3-14-52667/18 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 5. märts 2015, Jõhvi Kohtuasja number 3-14-52667 Kohtuasi R.K. kaebus Viru Vangla kodukorra punkt

8.3.1.5 osaliseks tühistamiseks, spordikinnaste kasutamise keelamise ja lattu äraandmisele kohustamise toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks ja nende kasutamise võimaluse tagamise kohta ettekirjutuse tegemiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: R.K., Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Agu Rillo Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta R. kaebus täies ulatuses rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 06.04.2015. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 23.01.2013 käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitas Viru Vangla direktor vangla uue kodukorra. Selle punktis 8.3.2.4 sätestati, et vahistatu võib hoida kambris ühte paari kindaid (v.a spordikindad). 20.12.2013 käskkirjaga nr 1-1/234 (tl 56-62) täiendati kodukorda punktiga 8.3.1.5, milles kehtestati, et kinnipeetaval võib 1. aprillist kuni 1. oktoobrini olla kambris üks paar kindaid (v.a spordikindad) ning määrati, et neid pole lubatud kanda vangla siseruumides.

18.08.2014 tehti kinnipeetav R.K.le (edaspidi kaebaja) allkirja vastu teatavaks, et tal tuleb hiljemalt 22.08.2014 edastada spordikindad inspektor-kontaktisiku kaudu isiklike asjade lattu (tl 15). 22.08.2014 koostas ta taotluse (tl 14), millesse märkis, et annab kindad lattu paigutamiseks välja. 22.09.2014 koostatud vaides (tl 16-17) palus kaebaja Viru Vangla kodukorra punktide 8.3.1.5 ja

8.3.2.4 osaliselt kehtetuks tunnistamist ja ettekirjutust spordikinnaste kasutamise tagamiseks vangla kontrolli all. 08.10 2014 otsusega nr 6-12/221-4 (tl 27-28) tagastas vangla vaide kodukorra punkti

8.1.3.5 osas kaebetähtaja ennistamata jätmise ja punkti 8.3.2.4 osas vaidest loobumise tõttu.

Veel on toimikusse esitatud Tartu Ringkonnakohtus 03.12.2010 haldusasjas nr 3-10.290 tehtud kohtuotsus (t 11-13), vaide puuduste kõrvaldamisega seotud dokumendid (tl 44-48) ning Viru Vangla direktori 20.12.2013 käskkirjaga nr 1-1/234 tutvumist kinnitavad dokumendid (tl 54-55).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2. 23.10.2014 koostatud kaebuses (tl 1-10) palus kaebaja, et kohus tühistaks Viru Vangla kodukorra punkti 8.3.1.5 isiklike spordikinnaste keelamise osas, tunnistaks õigusvastaseks toimingud kinnaste lattu äraandmisele kohustamisel, nende kasutamise ja hoidmise keelamisel ning teeks ettekirjutuse tagada spordikinnaste kasutamise võimalus vangla kontrolli all. Ta leidis, et vangla on käitunud õigusvastaselt, kui tagastas vaide läbivaatamatult. Seda arvamust põhjendas ta Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-29-14 tuginedes väidetega, et reaalselt hakkas kodukorra muudatus kehtima alles siis, kui osakonda pandi üles kuulutus, kuni 22.08.2014 sai ta vaidlusaluseid spordikindaid kasutada vaid valvuri loal ja kontrolli all ning need polnud tema valduses, vaid olid lukustatud pesuruumis. Veel leidis ta, et varasema halduspraktika lõpetamine ja keeld on mittevajalik ja ebaproportsionaalne ning lisas, et kodukorra vastava punkti kehtestamisel polnud vangla eesmärk keelata vangla kontrolli all olevate spordikinnaste kasutamine, vaid see, et kambris ei või hoida spordikindaid ja talvekindaid ei tohi siseruumis kanda. Vajadust spordikinnaste järele põhjendas ta sooviga kaitsta oma tervist ja väitega, et osakonnas on osadel kinnipeetavatel diagnoositud kätel nahahaigused. 23.01.2015 vormistatud seisukohas (tl 69-73) märkis kaebaja täiendavalt, et tema kindad on vangla poolt kontrollitud, neil puuduvad sõrmenukkidel ja muudes kohtades erilised tugevdused ning rõhutas, et sai kindaid kasutada vaid sportimise ajal päevaruumis. Viiteid spordikinnastest tulevale julgeolekuohule pidas ta talvekinnaste kambrisse lubamise tõttu otsituteks ning väitis, et nende kasutamise praktika jooksul ei ole esinenud ühtegi julgeolekut ohustavat juhtumit. Veel väitis ta, et kuna samas küsimuses toimunud kohtuvaidluses on vangla andnud lubaduse, et ta saab soovi korral spordikindaid kasutada ja on seda ka pea viis aastat võimaldanud, on ta rikkunud usalduse kaitse ja õiguspärase ootuse printsiipe ning lisas, et keelu kehtestamisel pole mingit kaalumist toimunud.

3. Viru Vangla (edaspidi vastustaja) vastuses (tl 40-41) leiti, et kaebus pole õigesti menetlusse võetud, kuna tühistamisnõude osas on kohustuslik kohtueelne menetlus vaide esitamise tähtaja rikkumise tõttu läbimata, kohustamisnõue sõltub täielikult tühistamiskaebuse tulemusest ning tuvastamisnõude osas puuduvad selle esitamist lubavad erisused. Seejuures väideti, et direktori käskkirja näol polnud tegemist mingi kaebaja jaoks abstraktse aktiga ning kinnaste kasutamise keeld hakkas talle mõju avaldama kohe peale haldusakti tutvustamist. Lisaks esitati ka sisulised põhjendused. Neis õigustati keeldu kinnaste siseruumides kandmisest tuleneva reaalse ohuga vangla julgeolekule ning märgiti, et kehtiv õigus ja kohtupraktika aktsepteerivad võimalust vangla julgeolekuolukorda ja sellest tulenevalt ka vanglas keelatud esemete nimistut ajas ümber hinnata. Kaebaja väidet kinnaste rollist võimalike nakkuste elimineerimisel ei peetud tõsiseltvõetavaks ning selgitati, et siseruumides treenimiseks mõeldud kindad on üldjuhul sõrmeotsteta ja õhutusavadega, tegemist pole steriilsust tagava materjaliga, mistõttu saaks rääkida võimalikust kasust vaid hõõrdumise vähendamisel. Veel märgiti, et tegemist on esemetega, millest on keeruline leida sinna peidetud keelatud esemeid ning lisati, et kaaludes ühelt poolt kasu konkreetsele kinnipeetavale ja teisalt julgeolekuriski kogu vanglale, ollakse seisukohal, et julgeoleku tagamise vajadus kaalub üles võimaliku kasu konkreetsele kinnipeetavale.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Käesolevas asjas vajavad lahendust küsimused, kas kõik kaebuse nõuded on lubatavad (tl I) ning kas vastustajal olid olemas õiguspärased alused selleks, et keelata spordikinnaste kasutamine (II).

I

5. Vangistusseaduse § 1’ lg 5 kohaselt võib kinnipeetav vangla haldusakti ja toimingu peale kohtusse pöörduda üksnes tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ja see on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud. Vaide esitamise tingimusi ja korda vangistusseadus ei reguleeri ning selle § 1’ lg 1 kohaselt peab lähtuma haldusmenetluse seaduses sätestatust. Selle §-s 75 on kehtestatud, et kui seadus ei näe ette teisiti, tuleb vaie esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. Sama seaduse § 79 lg 1 p 3 võimaldab vaide tagastamist juhul, kui vaide esitamise tähtaeg on mööda lastud ning seda ei ennistata. Kaebaja soovib Viru Vangla kodukorda 20.12.2013 käskkirjaga nr 1-1/234 lisatud punkti 8.3.1.5 osalist tühistamist. Nimetatud käskkiri on talle allkirja vastu teatavaks tehtud küll juba 08.01.2014, kuid asjaolu, et spordikindaid koheselt ära ei võetud ning võimaldati nende kasutamist päevaruumis sporti tehes veel kuni 22.08.2014, andis kinnipeetavale aluse järeldada, et see säte ei reguleeri kinnaste niisugusel viisil kasutamist. Kuna vaide on ta esitanud 30 päeva jooksul arvates päevast kui kindad lattu paigaldamiseks ära anda tuli, saab kohustusliku kohtueelse menetluse läbituks lugeda. Seega tuleb lubatuks lugeda ka tühistamisnõue.

6. Spordikinnaste kasutamise keelamise ja lattu äraandmisele kohustamise toimingu suhtes on kaebaja sõnastanud küll tuvastamisnõude, kuid kaebuses on ta märkinud oma eesmärgiks kehtinud korra taastamise ja esitanud ka sellekohase kohustamisnõude. Kaebuse väidetest ei nähtu, et ta on soovinud esitada iseseisvat tuvastamisnõuet. Seetõttu saab ja tuleb tema soovi, tunnistada vangla vastav toiming õigusvastaseks, käsitleda kohustamisnõude juurde kuuluva ning puudub vajadus kontrollida, kas see oleks lubatav ka iseseisvana.

II

7. Kinnipeetava isiklike asjadega seonduv on reguleeritud vangistusseaduses ja selle alusel justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 720 kehtestatud vangla sisekorraeeskirjas. Neis sätestatu kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida vanglas lubatud asju enda juures kambris või kinnipeetavate isiklike asjade laos. Keelatud asjade loetelu sisaldub vangla sisekorraeeskirja §-s 64’. Selle punkt üheksa kohaselt on spordivahendid kinnipeetavale vanglas keelatud. Vastav mõiste on väga laia sisuga. Kuna määruse andja ei ole seda vähemalgi määral täpsustanud, tähendab kehtestatu seda, et keelatud on kõigi sportimiseks mõeldud ja seda abistavate vahendite, sealhulgas spordikinnaste omamine. See järeldub asjaolust, et spordikinnastel ja mistahes muudel sarnastel abivahenditele puudub ilma spordivahendi olemasoluta otstarve. Seda, et sportimisega seoses kasutatavaid kindaid saab ja tuleb pidada spordivahendiks eelnimetatud sätte mõistes, on selgelt välja öeldud ka kaebaja kohta Tartu Ringkonnakohtus 03.12.2010 tehtud kohtuotsuse nr 3-10-290 punktis 8. Vangla sisekorraeeskirja §-s 64’ kehtestatut pole võimalik mõista nii, et selles loetletud esemed ja ained on keelatud üksnes kinnipeetava juures kambris. Seaduseandja on justiitsministrile vastavat volitust andes silmas pidanud ilmselgelt seda, et keelatud asjade nimekirjas loetakse üles kõik need esemed ja ained, mille isiklik omamine ei ole kinnipeetavavale vanglas üldse lubatud. Just seetõttu saavad nimekirjas olla ka kõik spordivahendid, kuigi mõnede nende kasutamine on kinnipeetavale vangla spordisaalis, -väljakul või muus vastavas ruumis lubatud.

8. Vastustaja ise on spordikinnaste keeldu põhjendanud oma kodukorda 20.12.2013 koostatud käskkirja alusel tehtud täiendusega. Sellega viidi kinnipeetavale erandkorras lubatud riietust reguleerivasse punkti sisse alapunkt, mis võimaldab kinnipeetavale ajavahemikul 1. oktoobrist kuni

1. aprillini ühe paari kindaid, kuid ei luba neid kanda siseruumides. Sisuliselt pole aga tegu mitte keelu, vaid kinnipeetavale antava soodustusega, millele on kehtestatud ajaline ja ruumiline piirang. Asjaolu, et seejuures on lubatud eseme juurde sulgudes märgitud „v.a spordikindad“ tuleb käsitleda kehtestatu täpset sisu mõista abistava selgitusena. Seda kinnitab selgelt asjaolu, et vastav säte sisaldub kinnipeetava isiklikke esemeid ja nende hoidmist reguleerivas kodukorra osas, mitte aga näiteks punktis 7, kus on üles loetud kõik need esemed, millised on konkreetse vangla eripärast lähtuvalt otsustatud kinnipeetavale vangla sisekorraeeskirja § 64’ nimetatutele lisaks täiendavalt ära keelata.

9. Kaebuses on selle esitaja ise selgitanud, et tema spordikindad on ilma sõrmeotsteta, pealt riidest võrguga ja alt nahast. Niisuguseid esemeid ei saa kuidagi pidada kodukorra vaidlusaluses punkti

8.3.1.5 alusel kinnipeetavale jaheda ilmastikuga hooajal erandkorras väljaspool siseruume kasutada lubatud kinnasteks. Sellest tulenevalt ei ole oluline see, kas kinnastel olid sõrmenukkidel või mõnes muus kohas tugevdused ning kas neid on keerulisem läbi otsida kui riietusesemeks mõeldud kindaid. Kuna tegemist ei ole riietusesemega, pole tuginemine vastavale sättele ei kaebaja ega vastustaja poolt kohane. Seetõttu ei oma kaebaja õiguste seisukohalt tähendust, mida täpselt ja kas üldse selle kehtestamisel kaaluti ning kas käskkirjas esiati ka mingid julgeolekuohust või mistahes muudest asjaoludest tulenevad põhjendused. Spordivahendite alla kuuluvate kinnaste isiklik omamine on kinnipeetavale eelnevalt juba nimetatud vangla sisekorraeeskirja § 64’ p 9 kohaselt keelatud. Seega polnud vastustajal vajadust vastavat keeldu oma kodukorras veel ka eraldi üle korrata ning eksimus keelu aluse määratlemisel ei saa anda alust kaebuse rahuldamiseks.

10. Kaebusele lisatud Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusest asjas nr 3-10-290 nähtub, et vangla on varasemalt käsitlenud spordikindaid kinnipeetavale keelatud spordivahendina, kuid lubanud kaebajal neid sellele vaatamata siiski osakonna lukustatud pesuruumis hoida ja päevruumis sportimisel kasutada. Sellest ei saa aga tuleneda alust kaebuse rahuldamiseks. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-28-12 leidnud, et vanglas esemeid ja aineid keelav regulatsioon võib vajada aja jooksul muutmist ning pidanud igati võimalikuks, et mõni varem lubatud ese või aine tunnistatakse uute kogemuste ja tähelepanekute tõttu keelatuks. Kuigi käesoleval juhul pole tegemist varem lubatud eseme keelamisega, on see seisukoht siiski kohaldatav ka käesoleva juhtumi puhul. Seega sai vangla võtta vastu otsuse, et ta ei luba enam isiklike spordikinnaste kasutamist ning kuna sisuliselt oli tegemist õigusvastase olukorra lõpetamisega, ei pidanud ta enam midagi kaaluma ega põhjendama. Asjaolu, et tegelikult polnud isiklike spordikinnaste omamine kinnipeetavale lubatud, välistab õiguspärase ootuse tekkimise. Kaebaja ei saanud kuidagi eeldada, et sama olukord kestab igavesti ja vangla ei hakka temalt pesuruumis hoitavaid isiklikke spordikindaid kunagi ära võtma.

11. Eeltoodud järeldustel pole ühelgi kaebuse nõudel alust ning Tartu Halduskohtul peab jätma selle täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja on kohtumääruse alusel vabastatud kaebuse esitamiseks vajaliku riigilõivu tasumisest. Viru Vangla oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane