1-14-7802/15 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

5. märtsil 2015 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-14-7802 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Marina Davõdovitš Asja läbivaatamise kuupäev 05.03.2015 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid P.H elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu P.H isikukood xxx xxx Kaitsja Kaido Kooga Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest P.H vabastamata.

Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus P.H-le riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 48 eurot.

Välja mõista P.H-lt menetluskulud 48 eurot kaitsjatasu.

P.H tasuda kaitsjatasu 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas

nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal nr EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal nr EE701700017001577198. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 tus „ 1-14-7802 ja selgi P.H menetluskulud“.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused.

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P.H elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

P.H Harju Maakohtu 25.09.2014 otsusega 8,9 tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p järgi mõisteti 1 aasta ning karistuseks vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust suurendati Viru Maakohtu 08.11.2012 kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra mõistes liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus . 14.05.2014 ja lõpp 14.11.2015

Kinnipidamisasutuses kohta koost P.H atud iseloomustusest nähtub, et tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabanemise korral asub elama aadressile xxx Pärast põhihariduse omandamist asus õppima . Enda sõnul on samuti õppinud xxx.a omandas xxx xxx xxx samas firmas. , kuid ei lõpetanud. Hetkel osaleb varastada.

014 alguses, seoses töökoha kaotusega otsustas raha saamiseks Isikut on 8 korda karistatud alkoholi tarvitamise või alkoholijoobes olemise eest avalikus kohas, samuti on korduvalt karistatud alkoholijoobes juhtimise eest. Varasemalt kriminaalhoolduses läbis xxx). 1999-2005 tarvitas süstemaatiliselt heroiini. 2005 suutis heroiinisõltuvusest vabaneda. Alates 2005 aastast kuni vangistuseni 2009 tarvitas mõnikord kanepit ja mõned korrad amfetamiini. 2008-2009 on kolm korda karistatud NPAS § 15'1 alusel. Kandnud karistust narkootikumide vahenda -ja mise eest. Vanglas diagnoositi 2009 narkootikumide tarvitamisest tingitud psüühika käitumishäire. Pärast xxx

vanglast vabanemist 2012 narkootikume ei tarvitanud, teistsugused andmed puuduvad. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel pole hetkel sõltlane, diagnoos puudub. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 6 korda. Vanglakaristust kannab 4 korda. Üldise korduva kuriteo tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 66%. Viru Vangla ei toeta P.H vabanemist tingimisi ennetähtaegselt.

Kriminaalhooldusametniku andmetel võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelevalve alla soovib kinnipeetav asuda elama aadressil xxx Tegu on eramajaga, mille omanikuks on kinnipeetava ema elukaaslane Ix Bxxx. xx Kinnipeetavale on ettenähtud omaette tuba. Majas on üldine elektriga varustatus tagatud, on olemas mobiillevi ning sobiv koht koduvalveseadme paigutamiseks. Hetkel elab majas kolm inimest: kinnipeetava ema, ema elukaaslane ja täisealine vend. Kinnipeetava ennetähtaegse vabanemise korral kolib sellesse majja ka kinnipeetava elukaaslane Nxxx Vxxx. Kinnipeetava ema, tema elukaaslane maja omanikuna ning kinnipeetava vend on andnud oma nõusoleku ennetähtaegseks vabanemiseks elektroonilise valve alla antud P.H aadressile. Enne vangistust elas P.H koos elukaaslasega aadressil xxx suulise üürilepingu alusel. Rahvastikuregistri andmetel on P.H registreeritud aadressil xxx. Kinnipeetava ema P.H Mxxxkinnitas, et ta on valmis toetama P.H materiaalselt ennetähtaegse vabanemise korral, kui selline vajadus tekib. P.H-le on garanteeritud töökohtxxx juhatuse liige P.H Kxxxallkirjastatud garantiikirjast selgub, et antud firma on valmis võtta tööle tema P.H ennetähtaegse vabanemise korral. Kinnipeetava ema väitel töötas P.H xxxx P.H on olnud kahel korral määratud kriminaalhooldusele. Nii esimesel, kui ka teisel korral pani P.H katseajal toime uue kuriteo. Kriminaalkorras karistatud kuuel korral.

Prokuröri abi Jaanika Kõrgmaa, kirjalikult esitatud seisukohana ei toeta kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks.

P.H taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab kinnipeetava taotlust oma kaitsealuse ennetähtaegseks vabanemiseks.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega, seisukohaga, ja tema kaitsja prokuröri süüdimõistetu

arvamustega, leiab, et P.H ilise tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroon järelevalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik isikut P.H

iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinn

ale on võimalik.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr. 3-1-1-91- stamise

06 on ennetähtaegselt vangistusest vaba oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. P.H nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda.

P.H on vanglas neljandat korda. Kriminaalkorras karistatud 6 korda (varavastaste kuritegude eest, narkootikumide käitlemise eest ja joobes juhtimise eest). Korduvalt karistatud väärteokorras. Viimane vangistus mõisteti varguse eest. Varasemalt oli karistatud tingimisi vangistusega ühes allutamisega käitumiskontrollile.

Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning olles allutatud käitumiskontrollile jätkas kuritegude toimepanemist, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt.

Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning P.H puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Varem P.H-le määratud katseaeg ei olnud tulemuslik, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks P.H uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. P.H pani katseajal toime uue kuriteo, s.o süstemaa tilise varguse, millega tekitas mitmele

kannatanule tähelepanuväärse materiaalse kahju. Samuti on P.H üks kehtiv distsiplinaarkaristus vanglaametnikuga ebaviisaka suhtlemise eest.

Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (eluja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid.

Ka enne vangistust kinnipeetaval olid elukoht ning lähedaste toetus kuid need asjaolud ei h

oidnud ära uute kuritegude toimepanemist.

Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal puudub kohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida.

Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks.

Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi.

Arvestades, kuritegude lühiajalist korduvust ja dünaamikat ning käitumist katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal veel õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu vabastamisega temale P.H mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla.

(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Loretta Pikma