3-14-51329/42 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-14-51329 Otsuse kuupäev

5. märts 2015 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Andri Ladevi kaebus Tartu Vangla 17.04.2014 käskkirja nr 6- 2/478 tühistamiseks ja nimetatud käskkirja alusel kartseris viibimisega tekitatud kahju hüvitamiseks Asja läbivaatamine

3. veebruari 2015 kohtuistungil Menetlusosalised

Resolutsioon Kaebaja – Andri Ladev Vastustaja – Tartu Vangla

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 6. aprill 2015. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Vangla 17.04.2014 käskkirjaga nr 6-2/478 karistati kinnipeetav Andri Ladevit distsiplinaarkorras 10 päevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirja kohaselt andis A. Ladev kinnipeetav Terki Tunisele viimaselt 01.03.2014 läbiotsimisel äravõetud tabletid. A. Ladev kandis kartserikaristuse ära perioodil 01.05.2014 – 11.05.2014.

2. 30.06.2014 saabus Tartu Maakohtusse (edastatud Tartu Halduskohtusse) A. Ladevi kaebus talle määratud distsiplinaarkaristuse peale. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-14-51329.

3. 02.07.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Ladevi kaebus Tartu Vangla 17.04.2014 käskkirja nr 6-2/478 tühistamiseks. Kaebaja taotles enda riigilõivu tasumisest vabastamist kaebuse esitamisel ning riigi õigusabi. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-14-51348.

4. Haldusasjas nr 3-14-51348 esitas Tartu Halduskohus 07.08.2014 Tartu Vanglale kohtunõude, milles palus väljastada kohtueelse menetluse materjalid ning väljavõtte kaebaja vanglasisesest isikuarvest. Tartu Vangla täitis kohtunõude 08.08.2014.

5. Tartu Halduskohus rahuldas 04.09.2014 määrusega A. Ladevi taotluse tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning võttis kaebuse haldusasjas nr 3-14-51348 menetlusse. Ühtlasi jättis kohus rahuldamata A. Ladevi riigi õigusabi taotluse.

6. 09.09.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Ladevi määruskaebus 04.09.2014 riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise määruse peale. Tartu Ringkonnakohus jättis A. Ladevi määruskaebuse 11.09.2014 rahuldamata. Riigikohus jättis 24.11.2014 menetlusse võtmata A. Ladevi määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu 11.09.2014 määruse peale.

7. Tartu Halduskohtusse saabus 16.09.2014 T. Tunise avaldus haldusasjas nr 3-14-51348, milles ta teatab, et tema ei saanud vaidlusaluseid ravimeid A. Ladevi käest.

8. Tartu Vangla palus oma 02.10.2014 kirjalikus vastuses kaebusele haldusasjas nr 3-14-51348 jätta kaebuse rahuldamata.

9. 16.10.2014 jättis Tartu Halduskohus kaebuse haldusasjas nr 3-14-51329 käiguta ning andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, kuna kaebusest ei selgunud konkreetset nõuet ning samuti polnud kaebaja tasunud riigilõivu.

10. 22.10.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Ladevi puuduste kõrvaldamise avaldus haldusasjas nr 3-14-51329. Avalduses nõuab A. Ladev kartserisse paigutamisega tekitatud kahju hüvitamist. Ühtlasi nõudis ta Tartu Vangla 17.04.2014 käskkirja nr 6-2/478 tühistamist. Samuti taotles ta enda riigilõivu tasumisest vabastamist ning riigi õigusabi.

11. Tartu Halduskohus esitas 28.10.2014 Tartu Vanglale kohtunõude, milles paluti teatada, kas

A. Ladev on esitanud vanglale kahju hüvitamise taotluse ning väljastada väljavõtte A. Ladevi vanglasisesest isikuarvest. Tartu Vangla täitis kohtunõude 29.10.2014 ja 30.10.2014.

12. Oma 07.11.2014 määrusega haldusasjas nr 3-14-51329 tagastas Tartu Halduskohus tühistamisnõude, kuna see oli juba haldusasjas nr 3-14-51348 menetlusse võetud. Kohus vabastas A. Ladevi riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel ning võttis ülejäänud osas kaebuse menetlusse. Riigi õigusabi taotluse jättis kohus rahuldamata.

13. Tartu Vangla palus oma 28.11.2014 vastuses kaebusele haldusasjas nr 3-14-51329 jätta see rahuldamata.

14. Tartu Halduskohus liitis 12.01.2015 määrusega haldusasjad nr 3-14-51329 ja 3-14-51348 ühte menetlusse, kasutades edaspidi haldusasja numbrit 3-14-51329. Ühtlasi andis kohus Tartu Vanglale tähtaja kaastööteate nr 1450000071 kohtunikule tutvustamiseks.

15. 19.01.2015 määras kohus asja läbivaatamisele 03.02.2015 kohtuistungil ning kohustas Tartu Vanglat esitama T. Tunise distsiplinaarasja nr 6-2/362 materjalid ning teatama, millistel perioodidel ning millises mahus on A. Ladevile olnud välja kirjutatud ravimid Sertralin ja Quetiapine.

16. Tartu Vangla esitas 26.01.2015 nõutud dokumendid ja teabe.

17. Asjas toimus 03.02.2015 kohtuistung, millel osalesid A. Ladev ning Tartu Vangla esindaja Janno Voog. Kohus teatas istungil, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 05.03.2015.

Kaebuse põhjendused

18. Kaebaja on seisukohal, et tema ei ole T. Tunisele tablette andnud ning seda tõendab ka T. Tunise avaldus. Ta soovib oma nime väärikust kaitsta ning tuua välja vale. Tartu Vangla on tuginenud anonüümse kaaskinnipeetava ütlustele ning väidetavale videosalvestusele, samas on jäetud tähelepanuta kahe väidetavalt rikkumises osalenu ütlused, mis erinevad anonüümse isiku ütlustest. Karistus on sisuliselt määratud kontrollimatult.

19. Oma 22.10.2014 kohtusse saabunud avalduses selgitab A. Ladev, et nõuab õiglast hüvitist kohtu äranägemisel, kuna talle on tekitatud mittevaralist kahju sellega, et ta pidi veetma 10 ööpäeva kartseris. 03.11.2014 kohtusse saabunud avalduses märgib A. Ladev, et ei ole selge, miks võeti aluseks kolmanda isiku ütlused, mitte aga ühe osapoole omad.

20. Kaebaja märgib 19.01.2015 kohtusse saabunud avalduses, et ta ei ole Tartu Vanglas ainuke kinnipeetav, kes saab psühhiaatrilt ravimeid ning Tartu Vangla peab ära tõendama ka perioodi, mil tema omandas need tabletid. Ta on pidanud pärast ravimite manustamist näitama vanglaametnikele oma suud. Seega peab Tartu Vangla tõendama, et ta ei ole arsti määratud ravimeid manustanud. A. Ladev selgitab, et tema viibis S1 eluosakonnas ning T. Tunis S2 eluosakonnas. Seega ei saanud ta tablette üle anda.

21. 03.02.2015 kohtuistungil selgitas kaebaja, et eluosakonnast lahkudes oleks vanglaametnikud läbiotsimisel tabletid avastanud. Tõendamata on ravimite üle andmine ja tegemata on DNA proovid. Seevastu usutakse kinnipeetavat, kes võis ka valetada. A. Ladev märkis, et ta ei käi iga päev jalutamas, kuid sel päeval käis. T. Tunisega on ta samas üksuses, aga erinevas eluosakonnas. Jalutusboksid on neil kõrvuti. Tablette antakse talle hommikul ja õhtul, ta peab avama suu ja näitama, et neelas tableti alla. Tableti võtab ta koos veega. Informaator saab informatsiooni eest sigarette ning võib ka valetada.

Vastustaja vastuväited

22. Tartu Vangla selgitab, et T. Tunis on tema suhtes läbi viidud distsiplinaarmenetluses avaldanud, et leidis tabletid jalutusaedikus. Seega ei toimunud tablettide üleandmine käest kätte. Kui T. Tunis leidis tabletid jalutusaedikust, siis ei saa ta tunnistada, et kaebaja ei olnud ravimite üle andja. Seega ei ole tema tunnistus asjakohane. Vastustaja on seisukohal, et A. Ladevi distsiplinaarkorras karistamine ning kartserisse paigutamine oli õiguspärane ja põhjendatud.

23. 03.02.2015 kohtuistungil märkis Tartu Vangla esindaja, et ajavahemikul 21.12.2013 – 26.02.2014 viibisid kaebaja ja T. Tunis ühes eluosakonnas ja neil oli võimalik arutada, kuidas ravimite üle andmist läbi viia. T. Tuniselt ära võetud tablettidel olid manustamisjäljed ning tõenäoliselt peideti neid suus. Kui võetakse kolm tabletti või rohkem, siis on võimalik mõni tablett ära peita. Asjas omab tähtsust tablettide üleandmine ja selle korraldamine ning see on tõendatud. Lisaks salajasele kaastöötajale on arvestatud ka teisi tõendeid, näiteks meditsiiniosakonna tõendeid, aega, millal toimus üleandmine ning üleandmise kohta.

Kohtu seisukoht

24. Kaebaja nõuab Tartu Vangla 17.04.2014 distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja nr 6- 2/478 tühistamist ning selle alusel kartseris viibitud 10 ööpäeva eest õiglast hüvitist. Tulenevalt riigivastutuse seaduse § 3 lõikest 1 ning § 7 lõikest 1 on mõlema nõude rahuldamise esmaseks eelduseks see, et kõnealune käskkiri rikub kaebaja õigusi. Seega kohus peab hindama kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise õiguspärasust.

25. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lõikest 1 tulenevalt saab isik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seejuures kehtib RVastS § 7 lõikes 1 sätestatud üldreegel, mille kohaselt peab isiku õigusi olema rikutud avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega.

26. Kaebajale määrati 17.04.2014 Tartu Vangla inspektor-kontaktisiku käskkirjaga nr. 6-2/478 karistus kartserisse paigutamisega kümneks ööpäevaks selle eest, et ta 01.03.2014 edastas ravimeid teisele kinnipeetavale. Käskkirja kohaselt on Tartu Vangla julgeolekuosakonna ametnik Marko Kartau tööülesannete täitmise käigus kindlaks teinud, et kinnipeetav Terki Tuniselt jalutusjärgse läbiotsimise käigus 01.03.2014 leitud ja äravõetud tabletid andis temale kinnipeetav A. Ladev.

27. T. Tunisele 21.03.2014 distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjast nr 6-2/362 nähtub, et 01.03.2014 kella 09.15 ajal süüdimõistetute eluhoone 2. osakonna graafikujärgselt jalutuskäigult tulles omas T. Tunis mõlema käe kinnaste sisse peidetuna 29 valge värvusega ja

29 pruunikas-punase värvusega manustamisjälgedega tabletti, keelatud ravimid avastati ja võeti ära jalutuskäigujärgse läbiotsimise ajal. Hiljem meditsiiniosakonnas tuvastati, et ära võetud ravimite puhul oli tegemist antidepressantidega – Sertralin (valged) ja Quetiapine (pruunid) (tl 47).

28. Julgeolekuosakonna spetsialist M. Kartau on 19.03.2014 teinud Tartu Vangla direktorile ettekande nr. 1387 selle kohta, et tööülesannete käigus on ta kindlaks teinud, et T. Tunise käest 01.03.2014 jalutuselt tagasi tulles leitud tabletid olid temale antud kinnipeetav A. Ladevi poolt (tl 48).

29. Käskkirja kohaselt on kaebaja süüline käitumine, mis seisnes selles, et ta edastas tema valduses olnud tabletid kinnipeetav T. Tunisele, tõendatud kaastööteatega nr 1450000071. Kuigi vangla on vaidlustatud käskkirjas viidanud jälitustegevuse seadusele, mis kehtis kuni 31.12.2012, on kohus seisukohal, et vanglal on õigus jälitustegevust teostada ning kaasata isikuid salajasele kaastööle. Alates 01.01.2013 annab vanglale sellise õiguse vangistusseaduse § 333. Antud säte viitab politseija piirivalveseadusele (PPVS). PPVS § 751 lg 5 paneb salajasele koostööle kaasatud isikutele kohustuse neile koostöö käigus teatavaks saanud andmeid saladuses hoida ning keelab neil edastamast väärinformatsiooni. Sellest kohus teeb järelduse, et üldjuhul puudub alus kahelda kaastööteate usaldusväärsuses.

30. Kohus ei kahtle kaastööteatise nr 1450000071 usaldusväärsuses. Tutvudes nimetatud kaastööteatisega, kohus veendus, et kaebaja tahtlikult jätab tarvitamata ravimid, peidab need ülahuule alla ning seeläbi kogub neid ja hiljem annab T. Tunisele. Kui T. Tunis paigutati ümber S-1 osakonnast S-2, siis hõigati talle järele, et nüüd ta jäi oma tablettidest ilma. Ja kui 01.03.2014 toimus S-maja 1. korruse jalutamine, visati suur kogus tablette üle S-2 jalutusaeda, mille T. Tunis siis tahtis osakonda toimetada (tl 108). T. Tunis on ka ise tunnistanud, et leidis tabletid jalutusaiast (tl 127).

31. Tartu Vangla meditsiiniosakonna tõendi kohaselt A. Ladev sai 50 kuni 200 mg Quetiapini hommikul ja õhtul ning Sertralini alates 05.07.2013 kuni 11.03.2014, mis kinnitab et tema käsutuses võisid olla manustamise jälgedega tabletid, mida ta kogus edasi andmiseks. (tl 121). Kohtuistungil kaebaja teatas kohtule, et ta iga päev ei käi jalutamas, aga 01.03.2014 ta käis jalutamas ning et jalutusboksid temal ja T. Tunisel on kõrvuti. Samuti kaebaja asus avatud osakonnas, kus tablettide peitmiseks on suuremaid võimalusi. Ajavahemikul 21.12.2013 – 26.02.2014 asusid kaebaja ja T. Tunis ühes osakonnas ja neil oli võimalik arutada, kuidas üleandmist läbi viia (tl 132). Seega kohus ei ole tuvastanud, et kaebajal poleks olnud võimalik toime panna talle inkrimineeritud tegu.

32. Kohus hindas tõendeid kogumikus ja leiab, et kaastööteatis koos täiendava informatsiooniga ja koostoimes teiste tõenditega, on usaldusväärne ja kohus ei kahtle kaastööteatise teabe tõeväärtuses. Kohus leiab, et käesolevas asjas kaastööteatis koos teiste kaudsete tõenditega on piisav distsiplinaarsüüteo toimepanemise tõendamiseks ja seega on faktiline alus distsiplinaarkaristuse määramiseks kaebajale. Distsiplinaarmenetluse materjalides on kajastatud, et kaebaja omab 16 kehtivat distsiplinaarkaristust ning teda on korduvalt karistatud sama kodukorra punkti 8.2.2 süülise rikkumise eest, s.o teistele kinnipeetavatele andmine oma isiklikuks tarbimiseks olevaid asju. Seetõttu ei kahtle kohus ka määratud distsiplinaarkaristuse proportsionaalsuses. Seega on vaidlustatud käskkiri õiguspärane ja ei kuulu tühistamisele. Samuti ei kuulu rahuldamisele kahju hüvitamise nõue. Seetõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata.

33. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Hristoforova kohtunik