1-14-10860/20 · 1-14-10860/20 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06.märtsil 2015.a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-14-10860 Kohtukoosseis Kohtunikud Orvi Tali,

Meelika Aava ja Ivi Kesküla Kriminaalasi N.M

süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.jaanuari 2015 aasta otsus lühimenetluses Apellatsioonide esitajad

Süüdistatav , isikukood XXX N.M ;

kodakondsus: kodakondsuseta elukoht XXXXX X ; : ,

XXXXXXX iibib Tallinna Vanglas emakeel: vene (v );

keel; haridus: XXXXXXXXXX; ; varem ei tööta kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimati: 03.10.2013

Harju M 199 lg 2 p 9 aakohtu otsusega KarS § järgi

vangistusega 1 aasta 1 kuu 23 päeva, vabanes pärast

karistuse kandmist 05.08.2014. vahistamine Tõkend –

alates 31.10.2014 (kahtlustatavana kinni peetud 07.- 08.10.2014, 09.-10.10.2014, 30.10.2014)

Vandeadvokaat Gennadi Kull

RESOLUTSIOON

Jätta N.M-i tema kaitsja vandeadvokaadi Gennadi Kulli apellatsioonid kui ja ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata.

Välja mõista N.M-ilt riigieelarve tuludesse 24 (kakskümmend neli) eurot määratud kaitsjale maksud tasu katteks.

Summa tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X); SWEDBANK EE502200221014193355

(SWIFT: HABAEE2X); NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT:

NDEAEE2X) või DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). S

ude liik. elgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõ

Summa tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav saadetavas makseinfos.

2

Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest

teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist

kaitsja vahendusel.

SÜÜDISTUS:

1.

et tema N.M-i süüdistatakse selles, olles isik, kes on varem süstemaatiliselt

vargusi toime pannud ( teda karistati korduvalt KarS § s 199 ettenähtud kuritegude eest, - 03.10.2013 karistati teda Harju Maak vangistusega 1 aasta ohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 1 , vabanes kuu ja 23 päeva karistuse kandmiselt 05.08.2014 ja paari kuu möödumisel jätkas

varguste toimepanemist süstemaatiliselt ning taas kella 15.23 paiku, viibides 06.10.2014

kaupluses K aadressil XXXXXXX XX, Tallinn, sealt ebaseadusliku omastamise võttis eesmärgil kaupa koguväärtusega 64,81 eurot. Kaubaga lahkus N.M kauplusest, jättes tahtlikult nimetatud kauba eest tasumata.

Samuti tema uuesti, olles isik, kes on süstemaatiliselt vargusi toime pannud, viibides 09.10.2014

kella 12.30 paiku Tallinnas XXXXX X asuvas ja N -le kuuluvas kaupluses OÜ võttis võõra vallasasja omastamise eesmärgil jope väärtusega 49.95 eurot ning seejärel möödus kassadest ja väljus müügisaalist, jättes tahtlikult kauba eest tasumata. Vargus jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna vahetult pärast kauplusest väljumist ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Samuti tema, olles varem süstemaatiliste varguste eest korduvalt karistatud isik ja olles varem

6-kuulise perioodi kestel pannud toime vargusi vähemalt kahel korral, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti, 30.10.2014 kella 10:50 paiku Tallinnas XXXXX XX

asuvas kaupluses J võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupluse

müü le kuuluvat kaupa 5,98 euro ulatuses, seejärel N.M gisaalist kokku J OÜ- möödus kassadest ja väljus kauplusest, jättes nimetatud kauba eest tahtlikult tasumata. Vargus

jäi aga tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna vahetult pärast kauplusest väljumist ta peeti kinni kaupluse töötajate poolt. Seega N.M pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU OTSUS:

2. Harju Maakohus tunnistas N.M-i 199 lg 2 p 9

süüdi KarS § järgi ja mõistis karistuseks 1 aasta

vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ja lõplikuks mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja

hulka eelvangistuses viibitud aeg 4 (07.-08.10.2014, 09.-10.10.2014) päeva , lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 kuud 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks

loeti N.M-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 30.10.2014.a.

Tõkend–

vahistamine, . Sama otsusega tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel mõisteti välja N.M-ilt KrMS § 175; § 179; § 180 alusel menetluskulud sundraha 585

eurot, kaitsjatasu 120 eurot. Kohustati N.M-i

tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 58,75 eurot.

3

APELLATSIOONID:

3. Apellatsioonid esitasid N.M ja tema kaitsja Gennadi Kull.

N.M menetluskulude osas. vaidlustab otsust temale mõistetud karistuse määra ja Kaitsja vaidlustab otsust N.M-ile mõistetud karistuse määra osas. Ka palub karistuse asendamist üldkasuliku tööga. 3.1 N.M ista kergem karistu palub mõ s, kuna on varastatud väärus on väike ja selle eest karistus ei ole õiglane Samuti palun jätta osa menetluskuludest, s.o kaitsjatasu riigi kanda, .

kuna temal on juba niigi palju rahalisi kohustusi mida tuleb täita. Menetluskulude väljamõistmine raskendab tema majanduslikku olukorda. 3.2 Harju Maakohtu19.jaanuari 2015.a otsus kriminaalasjas nr 1-14- Kaitsja palub tühistada 10860 N.M-ile mõistetud karistuse määra osas ja teha uus otsus, millega mõista N.M-ile kergem karistus. Samuti palub muuta karistuse liiki andes süüdistatavale võimalus teha üldkasuliku tööd.

Kaitsja leiab, et maakohus ei ole oma lahendis hinnanud süüdistatava osas kergendavaid asjaolusid, mis on märgitud KarS § 57. N.M kahetses tehtut, aitas igati uurimisele kaasa, ei varjanud ennast uurimisorganite eest. Kohus ei arvestanud ka asjaolu, et süütegu pandi toime raskete asjaolude tõttu. Süüdistatav selgitas, et ta soovis varastatud kauba maha müüa ja

saadud raha kasutada enda ülalpidamiseks. heidab süüdistatavale ette, et ta ei asunud Kohus

koheselt peale vanglast vabanemist tööle ning ei võtnud end töötuna arvele. Süüdistatav

selgitas, et ta ei osanud kasutada talle seadusega antud õigusi. Süüdistatav ei osanud iseseisvalt

pöörduda ei sotsiaalabi saamiseks kohalikku omavalitsusüksusesse ega ka vastavasse

riiklikusse asutusse. Oleks süüdistatav teadnud oma õigustest, siis oleks ta neid ka kasutanud

ning tal ei oleks olnud tarvis oma ülalpidamiseks otsida vahendeid ebaseaduslikul teel.

Kohtuistungil -d, kui kohus annab talle sellise süüdistatav kinnitas, et on nõus tegema ÜKT võimaluse.

KRIMINAALKOLLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

4. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud

apellatsioonidega leia

d, b üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatu perspektiivitud ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud ( nt määrused nr 3-1-1-64-11; 3-1-1-

43-11; 3-1-1-86-11 ja 3-1-1-6-13 p 6), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt

teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Apellatsioonides ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata

õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse vaid otsuse muutmist karistuse

määra või , menetluskulude alternatiivselt asendamise osas. Ringkonnakohus leiab, et

käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsioonide des on tegemist perspektiivitu apellatsioonidega, mille arutamine sisust lähtu te ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti.

4

Kolleegium peab vajalikuks osundada, et süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus on lubatav, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil

kohalda Ringkonnakohus leiab, et ma tud ebaõigesti kriminaalseadust. akohtu poolt mõistetud

karistuse muutmiseks puudub alus ning maakohtu poolt mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast.

4.1 Kolleegium leiab toodud argumendid ei anna alust üksmeelselt, et apellatsioonides maakohtu otsuse tühistamiseks ega lühemaajalise vangistuse mõistmiseks. N.M-ile

KarS § 199 lg 2 p 9 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse

, seega sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat 6 kuud vangistust. Maakohus on N.M-i karistanud 1 aastase vangistusega, . Maakohtu poolt mida on vähendatud 1/3 võrra mõistetud karistus sanktsiooni jääb tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra ning on pigem alammäära

lähedane. Ka ei saa jätta tähelepa

nuta, et N.M mõisteti süüdi kolmes varguse episoodis, siis on maakohtu poolt mõistetud karistuse määr enam kui kohane. Käesoleval juhul ei ole maakohus karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus

on jälgitavalt põhje määra valiku aluseks olevaid asjaolusid. Nii on ndatud karistusliigi ja - maakohus arvestanud karistust kergendavaid asjaolusid ja raskendavate asjaolude puudumist, süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld kui ka eripreventiivseid eesmärke - ning andnud sellega seisukoha ka juba apellatsioonis esitatule. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS §

57 loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud.

Maakohtu istungil ei ole kaitsja ega süüdistatav taotlenud arvestada karistust kergendava

asjaoluna süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul, mistõttu on ainetu kaitsja apellatsioonis toodu, et maakohus on jätnud arvestamata karistust kergendava asjaoluna selle,

et süüdistatav on pannud kuriteod toime korra mõjul raske isikliku olu . Kolleegium asub seisukohale, et maakohus on vangistuse määra mõistmisel kõike olulisi asjaolusid, mis võiksid

mõjutada vangistuse määra juba arvesse võtnud ning karistusmäära veelgi lühendamiseks seaduslikud alused puuduvad.

4.2 Alternatiivselt palus kaitsja tühistada otsus karistuse liigi osas andes isikule võimaluse teha üldkasuliku tööd.

Kuriteo eest kohaldatavad põhikaristuse liigid on rahaline karistus või vangistus, kuid

apellatsioonis ei taotleta rahalise karistuse kohaldamist, vaid vangistuse asendamist. Seega väärib märkimist, et üldkasulik töö ei ole karistuse liik, vaid asenduskaristus. Apellandi selleks puudub seaduslik apellatsioonis taotletu ei ole õiguslikult asjakohane, kuna

alus. Kaitsja ega süüdistatav ei ole taotlenud maakohtus vangistuse asendamist üldkasuliku tööga ning süüdistatav ei ole oma nõusolekut andnud üldkasuliku töö kohaldamise osas. Seega ei tulene süüdistatava väidetav nõusolek kriminaalasja materjalidest (lk 147-149 pöördel). KarS

§ 69 lg 1 ls 3 sätestab üheselt, et vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase

nõusolekul. Kuna süüdistatava nõusolekut ei ole välja selgitatud, siis puudus nii maakohtul kui puudub ka ringkonnkohtul

alus kaaluda vangistuse asendamist üldkasuliku tööga.

Kuigi maakohtult ei taotletud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga on maakohus siiski

kaalunud asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist ning jälginud Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi lahendis 3-1-1-87-08 toodud seisukohti ning kolleegium ub nõust maakohtuga.

5.KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid välja mõistes

süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude

5 hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kohtukolleegium juhib N.M-i tähelepanu sellele, et seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele

faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. N.M ei ole enda maksejõuetust kuidagi tõendanud. Ainuüksi väide, et N.M ei ole sissetulekut ja on olemas ka teised rahalised nõuded, ei tõenda veel tema maksejõuetest,

mistõttu süüdistatava väited maksejõuetusest on paljasõnalised. Kolleegium leiab, et N.M-ilt välja mõistetud menetluskulud ei ole suured. Välja on mõistetud, vaid sundraha ja riigi õigusabi osutanud kaitsja tasu. Maakohtu istungil ei ole N.M ega tema kaitsja taotlenud menetluskulude osalist riigi kanda jätmist või ositi tasumist (lk 147 149 pöördel)

- .

Samas on maakohus määranud menetluskulude tasumise ositi 12 kuu jooksul.

Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus arvestanud süüdimõistetu võimaliku töötusega

vangistuse ajal ja arvestanud sissetulekute puudumist ning andnud süüdimõistetule seetõttu võimaluse tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul ositi kohtuotsuse jõustumisest arvates. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei tähenda ainuüksi isiku viibimine vangistuses seda, et ta ei ole võimeline menetluskulusid tasuma. Asjaolu, et isik peab kandma vangistust ja hetkel sissetulekud puuduvad, ei saa olla menetluskulude riigi kanda jätmise aluseks. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kolleegium a priori välistada, et süüdistataval osutub

võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. Lisaks on pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist tulenevalt KrMS § 424 sättest kriminaalmenetluse kulude

tasumise pikendamise tähtaega võimalik mõjuval põhjusel korduvalt pikendada, kuid käesoleval juhul ei ole kohtuotsus jõustunud ja täitmisele veel pööratud menetluskulude osas. Kolleegiumi selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis tooduga nr 3-1-1-2-12.

6.Kaitsja esitas ka taotluse hüvitada temale õigusabi osutamisega seotud kulud. Taotluse

kohaselt kulus kaitsja kokku 0,5 tund (apellatsiooni koostamine)

ja taotleb seega hüvitada temale koos käibemaksuga 24 eurot. Kohtukolleegium nõustub taotlusega ja peab põhjendatuks hü eurot koos käibemaksuga. vitada kaitsjale kulud summas 24

7 on ilmselgelt . Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioonid põhjendamatu b juhindudes KrMS § 326 lg 2 jätta läbi vaatamata. d ning tule

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Orvi Tali Meelika Aava

Ivi Kesküla