1-14-9355/21 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

6. märts 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-9355

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 20. jaanuari 2015. a

otsus kokkuleppemenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav J.K, apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta J.K apellatsioon läbi vaatamata osas, milles ta vaidlustab temalt välja mõistetud tsiviilhagisid.

Osas, milles J.K

vaidlustab temalt kohtuotsusega välja mõistetud

menetluskulusid, jätta kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Viru Maakohtu 20. jaanuari 2015. a otsusega tunnistati J.K

kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja talle mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. Veel tunnistati J.K süüdi KarS § 120 järgi ja karistati 1 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, J.K-le liitkaristuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati J.K eelvangistuses viibitud aeg, s.o 8 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõisteti

7 kuud 22 päeva vangistust. Kohus mõistis J.K-lt välja menetluskulud kogusummas 1737 eurot (585 eurot sundraha, 816 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses, 336 eurot kaitsjatasu kohtumenetluses). Samuti rahuldas kohus kannatanute tsiviilhagid ja mõistis süüdistatavalt kannatanute kasuks välja 134,55 eurot. 2. J.K esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni. Süüdistatav märgib kaebuses, et temalt mõisteti kohtuotsusega välja menetluskulud summas 1737 eurot ja tsiviilhagid 134,55 eurot. J.K ainsaks sissetulekuks on praegu töövõimetuspension. Väikese sissetuleku tõttu on tal raskusi kohtukulude hüvitamisega, mistõttu ta palub kohtuotsus finantskohustuste osas üle vaadata. J.K palub pikendada kohtukulude maksmise tähtaega ja jätta osa kuludest riigi kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

3. Esmalt märgib ringkonnakohus, et käesolev kriminaalasi on lahendatud kokkuleppemenetluses, mistõttu kohtuotsuse apellatsioonikorras vaidlustamine on KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt piiratud. Nimetatud sättest koos KrMS § 318 lg-ga 4 tuleneb, et kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale ei saa apellatsiooni esitada, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. J.K kaebuses ei ole osundatud ühelegi KrMS § 318 lg-s 4 loetletud asjaolule.

Samuti ei ole ringkonnakohus kriminaalasja materjalidega tutvudes tuvastanud ühtegi asjaolu, mis annaks alust kokkuleppemenetluses tehtud otsuse vaidlustamiseks. Seetõttu jätab ringkonnakohus kaebuse osas, milles J.K taotleb otsuse ümbervaatamist tsiviilhagisid puudutavas osas, läbi vaatamata. Kuna aga otsusega välja mõistetud menetluskulusid võib KrMS § 189 lg 3 järgi vaidlustada otsusest eraldi kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatüki kohaselt, kuulub J.K kaebus ülejäänud osas lahendamisele määruskaebe-, mitte apellatsioonimenetluses.

4. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Eeltoodust tuleneb, et reeglina kuuluvad menetluskulud süüdimõistetu poolt täielikule hüvitamisele ning vaid juhul, kui täieliku hüvitamiskohustusega seataks ohtu süüdimõistetu resotsialiseerumine ning majanduslik toimetulek, jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda.

5. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole praegusel juhul alust menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks. Siinkohal rõhutab ringkonnakohus, et olukorras, kus süüdistatav taotleb menetluskulude tasumisest osalist vabastamist varatuse tõttu, lasub tal kohustus esitada sellekohaseid tõendeid või vähemalt taotleda kohtult vastava teabe väljanõudmist (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. novembri 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-105-12). Praegusel juhul on J.K taotlenud menetluskulude osalist riigi kanda jätmist põhjusel, et tema ainsaks sissetulekuks on töövõimetuspension.

See asjaolu ei ole ringkonnakohtu hinnangul aga menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks piisav. J.K ei ole esitanud kohtule tõendeid, et tal puudub igasugune vara, mille arvel oleks võimalik kriminaalmenetluse kulusid tasuda. Seega puudub ringkonnakohtul alus väita, et menetluskulude hüvitamine käiks J.K-le ilmselgelt üle jõu. Maakohus on niigi määranud, et menetluskulu kuulub hüvitamisele ositi ning seega ei pea süüdistatav kogu temalt välja mõistetud menetluskulude summat ühe korraga tasuma. Eeltoodud asjaoludel puudub ringkonnakohtu hinnangul alus J.K puhul KrMS § 180 lg 3 kohaldamiseks ja menetluskulu osaliselt riigi kanda jätmiseks.

6. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad KrMS § 318 lg-s 4 toodud alused kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamiseks. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg-st 2, § 323 lg 2 p-st 2 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus J.K apellatsiooni läbi vaatamata. Osas, milles süüdistatav vaidlustab temalt kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid, jätab ringkonnakohus kaebuse KrMS § 189 lg 3, § 390 ja § 337 lg 1 p 1 järgi rahuldamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus