3-14-53270/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

05.03.2015, Tallinn

Haldusasja number

3-14-53270

Haldusasi

P.J.i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti tekitatud mittevaralise

kahju 100 000 euro hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja – P.J.

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet

RESOLUTSIOON

1. Lugeda P.J.i kaebus mittetähtaegselt esitatuks.

2. Jätta

P.J.i

taotlus

kaebuse

esitamise

tähtaja

ennistamiseks rahuldamata.

3. Lõpetada haldusasja menetlus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates määruse teinud halduskohtu kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. P.J. esitas 23.12.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Politsei- ja

Piirivalveameti (PPA) tekitatud kahju hüvitamist. Kaebuse kohaselt olid PPA 30.10.2010-

01.11.2010 toimingud (relva ja ülemäärase jõu kasutamine kaebaja kinnipidamisel; kaebaja

kinnipidamisele

järgnenud

kohtlemine

kriminaalmenetluse

toimingute

teostamisel)

õigusvastased ning alandasid kaebaja väärikust, mille tõttu kaebaja taotles nimetatud PPA

toimingutega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja hindas mittevaralise kahju

suuruseks 100 000 eurot.

2. Tallinna Halduskohus võttis 21.01.2015 määrusega kaebuse menetlusse. Sama

määrusega andis kohus kaebajale kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks aega kuni

06.02.2015 ning vastustajale kaebuse tähtaegsusega seonduvate seisukohtade esitamiseks aega

kuni 20.02.2015. Kohus selgitas, et tõlgendab kaebust selliselt, et kaebaja vaidlustab käesolevas

kaebuses üksnes neid PPA toiminguid ja selles ulatuses, mis ei ole kohtuasja nr 3-13-821

esemeks. Nimetatud asjas oli kaebuse esemeks tervise kahjustamise ja väärikuse alandamisega

seotud mittevaralise kahju nõue seoses kaebaja viibimisega Vikerlase tänava jaoskonnas

perioodil 31.10.2010 – 01.11.2010 ning Tallinna arestimajas perioodil 01.11.2010 –

25.02.2011. Tallinna Halduskohus rahuldas viidatud haldusasjas 09.01.2015 otsusega osaliselt

P.J.i kaebuse ja mõistis PPA-lt kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 1500 eurot.

Otsus ei ole jõustunud.

3. P.J. esitas 23.01.2015 taotluse kaebetähtaja ennistamiseks, milles selgitas, et on siiani

olnud arusaamal, et kaebuse võib esitada kümne aasta jooksul sündmuste toimumisest ning et

korraga ei või kohtus olla kahte kaebust ühe isiku vastu. Kaebajal puudub juriidiline haridus

ning tema taotlusi advokaadi määramiseks pole kordagi rahuldatud. Samuti puudub vanglas

võimalus juriidilise kirjandusega küllaldaselt tutvuda, sest ligikaudu 180 inimese kohta on vaid

üks arvuti. Kontaktisikud ega vangla juristid kaebajale juriidilisi konsultatsioone ei anna.

Käesoleva asja lahendamine ja süüdlaste karistamine on kaebajale väga olulised. Halduskohus

on õigesti aru saanud, et kaebaja ei vaidlusta uuesti kinnipidamistingimusi Vikerlase tänava

jaoskonnas, vaid üksnes PPA toiminguid.

4. PPA palus 20.02.2015 seisukohas tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata jätta ning

haldusasja menetlus lõpetada. Kaebajale oli juba kinnipidamise käigus selge ning tajutav, et

tema kinnipidamine ei ole tema hinnangul õiguspärane ning selle tagajärjel on talle tekkinud

kahju.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus on jätkuvalt 21.01.2015 määruses väljendatud seisukohal, et kaebus on esitatud

tähtaja rikkumisega. Samuti leiab kohus, et kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamiseks

puudub alus ning asja menetlus tuleb HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel lõpetada.

6. HKMS § 46 lg-st 4 tuleneb, et hüvitamiskaebuse võib esitada kolme aasta jooksul

arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust.

Sõltumata sellest ei saa hüvitamiskaebust esitada pärast kümne aasta möödumist kahju

tekitanud haldusakti või õigustloova akti andmisest, toimingu tegemisest või õigusemõistmisel

tehtud lahendi teatavakstegemisest. Kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava

tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval (HKMS § 67 lg 3 ja

tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg 2).

Kaebaja nõuab hüvitist PPA 30.10.2010 – 01.11.2010 teostatud toimingutega tekitatud kahju

eest. Kaebaja pidi juba PPA poolt toimingute tegemise ajal saama teada talle väidetavalt

tekkinud kahjust ning selle põhjustanud isikust, sest toimingud avaldasid talle koheselt vahetut

mõju. Kuna vaidlusalused toimingud teostati 30.10.2010 – 01.11.2010, siis möödus

kolmeaastane tähtaeg hüvitamiskaebuse esitamiseks hiljemalt 01.11.2013. Kaebaja esitas

kaebuse aga alles 23.12.2014, ületades seega tähtaega rohkem kui ühe aastaga. Kaebaja ei ole

23.01.2015 avalduses ka ise eitanud, et ta esitas kaebuse tähtaega ületades.

7. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei

saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohtupraktikas on leitud, et mõjuv põhjus tähendab

eelkõige seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus. Selliseks põhjuseks

on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Seega peab tegemist

olema isikust sõltumatute asjaoludega. Tähtaja ennistamine on võimalik juhul, kui on esinenud

olulised ja kestvad takistused menetlustoimingu tegemiseks menetlustähtaja jooksul

(Riigikohtu 19.04.2006 määrus asjas nr 3-3-1-26-06, p 12). Erandlikel juhtudel võib mõjuva

põhjusena mõista ka subjektiivseid asjaolusid, st menetlusosalise subjektiivseid võimeid

asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida (Riigikohtu 16.01.2009

määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p 16).

Ennistamise taotlusest ei nähtu ühtegi olulist ja kestvat takistust kaebuse tähtaegseks

esitamiseks. Kaebaja viitas tähtaja ennistamist taotledes juriidiliste teadmiste puudumisele ning

valearusaamadele seoses kohtusse pöördumisega ja lisas, et ta ei ole enda teadmiste

parandamiseks pääsenud ligi küllaldasele kirjandusele ega ole saanud abi advokaadilt või

vangla juristidelt. Seega tugineb kaebaja enda teadmatusele ja kogenematusele ehk

subjektiivsetele asjaoludele. Riigikohus on 01.10.2002 määruses nr 3-3-1-57-02 leidnud, et

küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese

eksimus protsessitoimingutes, kuid tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole

olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad.

Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid kui ka subjektiivset

külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole

alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul.

Kaebaja on juba 2013. a aprillis haldusasjas nr 3-13-821 esitatud kaebuses nõudnud hüvitist

muuhulgas PPA 30.10.2010 – 01.11.2010 toimingutega tekitatud kahju eest. Tallinna

Halduskohus tagastas 23.04.2013 määrusega kaebuse kahjunõude osas, mis puudutas kaebaja

kinnivõtmist 30.10.2010, paigutamist keskkriminaalpolitsei Tööstuse tn hoonesse ja hiljem

samal õhtul Vikerlase tn politseijaoskonda, halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Kaebuse

osalise tagastamise määrus küll jõustus, kuid Tallinna Ringkonnakohus märkis siiski samas

haldusasjas esitatud määruskaebuse lahendamisel oma 19.07.2013 määruses (p 17), et tegelikult

ei olnud halduskohtu põhjendused pädevuse puudumise kohta veenvad ning selgitas kaebajale,

et ta võib sama nõudega, mille halduskohus talle tagastas, ka uuesti kohtusse pöörduda.

Ringkonnakohus soovitas kaebajal taotleda kaebuse muutmist haldusasjas nr 3-13-821

vastavalt HKMS §-le 49. Nimetatud ringkonnakohtu 19.07.2013 määrus edastati kaebajale

samal päeval, seega pidi ta alates määruse kättetoimetamisest aru saama võimalusest pöörduda

tagastatud nõudega uuesti kohtusse või taotleda kaebuse muutmist. Kaebajal oleks olnud alates

ringkonnakohtu 19.07.2013 määruse saamisest kuni 01.11.2013 võimalus esitada tagastatud

nõudega samasisuline nõue halduskohtule uuesti, kuid seda ta õigeaegselt ei teinud. Samuti

selgitas halduskohus 22.05.2014 tehtud määruses haldusasja nr 3-13-821 eelnevat käiku ning

seda, millest koosneb kohtu menetluses olev kahju hüvitamise nõue. Kohus tõlgendas

haldusasjas nr 3-13-821 esitatud kaebust selliselt, et kohtu menetluses on kahjunõue seoses

kaebaja Vikerlase tänava politseijaoskonnas (31.10.2010 – 01.11.2010) ja Tallinna Arestimajas

viibitud ajaga (01.11.2010 – 25.02.2011) ning lisas, et kaebajal on jätkuvalt võimalus taotleda

kaebuse muutmist vastavalt HKMS §-s 49 sätestatud korrale. Seega pidi kaebaja halduskohtu

22.05.2014 määrusest aru saama, millised nõuded on haldusasja nr 3-13-821 esemeks ja

millised mitte ning et kohtul oleks tegelikult võimalik kõiki kaebaja esialgses kaebuses esitatud

nõudeid antud haldusasja raames ühtselt menetleda. Kaebaja ei esitanud halduskohtule kaebuse

muutmise taotlust, kuigi kaebuse muutmise teel oleks tema kaebus HKMS § 49 lg 1 kohaselt

olnud tähtaegne ka nende PPA 30.10.2010 – 01.11.2010 toimingute vaidlustamise osas, millega

seoses on esitatud kaebus käesolevas haldusasjas.

8. Eelnevat kokku võttes asub halduskohus seisukohale, et kuigi kaebajal võivad puududa

juriidilised teadmised, pidi ta nii Tallinna Halduskohtu kui ka Tallinna Ringkonnakohtu

selgitustest aru saama tagastatud nõudega uuesti kohtusse pöördumise võimalusest. Kui kaebaja

ei soovinud tagastatud nõudega kohtu poole pöörduda kaebuse muutmise teel asjas nr 3-13-

821, oleks ta piisava hoolsuse korral saanud välja selgitada, mis aja jooksul on tal veel võimalus

eraldi kaebusega PPA 30.10.2010 – 01.11.2010 toiminguid vaidlustada, kuna ka õiguslikult

kogenematul isikul puudub alus arvata, et kaebuse esitamise tähtajad on piiramatud.

Halduskohtusse pöördumisel on elementaarne tutvuda HKMS-is sisalduva regulatsiooniga.

HKMS § 46 lg 4 mõistmiseks ei ole vaja läbi töötada täiendavat õigusalast kirjandust, kuna

sättest nähtub selgelt, et hüvitamiskaebus tuleb esitada kolme aasta jooksul kahjust ja selle

põhjustanud isikust teadasaamisest. Kümneaastane tähtaeg alates kahju põhjustanud

sündmusest on aga maksimaalne tähtaeg kaebuse esitamiseks, mis ei tähenda, et kolmeaastane

tähtaeg ei kehtiks. Asjaolust, et kaebaja ei saanud konsultatsioone juriidiliste teadmistega

isikutelt, ei tulene vältimatult, et kaebajal oleks olnud võimatu õigeaegselt kohtusse pöörduda.

Kohtul on kaebetähtaja ennistamise kaalumisel põhimõtteliselt võimalik arvestada ka asja

olulisusega kaebaja jaoks, kuid olukorras, kus kaebuse esitamise tähtaega on ilma tegelike

takistuseta ületatud rohkem kui aastaga, ei pea kohus tähtaja ennistamist põhjendatuks.

9. HKMS § 152 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja

ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 kohaselt kohus lõpetab

määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu

ennistamisele. Arvestades eeltoodud põhjendusi tuleb asja menetlus seega lõpetada. Kohus

selgitab, et HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui

sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta

on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.

10. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab

menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel. Kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2

alusel, kuid kuna kaebaja on halduskohtu 21.01.2015 määrusega vabastatud riigilõivu tasumise

kohustusest, ei pidanud ta kohtule riigilõivu tasuma, mistõttu ei saa kohus talle ka riigilõivu

tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Monika Laatsit