1-15-1684/2 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

06. märtsil 2015.a. Jõhvi kohtumajas Asja number 1-15-1684 Kohtunik Loretta Pikma Täitmiskohtuniku asi Sergei Kovtun´i taotlus täitemenetluse 042/2005/1941 lõpetamiseks aegumise tõttu Avaldaja Sergei Kovtun isikukood 35601222222 viibib xxx RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 431 ja § 432, kohus

M Ä Ä R A S :

Sergei Kovtun´i taotlus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 042/2005/1941 jätta läbi vaatamata.

Määruse ärakiri edastada avaldajale ning kohtutäitur Natalja Malahhovale teadmiseks.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates päevast, mil määruskaebuse esitaja vaidlustatavast kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, esitada määruskaebuse Viru Maakohtule Jõhvi kohtumaja kaudu.

ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

Sergei Kovtun esitas Viru Maakohtule avalduse, milles ta palub aegumise tõttu lõpetada menetluse täiteasjas nr 042/2005/1941.

Täitemenetlusregistri väljatrükist nähtuvalt alustati täiteasjas nr 042/2005/1941 menetlust Ida- Viru Maakohtu 23.02.2005 lahendiga, millega mõisteti Sergei Kovtunilt välja ekspertiisitasu summas 400 krooni (25,56 eurot) nõudes. Nõude sisu ekspertiisitasu, nõude jääk 25,56 eurot on aegunud. Kohtutäituri tasu nõude jääk – 19,18 eurot – täitmisele kuuluv.

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 431 kohaselt lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega kriminaalmenetluse seadustiku §-des 424–4281 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused. KrMS § 432 lg 1 kohaselt lahendab täitmiskohtunik käesoleva asja määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata.

Täitemenetlusregistrist nähtub, et kohtutäitur on lõpetanud täitemenetluse kriminaalasja menetluskulude sissenõudmise osas aegumise tõttu ning jätkab täitemenetlust kohtutäituri tasu sissenõudmiseks.

Kohtutäituri tasu sissenõudmise aluseks ei ole mitte kohtuotsus, vaid kohtutäituri tasu ja täitekulu väljamõistmise otsused. Need otsused on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 16 kohaselt iseseisvad täitedokumendid. Kohtutäituri otsuseid kohtutäituri tasu määramise kohta täidetakse ja sellega seotud vaidlusi lahendatakse tsiviilõiguse normide alusel. Tegemist ei ole kriminaalasjas tehtud kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste, kahtluste või ebaselgustega, mille lahendamine on KrMS § 431 kohaselt täitmiskohtuniku pädevuses.

Kriminaalmenetluse seadustik ei anna täitmiskohtunikule õigust lõpetada täitemenetlust. TMS § 48 kohaselt on täitemenetluse lõpetamine kohtutäituri pädevuses.

Kriminaalmenetluse seadustik ei anna täitmiskohtunikule õigust lahendada kaebust kohtutäituri otsuse või tegevuse peale. TMS § 217 lg 1 kohaselt võib võlgnik kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib võlgnik kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa.

Täitemenetlusregistrist nähtuvalt vaidlusaluses täiteasjas käesoleval ajal täitemenetlust kriminaalasjas kantud menetluskulude nõudes enam ei toimu, sest nõue on aegunud. Küll aga toimub täitemenetlus kohtutäituri tasu nõudes. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et täitekulude sissenõudmise osas ei ole kohaldatavad otsuse täitmise aegumise tähtajad, mis on sätestatud KarS § 82 lg 1 punktides 1-3.

TMS § 210 ja § 207 lg 1 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kohtuotsuse või -määrusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmise nõudes täitmise aegumise tõttu, kui nõuet ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Eeltoodud säte reguleerib kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik-õiguslike rahaliste nõuete sissenõudmist. Kohtutäituri tasu ja täitekulu ei ole käsitletav kriminaalmenetluse kuluna või muu avalik-õigusliku rahalise nõudena kriminaalasjas. Nagu eespool öeldud, on kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused iseseisvad täitedokumendid.

Täitekulude sissenõudmine toimub Täitementluse seadustiku (TMS) § 38 kohaselt kohtutäituri otsuse alusel, mida saab täita kui täitedokumenti, mille aegumistähtaeg tuleneb Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 sätetest.

TsÜS § 157 lg 1 ja 2 kohaselt on täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat ning aegumistähtaeg algab täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Kohtutäituri tasu ja täitekulude nõuded ei ole kohtu hinnangul aegunud.

Täitekulude aegumise üle saab otsustada vaid kohtutäitur ja kui aegumist taotlev võlgnik täituri sellekohase otsustusega ei nõustu, saab ta kohtutäituri tegevust vaidlustada TMS §-des 217 ja

218 sätestatud korras.

Sergei Kovtuni taotluse sisu ja vormi arvestades ei ole seda võimalik lahendada kui kaebust kohtutäituri tegevuse peale.

Sergei Kovtun on ekslikult seisukohal, et täitemenetluse 042/2005/1941 puhul on tegemist kriminaalasja menetluskulude (ekspertiisitasu) sissenõudmisega. Tegelikult ülalmainitud täitemenetluse raames on tegemist täitemenetluse kulude sissenõudmisega. Kohtutäitur juba lõpetas menetluse kriminaalasja menetluskulude nõudes ning jätkab kohtutäituri tasu sissenõudmist.

Kohtutäituri seaduse § 107 kohaselt enne kehtiva kohtutäituri seaduse jõustumist tehtud kohtutäituri ametitoimingu eest võetakse tasu vastavalt toimingu tegemise ajal kehtinud tasumäärale ja tasu võtmise korrale. Ka varasemalt kehtinud kohtutäituri seadus nägi ette kohtutäituri tasu võtmise.

Seega ei ole Sergei Kovtuni avaldusega võimalik saavutada tema taotletavat eesmärki, mistõttu kohus jätab avalduse läbi vaatamata. Kohus peab siinkohal võimalikuks analoogia alusel kohaldada TsMS §-s 371 lg 2 p 2 sätestatut, mille kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik Loretta Pikma