3-14-52633/31 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 5. märts 2015, Jõhvi Kohtuasja number 3-14-52633 Kohtuasi A.T.a ja J.P.i kaebus Alajõe Vallavalitsuse 28.05.2014 korralduse nr 67 tühistamiseks, 29.07.2014 arvete nr 522 ja 1135 õigusvastasuse tuvastamiseks ning 16.01.2014 esitatud taotluse üle uuesti otsustamisele kohustamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebajad: A.T. ja J.P., esindaja Mihkel Nukka Vastustaja: Alajõe vald, esindajad Kristina Ikohhainen, Indrek Arming ja Aivar Rahe Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lubada A.T.ial ja J.P.il muuta kaebuse nõue Alajõe Vallavalitsusele jäätmehoolduse teenustasu suuruse määramisega seotud kohustava ettekirjutuse tegemise nõudeks.

2. Teha Alajõe vallale kohustuseks vaadata hiljemalt ühe kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest kaebajate poolt tasumisele kuuluv jäätmehoolduse teenustasu suurus uuesti läbi.

3. Mõista Alajõe vallalt kaebajate kasuks menetluskuluna välja 972,70 eurot ning kohustada kandma see summa kohtuotsuse jõustumisel A.T.a AS Swedbank pangakontole nr EE442200001106550084.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 06.04.2015. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 30.12.2013 võttis Alajõe Vallavolikogu vastu määruse nr 56 „Jäätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse ja -aja, jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo suurus määramise kord“. Selle § 5 lg 2 ja 3 kehtestati tingimused jäätmeseaduse § 66 lg 11 alusel korraldatud jäätmeveo teenustasu suuruse määramise korra suhtes. 16.01.2014 koostasid A.T. ja J.P. (edaspidi kaebajad) Alajõe valla korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise taotluse (tl 7), milles palusid lugeda Kataste küla Luite väikekoht 15 perioodidel 01.10.2014 kuni 30.04.2014 ja 01.10.2014 kuni 30.04.2015 jäätmeveoga mitteliitunuks. 16.04.2014 võttis Alajõe Vallavalitsus volikogu 30.12.2013 määruse nr 56 alusel vastu määruse nr

16 „Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu määramine Alajõe vallas“. 28.05.2014 koostati Alajõe Vallavalitsuses korraldus nr 67 (tl 13-16), mille punktis 1.3 vabastati erandkorras kohustusest liituda korraldatud jäätmeveoga alates 01.11.2014 kuni 01.04.2015 Kataste küla 157 kinnistu jäätmevaldajad. 29.07.2014 vormistati kaebajate nimele teenustasude teated nr

522 ja 1135 (tl 9-10). Neis teatati kummalegi kohustusest tasuda 26 euro suurune jäätmehoolduse teenustasu.

Veel on kohtutoimikusse esitatud 27.03.2013 J.P.ile 15 euro suuruse tasu maksmise kohustuse kohta vormistatud teenustasuteade nr 307 (tl 8), kaebajate 23.09.2014 selgitustaotlusele Alajõe Vallavalitsuse poolt antud 24.10.2014 vastus nr 9-3.1/2202-1 (tl 11-12), Alajõe Vallavolikogu 22.01.2015 määrus nr 1 (tl 47), Alajõe Vallavalitsuse 23.01.2015 määrus nr 1 (tl 48), Alajõe Vallavalitsuse 23.01.2015 korraldused nr 12 ja 13 (tl 49-50) ning 26.01.2015 teenustasu teated nr

522 ja 1135 (tl 51-52).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2. 30.10.2014 koostatud kaebuses (tl 2-6) palusid kaebajad, et halduskohus tühistaks Alajõe Vallavalitsuse 28.05.2014 korralduse nr 67, tuvastaks neile esitatud arvete nr 522 ja 1135 õigusvastasuse ning kohustaks Alajõe Vallavalitsust andma uut haldusakti 16.01.2014 esitatud taotluse suhtes. Ühtlasi palusid nad, et kohus jätaks kohaldamata ning tunnistaks põhiseadusega vastuolus olevaks Alajõe Vallavolikogu 30.12.2013 määruse nr 56 ja Alajõe Vallavalitsuse 16.04.2014 määruse nr 3. 17.12.2014 koostatud täienduses (tl 34-35) esitasid kaebajad vastustaja vastusele oma vastuväited. 03.02.2014 koostatud taotluses (tl 57-58) ei nõustunud nad menetluse lõpetamisega ning palusid tuvastada neile 29.07.2014 esitatud arvete nr 522 ja nr 1135 õigusvastasus ja kohustada Alajõe Vallavalitsust väljastama 2014 aasta eest uus ühine teenustasu teade summas 15 eurot. Nad leidsid, et 22.01.2015 määruse nr 1 kohaselt on teenustasu suuruseks kehtestatud 3 eurot kuus ning puudub igasugune viide kinnistu omanike eraldi kohtlemisele sõltuvalt omandivormist.

3. Alajõe valla (edaspidi vastustaja) 24.11.2014 vastuses (tl 23-24) paluti kaebus rahuldamata jätta ning esitati vaidlustatu ja kaebajate väidete kohta oma seisukohad. 26.01.2015 koostatud taotluses (tl 46), palus vastustaja menetlus halduskohtumenetluse seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada ning teatas, et seoses jäätmeseaduse muutmise seaduse jõustumisega on vallavolikogu 30.12.2013 määruse nr 56 § 5 lg 2, vallavalitsuse 16.04.2014 määrus nr 3 ja 28.05.2014 korraldus nr 67 kehtetuks tunnistatud, kaebajatele esitatud teenustasuteated tühistatud, vabastatud nad jäätmeveoga liitumisest nende poolt soovitud perioodiks ning edastatud neile uued teenustasu teated.

4. Kohtuistungil kirjeldasid kaebajad ja nende esindaja kinnistu kasutamise ja omanike ringiga seonduvaid asjaolusid ning väitsid, et kaebuse nõude muutmisel on nad silmas pidanud 26.01.2015 esitatud teateid ega ole soovinud esitada iseseisvat tuvastamisnõuet. Nad leidsid, et vald soovib alusetult rikastuda nende kinnistute arvel, kus on rohkem kui üks omanik ning lisasid, et kohustused peavad olema kulupõhised, vald pole aga oma kulusid tõendanud. Ühtlasi esitasid nad taotluse ja kuludokumendid (tl 62-67) riigilõivude ja õigusabi eest tasumisega kantud kokku 748,20 euro suuruse menetluskulu hüvitamiseks. Vastustaja esindajad selgitasid, et lähtusid jäätmeseaduse § 69 lg-st 2, mille kohaselt on kinnistu omanik jäätmevaldajaks ning lisasid, et nägid kinnistusraamatust, kas tegemist on ühisvõi kaasomandiga. Kaebajate menetluskulude taotlusele nad otseselt vastu ei vaielnud, kuid pidasid seda tendentslikuks märkides, et on pakkunud neile kokkuleppe võimalust. 16.02.2015 edastasid kaebajad täiendava taotluse ja dokumendid (tl 78-84) ka kohtuistungiga seotud kulude kohta ning palusid mõista vastustajalt välja kokku 972,70 euro suuruse summa.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Käesolevas asjas on olemas Alajõe Vallavolikogu ja Alajõe Vallavalitsuse haldusaktid, milledega tunnistati kaebajate poolt vaidlustatud haldusaktid kehtetuks. Selletõttu on ainsaks vaidlusalaseks küsimuseks jäänud vaid see, kas vald saab neilt kummaltki nõuda 3 euro suurust jäätmehoolduse teenustasu.

6. Jäätmeveo korraldusega seonduvat reguleerib jäätmeseadus. Selle § 66 lg-d 4 ja 6 näevad ette, et jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord tuleb kehtestada vallavõi linnavolikogu määrusega ning jäätmeveo teenustasu suuruse kindlaksmääramisel saab juhinduda jäätmete liigist, kogusest, omadustest, jäätmeveo teenussagedusest ja teistest asjaoludest, mis oluliselt mõjutavad käitlemise maksumust. Sama seaduse § 69 lg-te 1 ja 2 kohaselt on jäätmevaldajaks selle kinnistu omanik, millel asub eluvõi äriruum või suvila ning ta loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest või jäätmeveoga seonduvat reguleeriva vallavõi linnavolikogu määruse jõustumisest.

7. Alajõe Vallavolikogu on jäätmeseaduse § 66 lg 4 alusel vastu võtnud 30.12.2013 määruse nr 56. Selle § 5 lg-s 1 on kehtestatud, et korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeveo teenustasu suurus määratakse kindlaks jäätmevedaja poolt pakkumises esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuses. 22.01.201 määrusega nr 1 lisas volikogu nimetatud paragrahvi lõike neli, mille kohaselt kehtib kuni eelnimetatud teenustasu suuruse selgumiseni eraisikust kinnistu omanikule jäätmeveo teenustasu suuruses 3 eurot kuus. Mingeid jäätmete liigist, kogusest, omadustest, jäätmeveo teenussagedusest või mistahes muudest asjaoludest tulenevaid erisusi teenustasu arvutamiseks pole volikogu ette näinud.

8. Kohtule esitatud väidetest ja seletustest nähtuvalt on kaebajad Alajõe vallas asuva suvila kaasomanikud ning neile mõlemale kuulub üksnes ¼ vastavast kinnistust. Asjaõigusseaduse § 75 lg

1 kohaselt kannab kaasomanik ühisel asjal lasuvaid koormatisi ning selle valdamise ja kasutamisega seotud kulutusi vaid vastavalt temale kuuluva osa suurusele. Jäätmeseadusest ei tulene võimalust eristada jäätmevaldajaid lähtuvalt sellest, kas tegemist on ainuomandi, ühise omandi või selle alaliikideks oleva kaasomandi või ühisomandiga. Seega puudub vastustajal õiguslik alus selleks, et nõuda kummaltki kaebajalt eraisikust kinnistu omanikule kehtestatud teenustasu täies suuruses.

9. Eeltoodud järeldustest lähtuvalt rahuldab Tartu Halduskohus kaebuse muudetud nõude täies ulatuses ning teeb vastustajale kohustuseks vaadata kaebajate poolt tasumisele kuuluva jäätmeveo teenustasu suurus uuesti läbi. Üks kuu arvates kohtuotsuse jõustumisest on selleks igati mõistlik ja piisav aeg.

10. Kaebuse põhjendatusest lähtuvalt tuleb vastustajal halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-st

1 tulenevalt hüvitada kaebajatele ka kogu nende poolt kantud menetluskulu. Arvestades asja keskmist mahtu ja keerukust, kohtuistungil osalemiseks kulunud aega ning Tartu ja Jõhvi vahemaad, on kahest 15 euro suurusest riigilõivust, 917,70 euro suurusest õigusabi kulust ning 25 euro suurusest sõidukulust koosnev kokku 972,70 euro suurune menetluskulu igati põhjendatud ja mõistlik. Vastustaja peab nimetatud rahasumma kohtuotsuse jõustumisel kandma A.T.a AS Swedbank pangakontole nr EE442200001106550084.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane