4-15-1096/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-15-1096

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. märts 2015 Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Väärteoasja nr

4-15-1096

Kohtunik

Külli Iisop

Väärteoasi E.V

kaebus PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskonna 02.02.2015 kiirmenetluse otsusele nr 10220142705253

Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: E.V (isikukood XXX; elukoht: XXX; töökoht: XXX OÜ)

Kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskond (asukoht:

Kolde pst 65, 10321 Tallinn)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskonna

02.02.2015 kiirmenetluse otsus E.V-le mõistetud rahatrahvi suuruse osas. Karistada E.V liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 (kakssada) eurot.

2. KarS § 66 lg 2 alusel kohus määrab, et E.V-le määratud rahatrahvi summas

200 eurot on võimalik tasuda ositi, s.o. 5 kuu jooksul võrdsetes osades ehk 40 eurot kuus.

Trahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele

EE891010220034796011 SEB pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida ka viitenumber 10220142705253.

Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus

Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates.

Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad

1. 02.02.2015 otsusega väärteoasjas nr 2316,15,001618 määras PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik E.V-le karistuseks liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 järgi rahatrahvi 65 trahviühikut, s.o 260 eurot.

Otsuse kohaselt juhtis E.V 02.02.2015 kell 19.21 Tallinnas Türnpu tänaval, liikudes

Laagna tee suunas mootorsõidukit Audi A6 Avant (registreerimismärgiga XXX) kiirusega 90 km/h +/- 5 km/h teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h. Juht ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 35 km/h. Sellise tegevusega eiras E.V LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid ning tema käitumine kvalifitseeriti väärteona LS § 227 lg 2 järgi.

2. E.V taotles oma kaebuses kiirmenetluses määratud trahvisumma vähendamist, kuna tal ei ole olnud rohkem kui aasta ühtegi karistust, tema majanduslik olukord on raske ning ta kahetseb rikkumist ja saab aru, et põhjustas ohu. Kaebaja hinnangul jättis menetleja tema kahetsuse põhjendamatult tähelepanuta. Materjalide vormistamisel ütles patrullpolitseinik kaebajale, et ei usu, et ta kahetseb. Kaebaja ei saa aru, kas rahatrahvi määramisel võetakse arvesse fakte või politseiametniku arvamust. Kaebaja kohtuistungist osa võtta ei soovinud.

3. Kohtuväline menetleja esitas 25.02.2015 kaebuse kohta kirjaliku arvamuse, milles leiab, et väärtegu on kaebaja poolt toimepandud ja tõendatud. Kohtuvälise menetleja hinnangul on kahetsuse arvesse võtmine menetleja otsustada ning antud juhul ei pidanud menetleja seda puhtsüdamlikuks. Vastuses viitab menetleja Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-18-14 p-le 11 ning väidab, et paljasõnaliselt kergema karistuse ootuses võib igaüks oma tegu kahetseda, kuid kui see siiralt ei väljendu, siis ei pea menetleja seda KarS § 57 lg 1 p 3 mõistes arvestama.

Kohtuväline menetleja peab kaebaja ületatud sõidukiirust (35 km/h) asulasisesel teel vastutustundetuks, mille tagajärjed võinuks olla väga halvad. Arvestades isiku majanduslikke võimalusi, on menetleja nõus rahatrahvi ositi tasumisega. Kohtuväline menetleja nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused

4. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 2316,15,001618 materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §- le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.

5. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses. Asjaolu, et E.V ületas lubatud asulasisesel teel lubatud sõidukiirust, on tõendatud kaebaja enda ütlustega, samuti muude kogutud materjalidega. Kaebaja on menetlusaluse isikuna tunnistanud, et juhtis otsuses märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit ning ületas kiirust. Kaebaja auto kiirus on fikseeritud liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis, millest tulenevalt oli seadme lugem 50 km/h teelõigul 90 km/h +/-5 km/h ning sellest tulenevalt ületas kaebaja mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 35 km/h. Lisaks sellele on tunnistajana üle kuulatud politseiametnik Villu Küttner, kes selgitas kaebaja auto kiiruse mõõtmisega seonduvaid asjaolusid ning mõõtmise tulemust.

Eeltoodust tulenevalt on lubatud sõidukiiruse ületamine asulasisesel teel, s.o LS § 15 lg 1 p 2 sätestatud rikkumine E.V poolt tõendatud kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega, samuti on tema tegu õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastatud.

6. LS § 227 lg 2 võimaldab süüdlast lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–

40 kilomeetrit tunnis karistada rahatrahviga kuni 100 päevamäära või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuueks kuuks. Kohtuväline menetleja on E.V-le toimepandu eest määranud karistuseks rahatrahvi 65 trahviühikut, s.o üle sanktsiooni keskmise määra. Menetleja ei ole raskendavaid asjaolusid menetlusaluse isiku teos leidnud ning isiku kirjalikus seletuses märgitud kahetsust kergendavaks asjaoluks pidanud.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga selles, et kaebaja süü on keskmisest suurem.

E.V on toime pannud enamohtliku süüteo, st ületanud sõidukiirust vähemalt 35 km/h.

Kaebaja peab talle mõistetava karistusega tunnetama, et juht ei tohi liikluseeskirja nõuetesse suhtuda ükskõikselt. Piirkiirusel on põhjus. Kui kaebaja soovib edaspidigi mootorsõiduki juhina liikluses osaleda, tuleb tal oma käitumist oluliselt muuta ning liigelda viisil, mis oleks turvaline nii iseendale kui ka teistele kaasliiklejatele. Üksnes süü suurusest lähtudes oleks põhjendatud karistus üle sanktsiooni keskmise määra.

Samas kohus leiab, et puhtsüdamliku kahetsuse näol esineb asjas ka karistust kergendav asjaolu. Kahetsuse siiruse hindamine ei saa toimuda pelgalt menetleja sisetunde järgi. Vastupidi, kuna E.V oli enda kirjalikus seletuses avaldanud kahetsust toimepandu suhtes, siis tuleb kahetsuse mittearvestamist karistust kergendava asjaoluna igal juhul põhjendada (vt ka Riigikohtu otsuse nr

3-1-1-33-07 p-s 9 väljendatud seisukohta). Käesoleval juhul on otsus karistuse küsimuses motiveerimata ning kohtul ei ole võimalik kontrollida, millistele asjaoludele tuginedes pidas menetleja kaebaja kahetsust paljasõnaliseks.

Seega usub kohus, et kaebaja kahetseb oma tegu, arvestab ka sellega, et isikut ei ole varem väärteokorras karistatud ning peab võimalikuks vähendada kaebajale mõistetud rahatrahvi 15 päevamäära ulatuses. Trahv sanktsiooni keskmises määras (50 päevamäära) ehk 200 euro suurune rahatrahv on kohtu hinnangul küllaldane, et mõjutada süüdlast mitte enam toime panema uusi süütegusid ning selline karistus on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega.

7. Kuna kaebaja on oma kaebuses rääkinud raskest majanduslikust olukorrast ning kohtuväline menetleja peab põhjendatuks rahatrahvi ositi tasumist, annab kohus KarS § 66 lg 2 alusel

E.V-le võimaluse tasuda trahvi osade kaupa, s.o. 5 kuu jooksul võrdsetes osades ehk 40 eurot kuus. Kohus selgitab täiendavalt, et trahvi tasumine osade kaupa on kaebaja õigus, mitte kohustus. Kui isiku majanduslik olukord paraneb, võib ta trahvi ära maksta enne otsusega määratud tähtaega.

Väärteo eest määratud karistus kantakse karistusregistrisse ning kustutatakse sealt aasta möödumisel alates trahvi täielikust tasumisest. Seega on trahvi võimalikult kiire tasumine kaebaja enda huvides.

Otsuse tegemisel juhindub kohus V™S §-dest 132 p 2, 133, 134.

Kohtunik