1-13-3190/41 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

5. märtsil 2015. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-13-3190 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk - Prokurör - Kriminaalasi

Süüdimõistetu R.S-i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu R.S elukoht vabanemisel: XXXX ; isikukood: XXX; töökoht vabanemisel: puudub. Kaitsja -

RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 426 lg-st 1, § 432 lg-test 3,

32 ja 33, kohtunik määras:

Vabastada R.S talle Tartu Maakohtu 10.12.2013. a otsusega mõistetud 1 aasta

6 kuu 27 päeva pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

KarS § 76 lg 5 alusel määrata R.S-ile katseaeg 6 (kuus) kuud.

Katseaeg hakkab KarS § 78 p 2 kohaselt kulgema alates kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada R.S-i järgima katseajal KarS § 75 lg-s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid:

1. elada kohtu määratud alalises elukohas XXXX

2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 ja 4 alusel määrata R.S-ile katseajaks järgmised kohustused:

1. asuda tööle ühe kuu jooksul alates vabanemisest või võtta end sama aja jooksul

Töötukassas töötuna arvele;

2. mitte tarvitada alkoholi.

Määrus R.S-i suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu talitusele.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud

Tartu Maakohtu 10.12.2013. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-3190 karistati R.S-i

KarS § 200 lg 1 järgi 2 aasta vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud vangistust 1/3 võrra ja karistati R.S-i 1 aasta 4 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel loeti mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 3 päeva, R.S-i poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 1 aasta 3 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 10.06.2011. a otsusega mõistetud ärakandmata karistus 3 kuud vangistust ja mõisteti R.S-ile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 6 kuud 27 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 18.12.2013. a.

Tartu Maakohtu 10.06.2011. a otsusega on R.S-i karistatud KarS § 424 järgi 3 kuu vangistusega tingimisi KarS § 74 lg 1, 3 alusel 18 kuu pikkuse katseajaga. KrMS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti R.S-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks alates otsuse jõustumisest.

Tartu Maakohtu 21.01.2015. a määrusega jäeti muutmata R.S-ile Tartu Maakohtu 10.12.2013. a otsusega mõistetud karistused.

Kinnipeetava karistusaeg algas 13.01.2014. a ja lõppeb 09.08.2015. a.

Karistuse kandmiselt ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes R.S 31.01.2015. a, olles ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.

Tartu Vangla toetab R.S-i vabastamist tingimisi enne tähtaega tema allutamisega käitumiskontrollile.

Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt on R.S vabanemisel olemas kindel elukoht oma XXXX juures. XXXX sõnul suhtleb ta XXXX telefoni teel iga päev ning on käinud ka külastustel. R.S osaleb vangistuses olles tööhõives XXXX, kus tema enda sõnul on tal töö olemas ka vabanemisel. Tasumata rahalisi nõudeid on tal 26.11.2014. a seisuga 850,78 eurot, vabanemisfondis on 154,03 eurot. Kriminaalhooldaja leiab, et vabaduses võib R.S-i käitumist hakata mõjutama alkoholi kuritarvitamine, mistõttu on oht, et selle tagajärjel võib ta sattuda konflikti ja käituda vägivaldselt.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

Süüdimõistetu R.S kinnitas kohtus, et soovib karistuse kandmiselt enne tähtaega vabaneda. Tal on võimalus asuda vabanemisel kohe tööle Tartus asuvasse ehitusfirmasse, kus töötab tema XXXX. Tal ei ole vabaduses tuttavaid, keda on kriminaalkorras karistatud. R.S tunnistas alkoholiprobleemi olemasolu. anglas on tõestanud ennast – käib väljaspool tööl ja ei ole ühtegi karistust.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Allar Nisu ei toeta R.S-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. R.S-i on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning hetkel kannab kolmandat reaalset vangistust. Ta on jätkanud uute õigusrikkumiste toimepanemist ning prokuröril puudub usk, et viimati mõistetud karistus on R.S-i muutunud. Samuti on ta varasemalt määratud kriminaalhooldusele, kus on rikkunud käitumiskontrolli nõudeid ning sooritanud katseajal uue kuriteo. Viimati pani R.S toime raske esimese astme kuriteo ning ära kantud karistuse pikkus ei ole vastavuses kuriteo raskusega.

Kohtu seisukoht

R.S kannab käesoleval ajal karistust tahtliku esimese ja teise astme kuriteo toimepanemise eest.

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

R.S on temale mõistetud karistuse ajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku ning rohkem kui 4 kuud. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Vabanemisel on R.S olemas kindel elukoht aadressil XXXX. R.S-i enda sõnul on tal võimalus vangistusest vabanemise korral asuda tööle ehitusfirmasse, kus töötab tema XXXX. Seega on R.S toetav lähivõrgustik, kes saab olla talle toeks vangistusest vabanemise korral. R.S-i on varasemalt karistatud kokku 6-l korral, kehtivaid karistusi on 3. Käesoleval ajal kannab ta kolmandat reaalset vangistust. R.S on varasemalt viibinud katseajal, kuid pannud toime uue kuriteo, s.o röövimise, mida ta käesoleval ajal kannab, ning millele on liidetud varasema otsusega KarS § 424 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa. Seega on süüdimõistetu jätkanud uute kuritegude toimepanemist ajal, mil talle anti võimalus kanda karistust vabaduses.

Vangla iseloomustusest nähtub, et R.S-i üheks kuritegeliku käitumise põhjuseks oli alkoholi tarbimine. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt on ka tema XXXX sõnul R.S liialdanud alkoholiga, seda just vangistuseelsel perioodil. Ka vangistuse kandmisele ilmus kinnipeetav alkoholijoobes. Samas on positiivne asjaolu, et R.S on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kus räägiti alkoholist, narkootikumidest, suhtlemisest jms ning ta on tunnistanud temal esinevat probleemi.

Samuti on positiivne see, et R.S ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi ning vangistuse kandmise ajal on ta osalenud tööhõives. Perioodil 01.07.2014. a – 06.10.2014. a osales ta majandusabitöödel ning alates 06.10.2014. a kuni käesoleva ajani töötab väljaspool vanglat soodustatud korras XXXX. Seega on olemas kõik eeldused, et tööle saamise korral suudab isik endale iseseisvalt elatusvahendeid teenida, seda juhul kui suudab vältida alkoholi kuritarvitamist. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et isikul on vabanemisfondis 224,24 eurot ning tema vastu suunatud nõudeid on 675,28 eurot.

Kohus nendib, et R.S-i on toime pannud raske kuriteo, röövimise, mis on esimese astme kuritegu. Samas asub kohus seisukohale, et R.S on vangistuse kandmise ajal näidanud oma käitumisega, et on motiveeritud edaspidi olema seadusekuulekas ning ta on aru saanud oma tegude tagajärgedest. R.S-i poolt ärakantud karistuse aeg on olnud piisav, et ennast ühiskonna silmis rehabiliteerida, arvestades seda, et tegemist oli röövimisega, kus puudusid koosseisulised raskendavad asjaolud. Samuti on tal vabaduses olemas toetav lähivõrgustik ning ta on seadnud eesmärgiks asuda tööle.

Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et R.S-i on võimalik vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada, määrates talle kohustused, mis aitavad võimalikke riske maandada. Arvestades seda, et R.S on alkoholiprobleemid, ta ong kuritegusid toime pannud alkoholijoobes, tuleb R.S-ile KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata kohustus mitte tarvitada alkoholi. Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb R.S KarS § 75 lg 2 p 4 alusel määrata kohustus asuda tööle peale vabanemist ühe kuu jooksul või pöörduda Töötukassasse ning võtta end töötuna arvele.

Kuna R.S-i poolt ärakandmata karistus on alla 6 kuu, siis tuleb talle KarS § 76 lg

5 alusel määrata katseajaks 6 kuud.

Ingeri Tamm Kohtunik