3-15-531/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Aili Maasik

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.03.2015, Tallinn

Haldusasja number

3-15-531

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks.

Menetlusosalised

Haldustoiminguks loa taotleja — Maksu- ja Tolliamet

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse — Brait

Arendus OÜ (registrikood 12393022)

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada taotlus.

2. Anda

Maksu-

ja Tolliametile

luba

sissenõude

pööramiseks rahalisele õigusele Eesti Vabariigi

kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu), meetmena

aresti

seadmiseks

Brait

Arendus

OÜ

poolt

19.12.2014 Maksu- ja Tolliameti tagatiste kontole

nr 10220018670014 (viitenumber puudub) deposiidina

makstud tagatissummale 59 549.01 eurot.

3. Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile,

kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa

alusel täitetoimingute sooritamisest. Brait Arendus

OÜ-le toimetada määrus kätte pärast täitetoimingute

sooritamise kohta kohtule teabe laekumist.

Edasikaebamise kord

Määruse

peale

võib

esitada

määruskaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA TAOTLUS

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas maksukorralduse seaduse (MKS) § 136¹ lõike 1 alusel

04.03.2015 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa

saamiseks, juhindudes HKMS § 29 lõikest 1, MKS § 1361 lõikest 1 ning § 130 lg 1 punktist 3,

palus MTA rahuldada taotlus ning anda luba sissenõude pööramiseks rahalistele nõuetele ja

varalistele õigustele, valides meetmena Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) Brait Arendus OÜ

poolt MTA tagatiste pangakontole (deposiitkontole) kantud tagatissummale aresti seadmise

59 549.01 euro ulatuses.

2. Taotluse kohaselt alustas MTA 12.08.2014 teatega nr 12.2-3/030843-1 Brait Arendus OÜ

suhtes üksikjuhtumi kontrolli, mis hõlmas käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust Brait

Arendus OÜ poolt 2014. aasta juunis teostatud tehingute osas AS-ga Espak. MTA laiendas

25.02.2015 teatega nr 12.2-3/030843-3 üksikjuhtumi kontrolli perioodile 2014. aasta jaanuar kuni

august. Kontrollimenetluse käigus tuvastatud asjaolude pinnalt on maksuhaldur seisukohal, et

Brait Arendus OÜ on perioodidel 2014. aasta jaanuar kuni veebruar ja mai kuni august kajastanud

võltsitud Espak AS sularahatšekkidelt sisendkäibemaksu summas kokku 78 390.46 eurot.

Brait Arendus OÜ poolt maksuhaldurile 2014. aasta juuni kontrolli raames esitatud dokumentidest

nähtus, et Espak AS sularaha tšekkidelt on 2014. aasta juunis arvestatud sisendkäibemaksu

summas 29 798.83 eurot. Tehingute tõendamiseks esitas 10.10.2014 Brait Arendus OÜ

skaneerituna Espak AS tšekid, mille seas lisaks 2014. aasta juuni tšekkidele olid ka varasemate

perioodide tšekid. Kokku oli tšekkidel kajastatud kaupadelt arvestatud käibemaks 61 659.31 eurot.

Peaaegu kõigil (v.a üheksal tšekil) Brait Arendus OÜ poolt MTA-le edastatud Espak AS

2014. aasta sularaha tšekkidel on kajastatud kliendina Brait Arendus OÜ, kliendi koodi number

8312, volitatud isik T. P. ning arvete numbrid on 7-kohalised ja algavad numbriga „4“ või „5“.

MTA-le 10.10.2014 esitatud tšekkidel kajastatud andmete kontrollimiseks pöördus maksuhaldur

15.10.2014 päringuga nr 12.2-3/030843-2 Espak AS poole. 16.10.2014 edastas Espak AS

maksuhaldurile Brait Arendus OÜ-le väljastatud sularaha arvetest koondi, mille andmetel on Brait

Arendus

OÜ

perioodil

2014.

aasta

jaanuar

kuni

juuni

soetanud

kaupu

vaid

12 661.80 euro (sh käibemaks 2110.3 eurot) väärtuses. Seejärel edastas maksuhaldur Espak AS

raamatupidajale näidised Brait Arendus OÜ poolt esitatud tšekkidest, misjärel raamatupidaja

vastas, et need tšekid ei ole Espak AS poolt väljastatud ning nendel kajastatud summad Espak AS

müügis ei kajastu, selliste nimedega müüjaid Espak AS-is ei tööta ning tooted on valede

nimetustega. Espak AS poolt edastatud koondist nähtub, et kõikide reaalselt Brait Arendus OÜ-le

väljastatud sularaha tšekkide numbrid on 8-kohalised ja algavad numbriga „0“ või „1“. Espak AS

müügikoondist nähtunud arvetest ühtisid Brait Arendus OÜ poolt esitatud tšekkidega vaid üheksa

tšekki kogusummas 329.85 eurot (sh käibemaks 54.98 eurot).

Seega ilmnes, et Brait Arendus OÜ on kajastanud 2014. aasta juuni sisendkäibemaksuarvestuses

võltsitud Espak AS tšekke. Kuna Brait Arendus OÜ esitas koos 2014. aasta juuni dokumentidega

ka varasemate perioodide Espak AS tšekid, mida samuti ei ole Espak AS äriühingule väljastanud,

siis tekkis maksuhalduril kahtlus, et ka varasemate perioodide sisendkäibemaksuarvestuses on

kajastatud võltsitud Espak AS tšekke. 09.12.2014 tegid MTA uurimisosakonna ametnikud Brait

Arendus OÜ kriminaalmenetluse raames läbiotsimise, mille käigus võeti ära Brait Arendus OÜ

raamatupidamisdokumendid (periood alates 2014. aasta jaanuar). Seejärel koostati dokumentide,

sh Brait Arendus OÜ raamatupidamises kajastatud Espak AS sularahatšekkide ning Espak AS

poolt edastatud müügikoondi perioodil 01.01.2014–30.11.2014 Brait Arendus OÜ-le väljastatud

arvetest, põhjal maksuarvestus, mis hõlmas maksustamisperioodide 2014. aasta jaanuar kuni

november käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust. Maksuarvestuse koostamisel tegi

maksuhaldur Brait Arendus OÜ 2014. aasta jaanuari kuni novembri raamatupidamisdokumentide

alusel kindlaks, et Brait Arendus OÜ on maksustamisperioodidel 2014. aasta jaanuar kuni

veebruar ja mai kuni august arvestanud sisendkäibemaksu summas 78 390.46 eurot võltsitud

Espak AS sularahatšekkidelt. Seega 2014. aasta jaanuar kuni august käibedeklaratsioonidel

esitatud andmete õigsuse kontrolli raames vähendatakse Brait Arendus OÜ sisendkäibemaksu

78 390.46 eurot ning suurendatakse käibemaksu tasumise kohustust 78 390.46 eurot.

3. Maksuhaldur põhjendab taotlust asjaoluga, et Brait Arendus OÜ on selle juhatuse liikme sõnul

likvideerimisel ja ettevõtlustegevuse lõpetanud ning äriühingul varad puuduvad.

Pärast MTA poolt 09.12.2014 kriminaalmenetluse raames teostatud Brait Arendus OÜ läbiotsimist

ning dokumentide äravõtmist on toimunud muutused Brait Arendus OÜ juhatuse koosseisus ning

varade seisus. Äriregistri andmetel on alates 22.01.2015 äriühingu juhatuse liikmeks Janek

Paklinski, kes on 26.02.2015 andnud MTA-le teavet, et käesoleval ajal Brait Arendus OÜ ei

tegutse ning äriühing on likvideerimisel. MTA on äriühingu suhtes viinud läbi ka ettevõtlusega

Eestis tegelemise kontrolli, mille raames jättis äriühing oma ettevõtlustegevuse tõendamata. Selle

tulemusena 20.02.2015 kustutati Brait Arendus OÜ käibemaksukohustuslaste registrist.

Maanteeameti liiklusregistri andmetel kuulus Brait Arendus OÜ omandisse neli sõidukit, ning

äriühing on kõik sõidukid 19.01.2015 ja 20.01.2015 võõrandanud. Käesoleva hetke seisuga

puuduvad Brait Arendus OÜ-l registrijärgsed varad (kinnistusregister, väikelaevade register,

väärtpaberite register, liiklusregister).

Taotluse esitamise seisuga on Barit Arendus OÜ-l esitatud ainult 2013. aasta majandusaasta

aruanne, milles esitatud andmetest ilmneb, et 2013. aasta majandusaasta lõppes 31 565.00 euro

suuruse kasumiga, kuid ettevõttel oli samal ajal ka 58 102.00 euro suurune võlg. Põhivara

moodustas kõigist varadest 31.33% ning sinna kuulusid kõik soetatud transpordivahendid

(jääkmaksumusega 27 514.00 eurot) ja muud masinad ning seadmed (jääkmaksumusega 439

eurot). Kuna tegemist on 2013. aasta aruandega, siis on äriühingu majanduslik seis muutunud.

Teise menetluse (2014. aasta novembri käibemaksu tagastusnõude õigsuse kontroll) käigus

maksuhaldurile esitatud dokumentidest nähtus, et äriühingu pangakontode lõppsaldod olid

30.11.2014 seisuga kokku 545 944.96 eurot. 2014. aasta detsembri ja 2015. aasta jaanuari

pangakontode väljavõtteid ei ole Brait Arendus OÜ maksuhaldurile veel esitanud, mistõttu puudub

teave neil perioodidel vahendite liikumise kohta. Võrreldes Brait Arendus OÜ 2014. aasta

novembri ja 2015. aasta jaanuari käibedeklaratsioone varasemate perioodidega, nähtub, et

müügikäive on olulisel määral langenud ning kulud on olnud suuremad kui tulud. Lisaks nähtus

Brait Arendus OÜ aruandva isiku kontolt, et 30.11.2014 seisuga oli äriühingul aruandva isiku T.

P. ees kohustusi summas kokku 138 050.08 eurot. Äriühingul on kohustusi hankijate ja aruandvate

isikute ees.

Seetõttu ei pruugi Brait Arendus OÜ-le 2014. aasta jaanuar kuni august käibedeklaratsioonides

deklareeritud andmete õigsuse kontrolli kohta maksuotsuse väljastamise järgselt äriühingu

rahaline ja varaline seis võimaldada kontrolli tulemusena määratavat maksusummat tasuda ning

selle hilisem sissenõudmine võib maksuhalduril osutuda võimatuks.

4. Kontrolli tulemusel tekkiva maksukohustuse tagamiseks on MTA hinnangul sobivaks

täitetoiminguks aresti seadmine Brait Arendus OÜ poolt MTA deposiitkontole nr

10220018670014 (viitenumber puudub) 19.12.2014 kantud summale 59 549.01 eurot, sest see

aitab vähemalt osaliselt tagada võimaliku maksukohustuse täitmist. Võttes arvesse Brait Arendus

OÜ kirjeldatud rahalist ja varalist seisu, peab maksuhaldur arvestama lisaks asjaolule, et äriühing

ei pruugi olla võimeline tasuma maksuotsusega määratavat summat, ka vajadusega täitetoimingute

sooritamiseks, millega kaasnevad täitekulud. Seega on maksuhalduri hinnangul põhjendatud

maksukohustuse nõude tagamise käigus tagada ka nõue võimalike täitekulude osas.

5. Maksuhaldur selgitab taotluses, et tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 punktist 3 lõpetab maksuhaldur

konkreetse isiku vastu suunatud täitetoimingud, kui Brait Arendus OÜ on esitanud tagatise MKS §

120 lg 1 punkti 3, § 121 kohaselt suuruses 94 068.55 eurot (78 390.46 eurot + 20% sundtäitmise

kulud), valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule.

Maksuhaldur on selgitanud, et lõpetab MKS § 136¹ lõike 3 kohaselt täitetoimingu hiljemalt kahe

tööpäeva jooksul juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui

maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise

tagamiseks.

6. Ülaltoodu alusel ja arvestades maksumenetluse ning võimaliku kohtumenetluse pikkust, leiab

maksuhaldur, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute

sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise

korral võib haldusakti täitmine muutuda võimatuks

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lõike 1 kohaselt annab kohus seadusega

sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa. Kui seadus ei sätesta teisiti, vaatab kohus

taotluse läbi ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses

(HKMS § 264 lg 4 ls 1). Lihtmenetluse sätete, HKMS §-de 134–136, kohaselt tuleb

menetlusosalist teavitada õigusest olla ära kuulatud. Menetlusosaliseks on loa andmise

otsustamisel taotleja ja seaduses sätestatud juhtudel isik, kelle suhtes loa andmist taotletakse

(HKMS § 264 lg 3 ls 2). MKS § 1361 ei nimeta menetlusosalisena isikut, kelle vara suhtes loa

andmist taotletakse, samuti oleks isiku eelnev ärakuulamine vastuolus viidatud normi eesmärgiga

sooritada täitmist tagavad toimingud enne rahalise nõude määramist ja vältida nõude

sissenõudmise võimatuks muutumist. Eeltoodust tulenevalt ei kuula kohus loa andmisel ära isikut,

kelle suhtes loa andmist taotletakse.

8. MKS § 1361 lõikega 1 sätestatakse, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib

põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist

võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa

saamiseks, sooritamaks MKS § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on

muuhulgas õigus taotleda rahalise õiguse sissenõudmisele pööramist, sh aresti seadmist

ettemaksukontole (MKS § 130 lg 1 p 3).

9. MKS § 1361 lõike 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus,

millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus;

2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille

esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lõikes 1 või

täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab

valitud toimingu tegemist vajalikuks.

10. MKS § 1361 lõikes 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi

viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning

teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või

kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva

maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks

õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse

tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lõikes 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda

maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui

maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse

tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad

kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus

maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede

saabumise tõenäosust.

11. Kontrollinud esitatud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus

vastab seaduses ettenähtud nõuetele ja on piisavalt põhjendatud. Kohtule on esitatud taotluse

lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.

Nähtuvalt taotlusest ja sellele lisatud menetluse alustamise teadetest on maksuhaldur algatanud

Brait Arendus OÜ suhtes üksikjuhtumi kontrolli (tl 6, 7), mille tulemusel on Brait Arendus OÜ

maksuotsusega määratav maksukohustus 78 390.46 eurot. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt

ei saa kohus väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on

kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine.

Kohus nõustub maksuhalduri hinnanguga, et kuivõrd Brait Arendus OÜ majandustegevus on

olulisel määral vähenenud ning äriühing on enda omandis oleva registervara maksumenetluse ajal

valdavas osas võõrandanud, on võimalik, et tekib olukord, kus maksuotsuse sundtäitmine ei ole

enam võimalik või on oluliselt raskendatud. Maksumenetluses kogutud tõendid viitavad

maksupettusele (võltsitud arvete alusel sisendkäibemaksu kajastamine tegelikkusest suuremas

summas enammakse tekitamise ja maksude tasumisest hoidumise eesmärgil) ning seega võib

maksukohustuslane ka tulevikus asuda maksude maksmisest kõrvale hoiduma. Taolise olukorra

tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase maksuotsuse

täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist maksuotsusega.

Praegusel juhul ei ole MKS § 98 lõikes 1 sätestatud maksusumma määramise aegumistähtaeg

möödunud, kuivõrd kontrollimenetluse käigus kontrollitakse 2014. aasta maksudeklaratsioonidel

esitatud andmete õigsust. Brait Arendus OÜ õigusvõime ei ole lõppenud.

Taotluses on üheselt ja arusaadavalt märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud isiku suhtes,

kui isik esitab MKS § 120 lg 1 punkti 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise ning valitud tagatise

väärtus peab olema 94 068.55 eurot, mis katab nii maksuvõla kui eeldatavad sundtäitmise kulud.

Maksuhaldur taotleb täitetoiminguna maksuhalduri kontole nr 10220018670014 (viitenumber

puudub) tasutud tagatise 59 549.01 euro arestimist. Maksuhaldur on vastava tagatise määranud

suuliselt. MKS § 126 lõike 3 esimese lause kohaselt tagastatakse selleks määratud kontole

makstud tagatissumma kümne päeva jooksul vastava taotluse esitamisest arvates, välja arvatud

juhul, kui õigusaktis on ette nähtud teisiti. Maksuhalduri kinnitusel ei ole äriühing esitanud

taotlust raha tagastamiseks. Käesoleval juhul on Brait Arendus OÜ käibemaksukohustuslaste

registrist kustutatud.

12. Ülaltoodud asjaolud koosmõjus määratava maksuotsuse sundtäitmise võimatuse kahtlusega

annavad aluse tagatisraha arestimiseks. Kohus leiab, et taotletud abinõu on vastavuses

maksuhalduri nõude ja võimalike sundtäitmise kulude suurusega.

13. Määrus toimetatakse kätte MTA-le, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa

alusel täitetoimingute sooritamisest. Brait Arendus OÜ-le toimetatakse määrus kätte pärast kohtu

teavitamist täitetoimingute sooritamisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Aili Maasik

kohtunik