3-15-304/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTartu Vanglas kinni peetav isik A.M. esitas 04.02.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse (pealkirjastatud taotlus), milles teatas, et ta on läbinud kohtueelse menetluse ning pöördub kohtusse nõudmistega hüvitada kahju. Kaebaja palub vaadata nõuded läbi HKMS § 43 lg 2 alusel. A. M. palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest ning märgib, et ootab kaitsjat juba üle aasta. Pöördumisele oli lisatud A. M. Tartu Vangla direktorile adresseeritud venekeelsed kahju hüvitamise nõuded, milledel oli Tartu Vangla 18.03.2014 tempel ja registreerimisnumbrid 1-13/531-1, 1-13/532- 1, 1-13/533-1, 1-13/534-1, 1-13/535-1, 1-13/536-1, 1-13/537-1, 1-13/538-1, 1-13/540-1 ning Tartu Halduskohtus 03.11.2014 kaebusena haldusasjas nr 3-14-52681 registreeritud A. M. venekeelne avaldus ja Tartu Vangla 29.10.2014 vastus nr 6-24/6810-2 toimingu sooritamisest keeldumise kohta.
Legislator headnote
AI generated3-15-304/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: VangS § 11 lg-st 5 tuleneb kinnipeetavale ja vahistatule kohustus läbida enne kohtusse pöördumist kohustuslik kohtueelne menetlus vangla haldusakti või toimingu vaidlustamisel.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a
Kohtuasja number 3-15-304 Määruse kuupäev 05.03.2015 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi A.M. kaebus Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes seonduvalt vanglale 18.03.2014 esitatud taotlustega nr 1-13/531-1, 1-13/532-1, 1-13/533-1, 1-13/534-1, 1-13/535-1, 1-13/536-1, 1-13/537-1, 1-13/538-1, 1-13/540-1 ning Tartu Vangla kohustamise nõudes seonduvalt Tartu Vangla 29.10.2014 vastusega nr 6-24/6810-2 Resolutsioon
1. Võtta asja materjalide hulka Tartu Vangla poolt 10.09.2014 haldusasjas nr 3-14-51695 esitatud tõendid A.M. keeleoskuse kohta ja haldusasja nr 3-14-56 kohtuistungi protokoll ning A. M. poolt 02.11.2014 Tartu Halduskohtu esimehele saadetud pöördumine nr 3-1/14/1909-1;
2. Tagastada A.M. kaebus haldusasjas nr 3-15-304;
3. Määrus saata kaebajale.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
Asjaolud
1. Tartu Vanglas kinni peetav isik A.M. esitas 04.02.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse (pealkirjastatud taotlus), milles teatas, et ta on läbinud kohtueelse menetluse ning pöördub kohtusse nõudmistega hüvitada kahju. Kaebaja palub vaadata nõuded läbi HKMS § 43 lg 2 alusel. A. M. palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest ning märgib, et ootab kaitsjat juba üle aasta. Pöördumisele oli lisatud A. M. Tartu Vangla direktorile adresseeritud venekeelsed kahju hüvitamise nõuded, milledel oli Tartu Vangla 18.03.2014 tempel ja registreerimisnumbrid 1-13/531-1, 1-13/532- 1, 1-13/533-1, 1-13/534-1, 1-13/535-1, 1-13/536-1, 1-13/537-1, 1-13/538-1, 1-13/540-1 ning Tartu Halduskohtus 03.11.2014 kaebusena haldusasjas nr 3-14-52681 registreeritud A. M. venekeelne avaldus ja Tartu Vangla 29.10.2014 vastus nr 6-24/6810-2 toimingu sooritamisest keeldumise kohta.
Kohtu seisukoht
2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
Kohus on seisukohal, et A.M. kaebus kuulub tagastamisele alljärgneval põhjusel.
Vastavalt HKMS § 47 lg-le 1 võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lõige 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega näeb VangS § 11 lõige 8 kahju hüvitamise kaebuse esitamise osas ette kohustusliku kohtueelse menetluse ning isiku kaebus on kohtus lubatav üksnes siis, kui tema kahju hüvitamise taotlus on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud.
3. Tartu Vangla on haldusasjas nr 3-14-50392 edastanud kohtule Tartu Vangla 27.03.2014 otsuse nr 1-13/312-2 A. M. kahju hüvitamise taotluste menetlusse võtmata jätmise kohta. Nimetatud otsusega on jäetud menetlusse võtmata A. M. poolt perioodil 05.03.2014 – 26.03.2014 esitatud 201 venekeelset kahju hüvitamise taotlust ja need on A. M. tagastatud. Otsuses viidatakse Eesti Vabariigi põhiseadusele, haldusmenetluse seadusele, keeleseadusele ja Justiitsministri 30.11.2000 määrusele nr
72 „Vangla sisekorraeeskiri“ ning leitakse, et A. M. oskab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal enda õigusi kaitsta, mistõttu tuleb taotlused esitada eesti keeles või tõlkida need enda kulul. Kuna vangla otsusest nähtub, et sellega on tagastatud kõik A. M. perioodil 05.03.2014 – 26.03.2014 esitatud kahju hüvitamise taotlused, siis järelikult tagastati nimetatud otsusega ka kaebaja taotlused nr 1-13/531-1, 1-13/532-1, 1-13/533-1, 1-13/534-1, 1-13/535-1, 1-13/536-1, 1-13/537-1, 1-13/538-1 ja 1-13/540-1.
Kohus märgib, et kui kahju hüvitamise taotlus tagastatakse, ei tähenda see siiski seda, et kaebajal on sellisel juhul alati õigus pöörduda kahjunõudega kohtusse.
Tartu Ringkonnakohtu 01.10.2009 otsusest asjas 3-08-2392 tuleneb, et kahju hüvitamise taotluse tagastamisel on kinnipeetaval õigus halduskohtule kaebus esitada vaid juhul, kui tagastamine toimus õigusvastaselt. Kui hüvitamistaotlus tagastati õiguspäraselt põhjusel, et kinnipeetav eiras taotluse esitamise korda, ei saa väita, et kinnipeetav oleks pidanud kinni vastavat liiki asjade lahendamisel kehtivast kohustuslikust kohtueelsest korrast.
4. Kohus leiab, et käesoleval juhul on Tartu Vangla A. M. 18.03.2014 vanglas registreeritud kahju hüvitamise taotlused nr 1-13/531-1, 1-13/532-1, 1-13/533-1, 1-13/534-1, 1-13/535-1, 1-13/536-1, 1- 13/537-1, 1-13/538-1 ja 1-13/540-1 tagastanud õiguspäraselt.
Kaebaja kahju hüvitamise taotlused olid esitatud vene keeles. Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 491 lg-st 1 tuleneb, et sellisel juhul saadetakse kahju hüvitamise taotlus enne menetlusse võtmist tõlkijale. Samas sätestab VSkE § 491 lg 2, et võõrkeelse dokumendi vastuvõtmisel võetakse kinnipeetavalt allkiri selle kohta, et ta on nõus tõlketeenuse eest tasuma. Kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide vaidemenetlusse või kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi (VSkE § 491 lg 5).
Kaebajal puudusid piisavad rahalised vahendid taotluste tõlkimiseks. Tartu Vangla on kaebaja kahju hüvitamise taotlused tagastanud ja on viidanud A. M. eesti keele oskusele, kuna A. M. on esitanud vanglale hulgaliselt eestikeelseid pöördumisi ja on vanglaametnikega suhelnud eesti keeles. Tartu Vangla on 10.09.2014 haldusasjas nr 3-14-51695 edastanud kohtule mitmeid A. M. eesti keeles kirjutatud ja vanglale adresseeritud pöördumisi. Nimetatud pöördumised tõendavad kohtu hinnangul seda, et kaebaja valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Lisaks tõendab A.
M. eesti keele oskust kohtule edastatud Tallinna Kutsekooli lõputunnistuse hinneteleht, kus kaebaja eesti keele oskust on hinnatud „heaks“ ja ka asjaolu, et kaebaja on varem töötanud Eesti Politseis, kus on eesti keele oskus nõutav. Samuti on kaebaja Tartu Halduskohtus 09.04.2014 haldusasjas nr 3-14-
56 toimunud istungi ajal teatanud, et ta saab eesti keelest aru.
5. Eeltoodut arvesse võttes on kohus veendunud, et A. M. valdab eesti keelt piisavalt selleks, et kaitsta oma õigusi ja Tartu Vangla on kaebaja keeleoskust õigesti hinnanud. Kuna kaebaja valdab oma õiguste kaitseks eesti keelt piisavalt, siis toimis vangla 27.03.2014 kaebaja kahju hüvitamise taotlusi tagastades õiguspäraselt. Kuna kaebaja kahju hüvitamise taotlused tagastati läbi vaatamata, on kaebajal kahju hüvitamise nõuetes läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.
6. Kohus on seisukohal, et kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust ka Tartu Vangla 29.10.2014 vastuse nr 6-24/6810-2 vaidlustamiseks toimingu sooritamisest keeldumise kohta.
VangS § 11 lg-st 5 tuleneb kinnipeetavale ja vahistatule kohustus läbida enne kohtusse pöördumist kohustuslik kohtueelne menetlus vangla haldusakti või toimingu vaidlustamisel.
Tartu Vangla edastas 04.03.2015 vastuse kohtu järelepäringule, milles teatas, et A. M. ei ole vangla 29.10.2014 vastusega nr 6-24/6810-2 seonduvalt esitanud vaiet ega läbinud vaidemenetlust.
Kohtute infosüsteemist nähtub, et seonduvalt Tartu Vangla 29.10.2014 vastusega nr 6-24/6810-2 haldusasjas nr 3-14-52681 tagastati A. M. kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei olnud kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Samuti selgitati nimetatud haldusasjas kaebajale, kuidas läbida vaidemenetlust. A. M. ei ole ka haldusasjas nr 3-15-
304 kaebust uuesti esitades püüdnud läbida kohustuslikku vaidemenetlust, mille tõttu tagastati tema kaebus haldusasjas nr 3-14-52681. Kohtu hinnangul väljendab korduva kaebuse esitamine samade puudustega kaebaja pahatahtlikkust.
7. Samuti märgib kohus, et ei pea tulenevalt menetlusökonoomiast vajalikuks vaadata A. M. kaebusi läbi eraldiseisvate haldusasjadena, kuna kohtu hinnangul kuuluvad kaebused kaebajale tagastamisele. Kohtule on teada, et A. M. tegelikuks eesmärgiks on suure hulga kaebuste ja muude pöördumiste esitamisega survestada nii kohut kui ka teisi riigiasutusi. A. M. poolt 02.11.2014 kuupäevaga dateeritud Tartu Halduskohtu esimehele saadetud pöördumisse (registreeritud Tartu Halduskohtus nr 3-1/14/1909-1) on A. M. märkinud, et kavatseb 500 päevaga esitada 15 000 kirjalikku pöördumist. A.
M. on perioodil 01.09.2013 kuni 25.02.2015 esitanud Tartu Halduskohtule 435 kaebust või riigi õigusabi taotlust. Seejuures on kohtule esitatud kaebused reeglina sarnaste puudustega: kaebuste nõuded on ebaselged või kaebusi ei ole põhjendatud ning arusaadava nõudega kaebuste puhul ei ole läbitud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kohus on kaebajale selgitanud, et kohus ei saa kaebaja asemel asuda kaebust sisustama kohtueelse menetluse või muude haldusmenetluse raames vormistatud dokumentide pinnalt. Kohtu hinnangul nähtub A. M. eelviidatud kirjast Tartu Halduskohtu esimehele ning tema Tartu Halduskohtusse pöördumise statistikast, et A. M. ei esita kaebusi oma subjektiivsete õiguste kaitseks, vaid selleks, et kohut koormata ja survestada. Võttes arvesse selle kohtule teadaoleva teabe ning asjaolu, et käesolevas asjas on A. M. esitanud kaebuse, millest ei nähtu ühegi tema subjektiivse õiguse rikkumine, asub kohus lisaks seisukohale, et kaebus on esitatud kohtu koormamiseks, mitte mõne kaebaja subjektiivse õiguse kaitseks.
8. HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kuna A. M.il on Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõuete nr 1-13/531-1, 1-13/532-1, 1-13/533-1, 1-13/534-1, 1- 13/535-1, 1-13/536-1, 1-13/537-1, 1-13/538-1 ja 1-13/540-1 osas ning Tartu Vangla 29.10.2014 vastuse nr 6-24/6810-2 vaidlustamise osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, siis ei ole A. M. kaebus kohtus lubatav ning see kuulub HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele.
9. Kaebuse tagastamise tõttu puudub käesoleval juhul vajadus võtta seisukoht kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse osas.
/allkirjastatud digitaalselt/
Mare Priks kohtunik