1-12-8747/84 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

5. märts 2015 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-8747

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Maarika Kuusk, Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 11. veebruari 2015

määrus Markko Kapi tingimisi enne tähtaega

elektroonilise valvega vangistusest vabastamata

jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Markko Kapp, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 11. veebruari 2015 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik

sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohtu 10.10.2012 otsusega tunnistati Markko Kapp süüdi KarS § 25 lg-te 1, 2 –

§ 141 lg 2 p 2 järgi ning KarS § 25 lg 6 ja KrMS § 238 lg 2 alusel karistati teda 1 aasta 4 kuu

pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu

15.06.2011 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra ning M. Kapi liitkaristuseks

mõisteti 4 aastat 7 kuud 8 päeva vangistust alates 10.10.2012.

2. Tartu Vangla esitas 28.01.2015 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava M. Kapi

vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamise otsustamiseks.

Maakohtu määrus

3. Tartu Maakohtu 11. veebruari 2015 määrusega jäeti süüdimõistetu talle mõistetud

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna kohtul ei tekkinud veendumust, et

süüdimõistetu ei kujutaks vabaduses viibides ohtu ühiskonnale ning oleks võimeline alluma

kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile.

3.1. Maakohus arvestas, et M. Kapp kannab praegu Tartu Maakohtu 10.10.2012 otsusega

mõistetud liitkaristust muuhulgas ka I astme kuritegude eest ning isikut on alates 2007. aastast

kriminaalkorras karistatud viiel korral, sh kahel viimasel korral vangistuse ajal sooritatud

kuritegude (grupi poolt kaaskinnipeetava vägistamise katse ning valvuri vägivallaga

ähvardamine) eest. Kuigi M. Kapp vabastati Tartu Maakohtu 09.11.2007 otsusega

vangistusest tingimuslikult kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamisega, pani isik

katseajal ikkagi toime uusi vägivallaga seotud kuritegusid. Seega polnud kriminaalhooldaja

käitumiskontrollile allutamine ja kindla elukoha olemasolu süüdimõistetu jaoks piisavad, et

ära hoida uue kuriteo toimepanemist.

3.2. Kohus luges usutavaks vangla iseloomustuses märgitu, et M. Kapp võib vabaduses

jätkata varasemat käitumist, sest tema suhtlusringkonda kuuluvad ka kriminaalkorras

karistatud isikud ja tal on suhteliselt madal empaatiavõime. Isik ei mõtle teo tagajärgedele

ning ei suuda konfliktsituatsioonis rakendada tasakaalukaid meetmeid.

Peale selle on süüdimõistetul tasumata rahalisi nõudeid ligi 4300 euro ulatuses ning vanglast

vabanemisel puudub tal kindel töökoht. Seega on ka oht, et kehvapoolses majanduslikus

olukorras võib ta toime panna järjekordseid varavastaseid kuritegusid vägivalda kasutades.

3.3. Süüdimõistetu on vangistuse kandmise ajal süstemaatiliselt eiranud vanglas kehtestatud

korda, teda on distsiplinaarkorras karistatud viiel korral, millest kolm karistust on kehtivad.

Kuna M. Kapp ei järgi vangla reegleid, on üsna tõenäoline, et ta ei pruugi pidada vajalikuks

järgida ka käitumiskontrolli nõudeid.

Ka individuaalne täitmiskava on M. Kapil täidetud vaid osaliselt. Süüdimõistetu on läbinud

küll sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Vihajuhtimine, kuid individuaalsetes

täitmiskavades märgitud olulised ja vajalikud sotsiaalprogrammid Agressiivsuse Asendamise

Treening ja Uus Suund on tal veel läbimata.

Määruskaebus

4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse M. Kapp, kes palub tühistada 11.02.2015

kohtumäärus ja teha uus määrus, millega vabastada ta vangistuse kandmisest tingimisi enne

tähtaega.

4.1. Süüdimõistetu toob välja, et maakohtu järeldus, justkui hakkaks M. Kapp vabadusse

naastes suhtlema üksnes kriminaalkorras karistatud isikutega, on vale. Vastava kinnituse on

kohtule väljastanud ka Tartu Vangla. Kinnipeetaval on tõeline soov vabaneda ja jätkata oma

elu seaduskuulekalt ning selle kinnituseks tasus ta 12.02.2015 rahaliste nõuete katteks

607,52 eurot. Isik on vanglas saanud vanemaks ja targemaks ning ta teadvustab nüüd, mis on

õige ja mis vale.

4.2. Kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on vajalik ka sellepärast, et tal on vanglas

tõsine julgeoleku probleem, millega seoses on M. Kapp pöördunud ka Eesti Vabariigi

Presidendi Kantselei poole.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid

kogumis, leiab kohtukolleegium, et M. Kapi tingimisi ennetähtaegne vangistusest

vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud

põhistustega ega pea vajalikuks neid tervikuna korrata ning eeltoodust lähtudes märgib

vastuseks määruskaebusele vaid järgmist.

6. M. Kapi puhul saab ennetähtaegset vabastamist toetavate asjaoludena tuua välja selle, et

isik on vangistuses osalenud erinevates programmides ning tööhõives ja tasunud osaliselt

rahalisi nõudeid. Vabaduses on M. Kapile tagatud elukoht ning tal on säilinud head suhted

perekonnaga, kellega isik on regulaarselt suhelnud ka vangistuses. Ringkonnakohus võtab

arvesse Tartu Vangla 19.01.2015 õiendit, mille kohaselt suhtleb M. Kapp vangistuses üksnes

oma lähedastega, mitte varasemalt kriminaalkorras karistatud isikutega. Kuigi loetletud

punktid on olulised selleks, et tagada vabaduses kinnipeetava õiguskuulekas käitumine, leiab

ringkonnakohus siiski, et M. Kapi tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks käesoleval ajal

ennatlik.

7. M. Kappi on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ning ta kannab hetkel

liitkaristust mh katseajal toimepandud vägivallakuritegude, esimese astme kuritegude kui ka

vangistuses toime pandud kuritegude eest. Seega eeldavad ainuüksi M. Kapi kuritegude

toimepanemise asjaolud, et isiku tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks peavad esinema

kaalukad asjaolud. Ringkonnakohus aga selliseid asjaolusid praegusel hetkel ei tuvastanud.

8. Nõustuda tuleb maakohtu järeldusega, et ilmselt ei ole kantud karistus M. Kapi suhtes veel

soovitud eesmärki täitnud. Isikul on endiselt kehtivaid distsiplinaarkaristusi ning arendamist

vajab oskus mõista enda probleemide sisu ja tegevuse tagajärgi. Lisaks on suhteliselt kõrge

uue kuriteo toimepanemise tõenäosus, millest tulenevalt ka vangla ei toeta M. Kapi tingimisi

ennetähtaegset vabastamist.

Ringkonnakohtu arvates vajavad kinnipeetavas tekkinud teatavad positiivsed muutused veel

aega kinnistumiseks. Süüdimõistetul on järgneva karistusaja jooksul võimalik jätkata enda

probleemidega tegelemist ning hoiduda rikkumiste toimepanemisest, et näidata, et kantud

karistus on talle siiski positiivselt mõjunud.

9. Puutuvalt M. Kapi julgeolekuga seotud probleemi selgitab ringkonnakohus, et

süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik tulenevalt üksnes

julgeoleku küsimusest. Vanglas on olemas sobivad meetmed kinnipeetavate julgeoleku

tagamiseks ning sellesisuliste probleemide tekkimisel tuleb kinnipeetaval pöörduda vangla

poole. Toimiku materjalidest nähtub, et Vabariigi Presidendi Kantselei, kuhu kinnipeetav oma

julgeoleku küsimusega samuti pöördus, on M. Kapi probleemist teavitanud Tartu Vangla

juhtkonda.

10. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu

Maakohtu 11. veebruari 2015 määrus muutmata ja M. Kapp vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Paavo Randma