageja vastuapellatsioonkaebusele

vastu.

Vastuväidete kohaselt:

1)jättis kohus õigesti rahuldamata hageja kahjunõude kostja I vastu deliktilisel alusel. Kuna

kohus rahuldas hageja kahjunõude lepingulisel alusel, ei pidanud kohus alternatiivseid nõudeid

hindama. Lisaks ei võimalda VÕS § 1044 lg 2 lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju

hüvitamist delikti alusel nõuda, kui seadusest ei tulene teisiti. Praegusel juhul seadusest sellist

erisust ei tulene. Õige ei ole väide, et kostjad on jätkanud hageja õiguste rikkumist ka pärast

kostja I töösuhte lõppemist. Kohus leidis õigesti, et kostja I poolt pärast töösuhte lõpetamist

kostja II nimel Dunlop Hiflex Oy Eesti filiaalilt detailide tellimine ei ole käsitletav etteheidetava

teona, kuna kohtule ei ole esitatud andmeid konkurentsipiirangu kokkuleppe kohta ja tõendatud

ei ole, et tellimuse puhul oleks kasutatud hagejalt kopeeritud jooniseid.

Kohus jättis õigesti rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt I hageja kasuks välja hageja

õiguste rikkumisest saadud tulu, kuna hageja ei tõendanud, et kostja I oleks saanud hageja

õiguste rikkumisest tulu;

2) kuigi kohtul puudus alus ja vajadus analüüsida alternatiivselt kostja I vastu esitatud nõudeid,

leidis kohus õigesti, et hageja kahjunõue kostja I vastu ei ole VÕS § 14 alusel põhjendatud;

3) leidis kohus õigesti, et kostja II ei ole rikkunud hageja intellektuaalse omandi õigusi ja jättis

õigesti kostjalt II välja mõistmata hageja õiguste rikkumisest saadud tulu.

Hageja on ebaõigesti märkinud, et puudub vaidlus, et hageja omandas kostjalt II ettevõtte, mis

tegeles metsa- ja põllutöö- ning teehooldusmasinate arenduse, tootmise ja müügiga. Pooltel oli

vaidlus selle üle, kas ettevõte tegeles ka teehooldusmasinate arenduse, tootmise ja müügiga

ning kohus leidis, et ettevõte ei tegelenud teehooldusmasinate arenduse, tootmise ja müügiga.

Kohus ei ole tuvastanud, et kostja II valmistatud masinad olid hageja toodangu koopiad. Kohus

selgitas hagejale, et hilisemas menetluses peab hageja täpselt avaldama ja tõendama, milliste

hageja toodetavate masinate koopiaid kostja II valmistab (TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt peab

hageja seda asjaolu tõendama). Kuna masinad ega ende osad polnud kaitstud patendi või

kasuliku mudelina, ei olnud sarnase välimuse ja samasuguse otstarbega masinate (palgihaaratsi

ja puulõhkumismasina) koostamine iseenesest keelatud.

Ebaõige on ka hageja väide, et kostja II teadis, et ta toodab hagejale kuuluvaid seadmeid, mis

on koostatud hagejale kuuluvate jooniste alusel valmistatud detailidest. Seda kinnitavad

muuhulgas tunnistaja A.A. ütlused. Kuna kostja II ei olnud teadlik, et ta koostas masinaid

detailidest, mis võisid olla valmistatud kostja I poolt hageja joonistelt kopeeritud jooniste järgi,

ei ole kostja II hageja intellektuaalse omandi õigusi rikkunud;

4) jättis kohus õigesti hageja nõude AÕS § 89 alusel rahuldamata;

5) jättis kohus õigesti hageja teabenõude kostja I osas osaliselt rahuldamata. Kohus ei saa

kohustada kostjat teavet esitama üksnes hageja oletuste põhjal;

6) jättis kohus õigesti hageja teabenõude kostja II osas osaliselt rahuldamata. Hageja ja kostja

II on konkurendid, kes tegelevad metsa- ja põllumajandusmasinate tootmise ja müügiga. Kostja

II ärisaladuse hagejale avaldamine võimaldab hagejal saada konkurentsis eelise. Kohus leidis

õigesti, et käitise müügilepingus ei ole teehooldusmasinaid nimetatud, samuti selgub tunnistaja

A.A. ütlustest, et teehooldusmasinaid (v.a sahad) hagejale üleantud käitis ei tootnud. Seega

puudub hagejal õigustatud huvi saada teavet teehooldusmasinate kohta. Kohus piiras õigesti

teabenõude perioodi, kuna puuduvad andmed, et enne 2012. aastat oleks kostja II tegelenud

masinate kokkupanemise ja müügiga;

7) selgitavad kostjad seoses kostja I autorsusega järgmist. Tunnistaja A.A. kinnitas

kohtuistungil, et algselt koostas kostja II valmistatavate masinate detailide joonised 1990-ndatel

aastatel H. Linnas, kuid kuna masinaid on täiendatud, on ka jooniseid muudetud ja sellega

tegeles kostja I. Kostja I koostas joonised, mis anti hagejale koos käitisega 2010. a üle. Käitise

müügilepingu sõlmimisega läksid hagejale üle jooniste varalised õigused, kuid autori isiklikud

õigused hagejale üle ei läinud, kuna need ei olnud üleantavad. Kostja I ei kopeerinud hageja

jooniseid ega reprodutseerinud neid mälu järgi, vaid kasutas jooniste koostamisel klientide

esitatud pilte ja masinate näidiseid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 656 lg 2 alusel tühistada, sh

menetlusnormi olulise rikkumise tõttu apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata. Asi tuleb

saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks.

Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus kuuluvad rahuldamisele osaliselt.

9. Hageja on ühes hagiavalduses esitanud kahe kostja vastu kahte liiki nõudeid: 1) rahalise

nõudena kahju hüvitamise nõue ning hageja õiguste rikkumisest saadud tulu nõue; 2)

kohustamishagi kostjate kohustamiseks hagejat kahjustava tegevuse (koopiate valmistamine)

lõpetamiseks. Lisaks on hageja hagiavalduses taotlenud kostjate kohustamist teabe andmiseks

kohtule TsMS § 280 alusel.

Maakohus on teinud asjas kostjate taotlusel hageja kõigi nõuete põhjendatuse kohta

TsMS § 449 lg 1 alusel vaheotsuse. Ringkonnakohus võtab kõigepealt seisukoha vaheotsuse

tegemise võimalikkuse osas. Seejärel hindab ringkonnakohus kaebuste väiteid kahju

hüvitamise nõude põhjendatuse tuvastamise osas. Lõpetuseks selgitab ringkonnakohus

maakohtule edasisi tegevusi menetluse jätkamisel.

10. TsMS § 449 lg 1 sätestab, et kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud

kahju hüvitamiseks, ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas

ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus

poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta.

Ringkonnakohus möönab, et kuna hageja on ühe nõudena esitanud ka varalise kahju hüvitamise

ja hageja õiguste rikkumisest saadus tulu väljamõistmise nõude, milles summa suuruse

tõendamine on keerukas ja tõendimahukas ning kostja on esitanud taotluse vaheotsuse

tegemiseks, siis iseenesest võis maakohus selles osas vaheotsuse tegemist kaaluda. Maakohus

on jätnud aga tähelepanuta, et vaheotsuse tegemise võimaluse on seadus ette näinud vaid

rahaliste nõuete põhjendatuse otsustamiseks. Maakohus on võtnud seisukoha hageja rahaliste

nõuete põhjendatuse osas vaheotsuse resolutsiooni punktides 1.2 ja 2.2. ja resolutsiooni punktis

3 otsustanud hagi rahuldamata jätmise ulatuse. Resolutsiooni ülejäänud punktides on maakohus

lahendanud hageja kohustamisnõuded ja menetlusliku tõendite kogumise taotluse (esitatud

teabenõudena TsMS § 280 alusel), milliseid nõudeid vaheotsusega lahendada ei saa.

Seega ei saa ringkonnakohus sisuliselt läbi vaadata kaebuseid maakohtu otsuse punktide 1.1,

1.3, 2.1, 2.3, 4, 5, 6 ja 7 osas. Tegemist on menetlusnormi olulise rikkumisega, mille tõttu tuleb

vaheotsus resolutsiooni punktide 1.1, 1.3, 2.1, 2.3, 4, 5, 6, 7 osas tühistada kaebuste

põhjendustest olenemata.

Põhjendatud on vastuapellatsioonkaebuse väited, et kohtuotsusest ei nähtu, mis osas jättis

maakohus otsuse resolutsiooni p-s 3 hagi rahuldamata. Seetõttu tuleb ka maakohtu otsuse

resolutsiooni p 3 osas tühistada juba seetõttu, et otsuse resolutsioon ei ole selge ja ühemõtteline,

mis on vastuolus TsMS § 442 lg-s 5 sätestatuga.

Maakohtu otsuse põhjendavast osas nähtuvalt võttis maakohus seisukoha ka alternatiivnõuete

osas ja see seisukoht võis kajastuda resolutsiooni punktis 3. TsMS § 442 lg 8 neljas lause

sätestab, et kohus ei pea alternatiivse nõude rahuldamisel teise alternatiivse nõude rahuldamata

jätmist põhjendama. Kuna maakohus tuvastas hageja kahjuhüvitise nõude kostja I vastu

põhjendatuse töölepingu rikkumise tõttu, siis ei pidanud maakohus põhjendama, miks ta ei

rahuldanud nõuet kostja I vastu VÕS § 14 alusel.

Vaidlustatud otsuse resolutsiooni punktides 1.3 ja 2.3 tunnustas maakohus hageja viivisenõude

põhjendatust mõlema kostja vastu. Olukorras, kus kohus saab vaheotsusega võtta seisukoha

üksnes rahalise nõude põhjendatuse osas ja ei võta seisukohta selle suuruse osas, puudus kohtul

õiguslik alus tunnustada viivisintressi nõude põhjendatust.

11. Ringkonnakohus märgib hageja esitatud teabenõude osas, et asja materjalidest nähtuvalt ei

ole hageja esitanud VÕS § 1039 alusel materiaalõiguslikku nõuet kostjate kohustamiseks

teatama hagejale, millist tulu kostjad rikkumise tulemusena said, mistõttu ei olnud põhjendatud

maakohtu poolne hagi rahuldamata jätmine. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja teabe

saamiseks esitanud kohtule menetlusliku taotluse TsMS § 280 lg 3 alusel tõendite kogumise

eesmärgil. Tegemist on menetlusliku tõendite kogumise taotlusega, mille rahuldamise või

mitterahuldamise peab kohus lahendama määrusega, mille peale ei saa seadusest tulenevalt

esitada määruskaebust. Kui menetlusosaline ei nõustu kohtu seisukohtadega taotluse

lahendamisel, saab ta esitada oma vastavad seisukohad lõpplahendi peale esitatud kaebuses.

Seetõttu tuleb vaheotsus ka otsuse punktides 4-7 tühistada.

Maakohus saab asja uuel läbivaatamisel oma seisukohta kostjate kohustamiseks teabe

andmiseks vajadusel täpsustada, arvestades seejuures TsMS §-s 280 sätestatut. Maakohtul tuleb

määrata kostjatele teabe andmiseks tähtaeg. TsMS § 280 lg 5 kohaselt võivad kostjad keelduda

teabe andmisest samadel alustel nagu tunnistajana ütluste andmisest. Seda õigust peab kohus

neile teabe küsimisel selgitama.

12. Vaheotsuse resolutsiooni punktis 1.1 kohustas maakohus kostjat I lõpetama hageja jooniste

kasutamine ja käsutamine. Ringkonnakohus leiab, et hageja see nõue on ebaselge ning selle

nõude rahuldamisel ei vasta maakohtu otsuse resolutsioon TsMS § 442 lg-s 5 sätestatule. Otsuse

resolutsioonis, millega kohustatakse kostjat lõpetama hageja jooniste kasutamine ja

käsutamine, toomata välja, milliste konkreetsete jooniste kasutamine ja käsutamine kostjal

keelatud on, ei ole üheselt arusaadav ning seetõttu täidetav ka muu otsuse tekstita. Asja uuel

arutamisel tuleb hagejal oma nõuet täpsustada ja näidata täpselt jooniste arv, numbrid ja

nimetused, mille kasutamist ja käsutamist kostja I poolt hageja soovib lõpetada.

Hageja nõude kohustada kostjat II lõpetama hageja toodangu koopiate valmistamine ja

turustamine, mille maakohus rahuldas vaheotsuse p-s 2.1, rahuldamine eeldab eelnevalt selle

tuvastamist, kas kostja II ikkagi on üldse hageja jooniste järgi toodangu koopiaid valmistanud

ja turustanud. Kostja II on sellele hageja nõudele algusest peale vastu vaielnud ja vaheotsuse

tegemise ajaks ei olnud nimetatud asjaolu tõendamist leidnud.

Viidatud põhjustel ei saa otsustusi punktides 1.1 ja 2.1 käsitleda ka osaotsustena TsMS § 450

lg 1 tähenduses või esialgse õiguskaitse taotlusena.

13. Eeltoodud põhjustel saab ringkonnakohus lahendada kaebused sisuliselt vaid maakohtu

vaheotsuse resolutsiooni punktides 1.2 ja 2.2 tehtud otsustuste peale, st osas, millega maakohus

tunnustas hageja kahju hüvitamise nõuete põhjendatust mõlema kostja osas.

Ringkonnakohus

märgib

kõigepealt,

et

maakohus

on

Riigikohtu

seisukohtadele

(nr 3-2-1-55-12, p 12) tuginedes õigesti märkinud, et kohus peab juhul, kui kohus otsustab

rahuldada taotluse teha vaheotsus TsMS § 449 lg 1 järgi, tuvastama, kas esinevad kahju

hüvitamise nõude kõik eeldused, kohaldades sh ka VÕS § 127 lõikeid 2 ja 3. Põhjendatud on

apellandi seisukoht, et kohus pidi tuvastama vaheotsuses selle, et kostja II on valmistanud ja

turustanud hageja toodangu koopiaid.

Ringkonnakohtu arvates ei ole kohtul antud juhul enne täiendavate tõendite kogumist, sh hageja

poolt TsMS § 280 alusel esitatud teabenõude täitmist, kõigi kahju hüvitamise nõude

koosseisuliste elementide kindlakstegemine võimalik. Maakohus asus ekslikule seisukohale, et

TsMS § 280 alusel teabe andmine on hagejale vajalik üksnes kahjunõude täpse suuruse

määramiseks. Ringkonnakohus nõustub ka hageja väitega 27. jaanuaril 2015 toimunud

ringkonnakohtu istungil, et enne asjas täiendava teabe saamist on hagejal detailsemate nõuete

esitamine takistatud.

14. Kostja I osas on maakohus kahju hüvitamise nõude eeldusena tuvastanud vaid töölepingust

tulenevate kohustuste rikkumise, milleks on tööandja intellektuaalse omandi hulka kuuluvate

masinadetailide jooniste kopeerimine või alternatiivselt nende mälu järgi uuesti

reprodutseerimine ja kopeeritud jooniste alusel masinadetailide tellimuste esitamine kostja II

huvides. Ringkonnakohus leiab, et hageja on tõendanud oma väited selles, et joonised, mille

alusel kostja I Expert Baltic OÜ-lt detaile tellis, on vähemalt osaliselt kopeeritud hageja

joonistelt (vt selles osas ringkonnakohtu otsuse p 17). Maakohus on põhjendatult leidnud, et

kostja I on sellise tegevusega rikkunud TLS § 15 lg-t 1, mille kohaselt täidab töötaja oma

kohustusi tööandja vastu lojaalselt.

Kostja II osas on maakohus tuvastanud konkurentsiseaduse sätete rikkumisena kostja I poolt

esitatud jooniste alusel masinadetailide tellimise ja nende alusel masinate kokkupanemise.

Maakohus pole kostjate osas selgelt tuvastanud muid kahju hüvitamise ning rikkumisega

saadud tulu väljaandmise nõude olulisi eeldusi, eelkõige hagejal kahju tekkimist. Kahju

tekkimist on maakohus üksnes oletanud, märkides, et „tulenevalt kostja I poolt jooniste

kopeerimisest on võimalik, et TI on välja arendanud hageja omadega väga sarnased tooted ja

on võimalik, et kostja II on müünud tooteid isikutele, kes muid oleksid ostnud hageja tooteid“

Kostja II poolt masinate tootmist kostja I poolt Estrelt kopeeritud jooniste alusel on maakohus

pidanud üksnes tõenäoliseks (maakohtu otsuse p 4.4.3 teine lõik). Tegemist on selgelt mitte

asjaolude tuvastamisega kohtu poolt, vaid kohtu oletustega, millele kohus ei tohi kohtuotsust

rajada.

15. Vastuapellatsioonkaebuses heidab vastuapellant maakohtule ette, et kohus on jätnud kostja

I osas kohaldamata AutÕS § 817 lg 1 p 1 ja 3 sätted ning nende sätete kohaldamata jätmine

olukorras, kus maakohus on õigesti kohaldanud sama sätte punkti 2, ei ole põhjendatud.

Maakohus leidis, et kostja I poolt kahju tekitamine kuulub töölepingu kaitsealasse ja

põhjendatuks tuleb lugeda nõue kostjalt I kahjuhüvitise välja mõistmiseks töölepingust

tulenevate kohustuste rikkumise eest. Seetõttu jättis kohus rahuldamata hageja nõude kostja I

vastu töölepingu kehtivuse ajal toime pandud tegude eest deliktilise vastutuse sätete alusel.

Maakohus jättis seejuures tähelepanuta, et algselt esitas hageja kostja I vastu nõude deliktilise

vastutuse alusel alternatiivsena (I kd lk 13) ja hiljem taotles hageja kostjalt I kahju hüvitamist

deliktilise vastutuse sätete alusel aja eest, mil tööleping hageja ja kostja I vahel oli lõppenud

(lõplik nõue III kd lk 86).

Maakohus küll möönis, et pärast töölepingu lõppemist kuulub kostja I käitumine AutÕS ja

VÕS järgselt deliktilise vastutuse sätete kaitsealasse, kuid on jätnud võtmata seisukoha kostja

I vastutuse osas AutÕS § 817 lg 1 p 1 ja p 3 alusel. Vastuapellatsioonkaebus on selles osas

põhjendatud ja maakohus peab selles osas võtma seisukoha asjas menetluse jätkamisel.

16. Nagu ringkonnakohus juba märkis, on kostja II osas maakohus tuvastanud rikkumisena

kostja I poolt esitatud jooniste alusel masinadetailide tellimise ja nende alusel masinate

kokkupanemise. Maakohus hindas masinadetailide joonised konfidentsiaalseks teabeks ja selle

kasutamise kostja II poolt kõlvatuks konkurentsiks, mis toob kaasa tema teo kvalifitseerimise

õigusvastase teona VÕS § 1045 lg 1 p 7, lg 3 ja KonkS § 50 alusel. Maakohus on seejuures

jätnud tähelepanuta, et kuigi kostja II ei ole maakohtu menetluses eitanud masinadetailide

tellimist ja masinate kokkupanemist, siis on kostja II eitanud kogu aeg koopiate tootmist. Kostja

II väidab, et tema toodetavad masinad on võrreldes hageja poolt toodetavatega edasi arendatud.

Nimetatud väidet ei ole kostja II küll maakohtu menetluses tõendanud. Seega pole maakohus

tuvastanud kahju nõude rahuldamise üht eeldust- õigusvastast käitumist, st hageja toodangu

koopiate valmistamist kostja II poolt. Ka maakohus ise on otsuse p-s 4.4.3 kolmandas lõikes

selgitanud hagejale, et viimane peab hilisemas menetluses kohtule täpselt avaldama ja

tõendama, milliste konkreetsete hageja toodetavate masinate koopiaid kostja II valmistab, ja

möönnud tõendeid (fotosid) hinnates, et nende alusel ei saa hinnata, kas fotodel olevad masinad

on hageja toodangu koopiad. Seega on maakohtu otsus vastuoluline ja maakohus ei ole

tuvastanud ei kostja II õigusvastast käitumist ega ka kahju tekitamist hagejale kostja II poolt.

Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et kostjal II ei ole keelatud mitte sarnase välimuse ja

otstarbega masinate koostamine ja müük, vaid konkreetselt hagejalt kopeeritud jooniste alusel

tellitud detailidest kokku pandud masinate valmistamine ja müük.

Autoriõiguse rikkumisena käsitleb hageja kostja II poolt hageja toodangu koopiate

valmistamist. Põhjendatud on vastuapellandi seisukoht, et maakohus on ise otsuse p-s 4.3.1

asunud seisukohale, et vaidlusalused joonised on teoseks autoriõiguse seaduse mõttes ja on

seeläbi intellektuaalse omandina kaitstavad ja autori (varalised) õigused joonistele kuuluvad

hagejale. Seega võib hageja kostja II teo õigusvastasuse põhistamisel tugineda erinevatele

alustele, s.h AutÕS § 817 lg 1 p-le 1, eeldusel, et konkreetne kahju tekitaja tegu täidab

samaaegselt mitme VÕS § 1045 lg-s 1 nimetatud õigusvastasuse aluse eeldused.

Ringkonnakohus märgib, et sellisel juhul ei teki kahju hüvitamise nõuete konkurentsi ning

tegemist ei ole alternatiivsete nõuetega TsMS § 370 lg 2 järgi. Vastavalt TsMS § 442 lg 8

esimesele lausele peab kohus sellisel juhul otsustama, missugust seadust kohaldada. Kui

kannatanu hagi rahuldamiseks piisab ühest kohtu poolt tuvastatud õigusvastasuse alusest, siis

ei pea kohus tuvastama, kas kostja tegu on õigusvastane ka muul alusel.

Põhjendatud on vastuapellandi väited selles, et maakohus ei ole vaidlustatud otsuses võtnud

üldse seisukohta hageja taotluse kohta mõista kostjalt välja hageja õiguste rikkumisega saadud

tulu AÕS § 817 lg 1 p 3 alusel. Ringkonnakohus märgib, et autoriõiguste rikkumise korral saab

kannatanu nõuda nii teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase

kasutamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist vastavalt VÕS §-le 1043, kui

ka teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise teel saadu

väljaandmist vastavalt VÕS §-dele 1037 ja 1039. Maakohus peab asja uuel arutamisel võtma

seisukoha kõikide hageja rahaliste nõuete osas.

Vastuseks kaebuste väidetele märgib ringkonnakohus veel järgmist.

17. Asjas ei ole vaidlust selles, et vaidlusaluste jooniste puhul on tegemist teostega AutÕS § 4

lg 2 ja lg 3 p 23 mõttes ning et kostja II andis 4. jaanuaril 2010 sõlmitud käitise müügilepinguga

hagejale üle ka metsa- ja põllutöömasinate valmistamiseks vajalike detailide joonised. Seega

kuuluvad jooniste autori varalised õigused alates 4. jaanuari 2010 käitise müügilepingu

sõlmimisest hagejale.

Maakohus leidis, et asjatundjate R. Mägi, A. Soone ja M. Eerme arvamustega on tõendatud, et

toimikus I kd, tl 70–104 asuvad joonised, mille alusel kostja I Expert Baltic OÜ-lt detaile tellis,

on vähemalt osaliselt kopeeritud hageja joonistelt (II kd, tl 1–28). Maakohus on viidatud

asjatundjate arvamusi otsuses põhjalikult hinnanud. Ringkonnakohus nõustub selles osas täies

ulatuses maakohtu põhjendustega ja ei korda TsMS § 654 lg 6 alusel neid kõiki. Ükski kostjate

poolt asjatundjate arvamuste kohta esitatud väide ei anna alust asuda maakohtust vastupidisele

seisukohale. Asjaolu, et pärast jooniste kopeerimist on kostja II jaoks detailide tellimiseks

tehtud joonistele väheolulisi muudatusi (sh eemaldatud enamikul joonistel Estre logo ja

muudetud jooniste numeratsiooni ühe numbri võrra), ei muuda kolme asjatundja kokkuvõtlikku

hinnangut, et arvamustes väljatoodud sarnasuse saavutamine ei ole ilma hagejale kuuluvaid

jooniseid kopeerimata tõenäoline.

Kostjate seisukoht apellatsioonkaebuses, et AutÕS § 11 lg-test 1, 2 ja 3 tulenevalt läksid käitise

müügilepingu sõlmimisega hagejale üle jooniste varalised õigused, kuid autori isiklikud

õigused hagejale üle ei läinud, kuna need ei ole üleantavad, ei oma vaidluse lahendamisel olulist

tähtsust, kuna vaidluse lahendamisel on eelkõige olulised autori varalised (mitte isiklikud)

õigused. Hageja on vastuses apellatsioonkaebusele õigesti viidanud, et kostjad ei selgita

apellatsioonkaebuses, kuidas annavad kostjale I väidatavalt kuuluvad autori isiklikud õigused

joonistele kostjale I õiguse kopeerida ja kasutada hagejale kuuluvaid jooniseid ilma viimase

nõusolekuta. Kostjad on nõus sellega, et autori varalised õigused kuuluvad jooniste osas alates

käitise müügilepingu sõlmimisest 4. jaanuaril 2010 hagejale. See tuleneb otseselt ka kostjate

esitatud apellatsioonkaebusest (p-d 3.2.2, 3.2.4).

Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et tõendatud ei ole kostja I kui autori

isiklikud õigused joonistele. AutÕS § 29 lg 1 sätestab, et isiku, kes avaldab teose oma nime all

või oma üldtuntud pseudonüümi või autorimärgi all, autorsust presumpeeritakse (eeldatakse),

kuni pole tõendatud vastupidist. Tõendamiskohustus lasub autorsuse vaidlustajal. Pooled ei

vaidle selle üle, et jooniste esialgseks autoriks on H. Linnas, kes koostas algsed joonised

1990-ndatel aastatel. Maakohus on õigesti märkinud, et kohtule ei ole täpsustatud ega

tõendatud, milliseid kostja I tehtud täiendusi ja muudatusi, mis kostjate apellatsioonkaebuses

esitatud väite järgi on kostjal I joonistele autori isiklike õiguste tekkimise aluseks, kostjad

silmas peavad. Tunnistaja A.A. ütlused 10. juuni 2014 kohtuistungil (III kd, tl 162 ja pöördel)

ei tõenda, et kostja I koostas nii hagejale kuuluvad joonised kui ka AS-le BHC ja Expert

Baltic OÜ-le esitatud joonised. Märkimisväärne on ka see, et kostjat I ei ole ühelgi joonisel

(sh Expert Baltic OÜ-le esitatud joonistel, mis kostjate väidete järgi on algusest lõpuni kostja I

koostatud) autorina nimetatud. Seega ei ole kostja I oma autori isiklikke õigusi joonistele

tõendanud.

18. Maakohus märkis alternatiivselt, et isegi kui kostja I oleks joonised mälu järgi uuesti üles

joonestanud, ei oleks tegemist mitte jooniste taasloomisega, vaid olemasolevate jooniste mälu

järgi reprodutseerimisega, mis on AutÕS § 13 lg 1 p 1 järgi samuti reprodutseerimine ja hageja

õiguste rikkumine. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Põhjendatud ei ole apellantide väide,

et kostja I lõi piltide ja näidiste järgi masinate valmistamiseks vajalike detailide joonised. See

väide ei ole kostjate poolt tõendatud. Asjatundjate arvamustega on tõendatud hageja väide, et

joonised, mis asuvad I kd lk 70-104, on kopeeritud kostja I poolt hagejale kuuluvatelt joonistelt.

19. Apellant väidab, et kostja II ei teadnud, et joonised on kopeeritud. Seejuures tugineb kostja

II tunnistaja A.A. ütlustele ning leiab, et kostja II tahtlus hageja konfidentsiaalse teabe

kasutamise osas ei ole tõendatud. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et teabe

kuritarvitamine on võimalik üksnes tahtliku teoga, mis on üks kõlvatu konkurentsiga tekitatud

kahju hüvitamise nõude eeldusi.

Vastustaja on vastuses apellatsioonkaebusele märkinud, et kostjad ei ole väidet selle kohta, et

kostja II ei olnud teadlik kostja I ebaseaduslikust tegevusest, varasemalt esitanud ning

ringkonnakohus peab jätma selle väite TsMS § 652 lg 2 alusel tähelepanuta. Ringkonnakohus

märgib, et kahju hüvitamise nõude rahuldamisel on delikti üldkoosseisu elementide (sh süü)

tuvastamine kohtu kohustus ning selleks peab kohus välja selgitama ka poolte seisukohad. Süü

puudumist peab tõendama kostja.

KonkS § 52 lg 1 kohaselt loetakse konkurendi konfidentsiaalse teabe kasutamine

konfidentsiaalse teabe kuritarvitamiseks, kui vastavad andmed on saadud seadusevastaselt.

Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et maakohus ei ole kostja II süüd kui KonkS § 52 lg 1

kohaldamise üht eeldust sõnaselgelt tuvastanud (eelduslikult kohtuotsuse p-s 4.4.1). Maakohus

on üksnes lähtunud tuvastatud asjaolust, et kostja I poolt Expert Baltic OÜ-le esitatud joonised

olid vähemalt osaliselt kopeeritud hageja joonistelt ning kostja I ei ole tõendanud, et tal oli

jooniste kasutamiseks hageja nõusolek. Maakohus saab kostja II tahtluse ja süüga seotud

asjaolud täiendavalt tuvastada asjas menetluse jätkamisel.

Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kostja II on juriidiline isik, kes tegutseb esindaja

kaudu. Seega on konfidentsiaalse teabe kasutamisel tahtluse tuvastamisel oluline tuvastada

kostjat II selles küsimuses esindanud isiku teadmine konfidentsiaalse teabe seadusevastasest

kasutamisest. Tunnistaja A.A. on küll kostja II nõukogu esimees, kuid mitte kostja II seaduslik

esindaja ega oma väidetel ka mitte selleks isikuks, kes esindas kostjat II jooniste alusel detailide

tellimisel (III kd lk 161). Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu poolt tuvastatut

selles, et just kostja I tellis kostja II tarbeks Expert Baltic OÜ-lt jt-lt detaile ning esitas sel

eesmärgil detailide tootjale hagejalt kopeeritud joonised. Ka tunnistaja A.A. andis ütlusi, et kui

kostja II soovis jätkata masinate tootmist, siis pöördus tunnistaja jooniste saamiseks oma vana

tuttava kostja I poole (III kd lk 62-63). Maakohus saab hinnata, kas kostja I esindas kostjat II

konfidentsiaalse teabe seadusevastase kasutamisega seotud küsimustes ja tema teadlikkust

konfidentsiaalset teavet puudutavatest asjaoludest. Hageja on menetluse algusest peale väitnud,

et kostjad tegutsesid kooskõlastatult.

20. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et AÕS § 85 lg 1 ja § 89 ei ole kostjalt II

kahjuhüvitise väljamõistmise alusena asjakohased. Õiguskirjanduses (Asjaõigusseadus I

Kommenteeritud väljaanne, Juura 2014, lk 403) on leitud, et AÕS § 89 alusel esitatud nõue ei

ole suunatud kahju hüvitamisele, vaid omandiõiguse rikkumise allika kõrvaldamisele. Samuti

on õige maakohtu seisukoht, et AÕS § 89 kaitseb hageja omandis olevaid asju, mitte õigusi,

s.o intellektuaalset omandit. Vaidlus kuulub lahendamisele VÕS, KonkS ja AutÕS sätete alusel.

21. Kokkuvõtvalt märgib ringkonnakohus, et vaheotsuse tegemise ajaks ei olnud maakohus

tuvastanud kõiki kahju hüvitamise nõude üldkoosseisu elemente. Seejuures ei ole asjas

tõendatud hagejal kahju olemasolu. Arvestades hageja väiteid, saab temal kahju esineda

eelkõige siis, kui leiab tuvastamist hageja jooniste järgi hageja poolt toodetavate masinate

koopiate valmistamine kostja II poolt. Nimetatu tõendamiseks ongi hageja esitanud taotluse

tõendite kogumiseks, mille maakohus rahuldas osaliselt alles vaheotsuses.

Asjas menetluse jätkamisel peab maakohus kõigepealt andma kostjale tähtaja, mis ajaks peab

kostja esitama teabe, milleks maakohus vastavalt hageja taotlusele kostjaid kohtuotsuse

resolutsiooni punktides 5 ja 6 kohustas. Vaidlustatud otsuses rahuldas maakohus hageja taotluse

osaliselt. Maakohus on õigustatud oma varasemat seisukohta teabenõude rahuldamise ulatuse

osas ka muutma.

Teabe saamise järgselt saab hageja täiendada oma nõuet. Ka töölepingu rikkumisest tuleneva

kahju hüvitamise nõude puhul kostja I vastu peab hageja tõendama kahju olemasolu ja suuruse.

Deliktist tuleneva kahju hüvitamise nõude osas peab hageja tõendama kõigi delikti

üldkoosseisu elementide olemasolu, sh peab hageja tõendama nii kahju olemasolu kui ka selle

suuruse.

Hageja peab täpsustama hagihinna TsMS §-s 124 sätestatut arvestades. Maakohtul on

TsMS § 147 lg 3 alusel õigus nõuda hagejalt vähem tasutud riigilõivu tasumist..

Ringkonnakohus märgib, et kostja II on käesolevas asjas piirdunud paljasõnaliste väidetega

selle kohta, et ta ei ole hageja varalisi õigusi joonistele rikkunud ja hageja toodangut

kopeerivaid masinaid tootnud. Hageja on alates hagi esitamisest taotlenud kohtult kostja

kohustamist andma teavet TsMS § 280 alusel. Nimetatud sätte eesmärk on kohustada

autoriõiguste, autoriõigustega kaasnevate õiguste või tööstusomandiõiguste rikkumise või

rikkumise ohu korral kostjat või muud isikut esitama muu hulgas kohtule hageja taotlusel

kirjalikult andmed kaupade või teenuste, mis intellektuaalsest omandist tulenevat õigust

rikuvad, päritolu või turustuskanalite kohta. Sh on rikkuja kohustatud andma kohtule asja

lahendamiseks teavet, millist tulu ta rikkumisega saadust sai. Sama põhimõtte sätestab ka VÕS

§ 1039 ning need sätted pööravad sisuliselt ümber tõendamiskoormuse rikkumise teel saadud

tulu osas. Tulu täpne tõendamine on hageja kui kannatanu jaoks keeruline, kui mitte võimatu.

Seetõttu piisab tulu väljaandmisele suunatud alusetu rikastumise nõuet esitada soovival

õigustatud isikul rikkuja poolt eeldatavalt saadud tulu tõendamisest, kui rikkujal ei õnnestu

tõendada, et tema poolt tegelikult saadud tulu oli õigustatud isiku poolt tõendatud eeldatavast

tulust

väiksem,

kuulub

nõue

taotletud

ulatuses

rahuldamisele

(Võlaõigusseaduse

kommenteeritud väljaanne III osa lk 615)

Kahju hüvitamise nõude tõendamiskoormuse osas on hageja vastuses apellatsioonkaebusele

(p 54) põhjendatult viidanud Riigikohtu juhistele tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12 (p 17), mille

kohaselt võib seadusest või lepingust tuleneda mõne kahju hüvitamise eelduse jagatud

tõendamiskoormus. Riigikohus on selgitanud, et hea usu põhimõttest tulenevalt on võimalik, et

asjaolu tõendamise koormus pöördub eelduste esinemise võimalikkusele viitavate asjaolude

esitamise järel ümber, eelkõige kui tõendada tuleb asjaolu, mille esinemine on kostja kontrolli

all, hagejal ei ole objektiivselt võimalik tõendeid esitada ja kostja keeldub asjaolu tõendamisele

kaasa aitamast. Kui hageja on asjaolu esinemise tõenäosust põhistanud, peab kostja tõendama

asjaolu esinemise puudumist. Maakohtul tuleb viidatud põhimõtet tõendamiskoormise

jaotamisel kaaluda.

Hageja peab edasises menetluses täpsustama, kas nõue on esitatud kostjate kui solidaarvõlgnike

või osavõlgnike vastu. Viimasel juhul peab hageja esitama ja tõendama nõude suuruse mõlema

kostja osas eraldi. Kohustushagi osas tuleb hagejal oma nõuet täpsustada selliselt, et hagi

rahuldamise korral nähtuks kohtulahendi resolutsioonist täpselt, milliste Estre Production

jooniste kasutamise ja käsutamise ja toodangu koopiate valmistamise peavad kostjad nende

suhtes tehtava kohtulahendi alusel lõpetama.

22. TsMS § 136 lg 4 kohaselt võib kohus tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust muuta kuni asja

lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga.

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonimenetluses vaadati läbi kummagi kostja osas kaks

mittevaralist nõuet. TsMS § 137 lg 5 sätestab erinormina, et dokumendimenetluses tehtud

otsuse, samuti vaheotsuse ja tasaarvestuse reservatsiooniga tehtud osaotsuse peale apellatsioon-

või kassatsioonkaebuse esitamisel eeldatakse, et asja hind on ¼ asja hinnast esimeses

kohtuastmes.

Arvestades

kummagi

kostja

vastu

esitatud

nõudeid,

määrab

ringkonnakohus

apellatsioonimenetluses tsiviilasja hinnaks TsMS § 132 lg 1; § 134 lg 1 ja 137 lg 5 alusel

kostja I osas 1750 eurot (2×3500/4) ja kostja II osas samuti 1750 eurot (2×3500/4).

Riigilõivuseaduse § 57 lg 1 ja Lisa 1 alusel tuli seega apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu

kummalgi apellandil 225 eurot.

Kostja I ja kostja II on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu kumbki 300 eurot.

Vastuapellatsioonkaebuselt tuli tasuda riigilõivu samuti 225+225 eurot, s.o kokku 450 eurot.

Hageja on vastuapellatsioonkaebuselt tasunud riigilõivu 600 eurot.

Lõplikud arvestused antud menetluses riigile riigilõivuna tasutavate summade kohta teeb

maakohus asja lahendamisel.

Menetluskulude jaotuse ja kulude suuruse osas võtab seisukoha maakohus asja otsustamisel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks