4-15-958/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-15-958

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. märtsil 2015 Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Väärteoasja nr

4-15-958

Kohtunik

Külli Iisop

Väärteoasi

kaebus PPA Põhja prefektuuri R.U

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

menetlustalituse 14.01.2015 otsusele väärteoasjas nr 2315,14,010168

Kohtumenetluse pooled

(isikukood XXX;

Kaebuse esitaja: R.U elukoht: XXX õpib XXX kutseõppes)

Kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalitus (asukoht: Pärnu mnt 139, Tallinn)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 14.01.2015 otsus R.U-le mõistetud rahatrahvi suuruse osas. Karistada R.U liiklusseaduse (LS) § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o

160 (ükssada kuuskümmend) eurot.

2. KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et R.U-le määratud rahatrahv summas 160 eurot on võimalik tasuda ositi, s.o 8 (kaheksa) kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest ehk 20 (kakskümmend kaks) eurot kuus.

Trahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele

EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedpank pangas või arvele EE403300333416110002 Danske pangas, märkida tuleb viitenumber 10220155007278.

Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates.

Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad

1. 14.01.2015 otsusega väärteoasjas nr 2315,14,010168 määras PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse juhtivspetsialist R.U-le karistuseks liiklusseaduse (LS) § 201 lg 1 järgi rahatrahvi 60 trahviühikut, s.o 240 eurot. Otsuse kohaselt juhtis R.U 25.12.2014 kell 21.10 XXXsissesõidu tee juures mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellise tegevusega eiras R.U LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid.

2. oma kaebuses kohtule palub vähendada rahatrahvi suurust ja määrata see maksmisele R.U ühe aasta jooksul. Taotlust põhjendab kaebaja sellega, et tal puuduvad eelnevad karistused, ta õpib päevases kutseõppes ja peres on sissetulek ainult tema emal. Kaebaja rõhutab, et kahetseb toimepandud tegu. Kaebaja on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

3. Kohtuväline menetleja oma vastuses kaebusele leiab, et vaidlustatud otsuse muutmiseks puudub alus ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja käitumine näitab selgelt tema ükskõikset ja üleolevat suhtumist liiklusreeglitesse ja võimalikku saabuvasse tagajärge. Karistuse määramisel tuleb arvestada erinevate liiklusalaste rikkumiste taunitavust ning rikkumise võimalikke tagajärgi. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu ning üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkumiste mõjutamine läbi selliste karistuste, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema.

Väärteoasja menetlemisel ei ole kohtuväline menetleja kohaldanud vääralt menetlusvõi materiaalõigust ning kaebuses ei ole toodud asjaolusid, mis võiksid kaasa tuua otsuse tühistamise. Küll aga ei vaidle kohtuväline menetleja vastu, kui kohus määrab rahatrahvi tasumise ositi, samuti on ta nõus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused

4. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 2315,14,010168 materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S §- le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.

5. tunnistab väärtegude toimepanemist ning selle asjaolude, tõendatuse ja kvalifikatsiooni R.U osas vaidlus puudub. Kohus leiab samuti, et R.U käitumine on õigesti kvalifitseeritud ja talle süüks arvatud tegu on tõendamist leidnud väärteoasjas kogutud materjalidega.

6. karistati LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga R.U

60 trahviühikut, s.o summas 240 eurot.

LS § 201 lg 1 kohaselt võis selle väärteo eest kohaldada karistusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või aresti (kehtis kuni 31.12.2014). R.U-le on seega toimepandu eest määratud rahatrahv üle sanktsiooni keskmise määra.

Kohtuväline menetleja on otsuses märkinud, et arvestas karistuse määramisel isiku kahetsusega ja raskendavate asjaolude puudumisega.

Kohtu hinnangul on karistus aga liiga range, sest hoolimata kergendavast asjaolust ja raskendavate asjaolude puudumisest on kohtuväline menetleja pidanud siiski vajalikuks karistada isikut rahatrahviga üle sanktsiooni keskmise määra. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta (RKKKo 3-1-1-58-13 p 7; RKKKo 3-1-1-77-

11 p 11 jt), millest tulenevalt tuleb karistuse lähtekohaks võtta sanktsiooni keskmine määr ja sealt hakata kaaluma, kas on alust ja põhjust karistust kohaldada alla või üle sanktsiooni keskmise määra.

R.U ei ole kehtivaid väärteokaristusi. Ta on oma süüd tunnistanud ning toimepandut puhtsüdamlikult kahetsenud juba kohtueelses ning see on karistust kergendav asjaolu. Erinevalt kohtuvälisest menetlejast ei pea kohus R.U süüd suurendavaks asjaoluks seda, et kaebaja soovis sõita vaid 500 meetri kaugusele oma elukohast. Seega piisab isiku mõjutamiseks ka rahatrahvist alla sanktsiooni keskmist määra.

Arutataval juhul on võimalik R.U-le määratud karistust vähendada 20 päevamäära ulatuses.

40 päevamäära, s.o 160 euro suurune rahatrahv on küllaldane, et süüdlasele meelde tuletada liiklusseadusest kinnipidamise kohustust ja vajalikkust ning seda, et reeglite rikkumise korral võib järgneda tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg. Selline karistus on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega.

7. on palunud kohtul võimaldada rahatrahvi tasumist ositi. Oma taotlust põhjendab ta R.U asjaoluga, et ta ei tööta ning õpib päevases kutseõppes. Kohus arvestab toodud põhjusi ning KarS § 66 lg 2 alusel peab mõistlikuks anda kaebajale võimalus tasuda mõistetud rahatrahv 160 eurot osade kaupa, s.o kaheksa kuu jooksul otsuse jõustumisest võrdsetes osades, tasudes seega igas kuus 20 eurot.

Kohus selgitab täiendavalt, et rahatrahvi tasumine 8 kuu jooksul on kaebaja õigus, mitte kohustus. Kaebajal on alati võimalus otsida kasvõi juhutöid ja trahv enne otsusega määratud tähtaega ära maksta. Väärteo eest mõistetud karistused kantakse karistusregistrisse ning kustutatakse sealt aasta möödumisel alates trahvi täielikust tasumisest. Seega on rahatrahvi võimalikult kiire tasumine kaebaja enda huvides.

Otsuse tegemisel juhindub kohus V™S §-dest 132 p-dest 1 ja 2, 133, 134, 135.

Külli Iisop Kohtunik