1-12-7691/190 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Kriminaalasi nr.1-12-7691

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

5. märtsil 2015 Jõhvi kohtumajas

Kohtuasja number 1-12-7691 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Prokurör Kristiina Erte Asja läbivaatamise kuupäev 05.03.2015 avalikul videokohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid

I.T suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks Süüdimõistetu I.T XXX , isikukood , xxx RESOLUTSIOON

Kohus j uhindudes KarS §

1 ja KrMS § 426¹, § 432, määras:

Jätta suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata I.T .

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 10.02.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava suhtes I.T karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

I.T üüdi tunnistatud Viru Maakohtu 10.10.2013 kohtuotsusega KarS § 215 lg 2 p on s 1,2, § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ja karistatud KarS § 64 lg 1 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 4 kuud. Karistuse kandmise algus 10.12.2012 ja lõpp 09.04.2015.

Kinnipidamisasutuses K

kinnipeetav ei en V.J kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et ole distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel kindel elukoht puudub. Vangistuse jooksul on kinnipeetav lõpetanud 8 ; läbinud s xxx otsiaalprogrammid xxxAlates 08.09.2014 kannab kinnipeetav karistust Viru Vangla avavanglaosakonnas ja alates 04.12.2014 on tööle vormistatud väljaspool vanglat xxx oli isik toimetulev, kuid pani kuriteod toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Isikul on tasumata võlanõudeid summas 2120 eurot, vabanemisfondis on 97,69 eurot.

Isikul on lähedastest ema, õde, vanaema ja vanavanaema. Tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Meditsiiniosakonna poolt on isikul diagnoositud alkoholisõltuvus koos psühhiaatriliste probleemidega. Varasemalt on käitumise tõttu suunatud erikooli. Isiku puhul seisneb oht varalise kahju tekistamises. Mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 72%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 59%. Tulenevalt riskiprotsendist toetab Viru Vangla kinnipeetava vabastamist karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt moodustavad kinnipeetava lähivõrgustiku ema, õde, vanaema ja vanavanaema. aldamist ja Kinnipeetav ei soovi karistusjärgse käitumiskontrolli koh tema andmetel puudub tal kindel elukoht. Vabanedes soovib isik tööle asuda ettevõttesse xxx, mille ei õnnestunud kriminaalhooldusametnikul ühendust saada kuna telefon oli välja lülitatud. Karistusregistri andmetel on kinnipeetav kriminaalkorras karistatud kuuel korral, neist viis on kehtivad kriminaalkaristused. Varem on isikut karistatud varguste ja avaliku korra raske rikkumise eest. Vanglakaristust kannab teist korda. Kuriteod on sooritatud alkoholijoobes ja grupis. Isik on katseajal pannud toime uue kuriteo ning olles vabastatud vahi alt elektroonilise järelevalve alla, pani samuti toime kuriteo. Isikul on 15 kehtivat väärteokaristust, neist 6 alkoholiseaduse rikkumiste eest. Kriminaalhooldaja leiab, et kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrolli kõrvalehoidmise riskiga isikuga, kuna ta ei soovi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Lisaks puudub isikul vabanemisjärgne elukoht ja lähedaste toetus.

Prokurör oli seisukohal, et isiku puhul ei ole karistusjärgne käitumiskontroll kohaldatav, sest isikul puudub Eestis kindel elukoht.

I.T kohtuistungil selgitas, et kuna tal onEestis nii palu probleeme olnud, ta soovib alustada uuesti seadusekuulekalt ja kohe pärast vabanemist lahkub välismaale.

Kohtu põhjendused

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et I.T suhtes ei ole kohaldamine . karistusjärgse käitumiskontrolli põhjendatud

KrMS § 4261 teine lause sätestab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus karistusseadustiku §-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal.

KarS § 871 lg 1 kohaselt kohus kohaldada võib isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § s sätestatule, kui: -

1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

KarS § 871 lg 2 kohaselt, kui isikut on karistatud karistusseadustiku 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos,

11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust.

Viru Maakohtu 10.10.2013 kohtuotsusega nr. 1-12- i 7691 tunnistati I.T süüd KarS § 215 lg 2 p 1,2, § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1 kohaldamisega vangistusega 2 aastat

4 kuud. Karistuse kandmise algus 10.12.2012 ja lõpp 09.04.2015

Karistusandmetest nähtub, et isik on viimase kohtuotsusega karistatud tahtliku kuriteo toimepanemise eest vangistusega 2 aastat 4 kuud.

Enne käesolevat otsust oli isik süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 17.10.2011 otsusega KarS §

199 lg 2 p 7,8,9 järgi ja karistatud vangistusega 1 aasta 19 päeva.

Seega on isik, kelle pu I.T hul on täidetud KarS § 87

1 lg 1 p 1 ja 2 sätestatud eeltingimused.

Kinnipeetavale karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal. Samuti süüdimõistetu elutingimusi ja asjaolusid, kas isik võib toime panna uusi kuritegusid. isikut Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõiki I.T iseloomustavad andmed ud ajal, sellel ajal

– tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnen ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu on kinnipidamisasutuses ; läbinud sotsiaalprogrammid eluviisitreening, xxx sotsiaaloskuste treening. Alates 08.09.2014 kannab karistust Viru Vangla avavanglaosakonnas.

I.T on kriminaalkorras karistatud viiel korral ja käesoleval hetkel kannab vanglakaristust teist korda. Varem on isikut karistatud varguse eest, mis on toime isiku poolt, kes on varem toime pannud varavastase kuriteo, mis on pandud grupi poolt, sissetungimisega, süstemaatiliselt ja avaliku korra rikkumise eest, mis on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. Isik on viibinud korduvalt kriminaalhooldusel, kuid ei ole suutnud järgida käitumiskontrolli nõudeid ja toime pannud uue kuriteo. Ühtlasi on isikut vabastatud vahi alt elektroonilise järelevalve alla, kuid ka sel juhul on isik toime pannud uue kuriteo. Käesoleval hetkel kannab isik karistust asja omavolilise kasutamise eest, mis on toime pandud grupis ja isiku poolt, kes on varem toime pannud varavastase kuriteo ning varguse eest, mis on toime pandud grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Kohtuotsusest (isiklik toimik I osa, tl 23 38) nähtub, et isik - pani grupis toime varguseid, tungides kauplustesse ja varastades sealt erinevaid toidukaupu. Ühtlasi võttis isik ajutiselt omavolilise kasutamise eesmärgil ära võõra sõiduauto, millega sõitis ringi koos nelja kaasreisijaga. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on isikut väärteokorras karistatud 17-l korral: 6-l korral Alkoholiseaduse alusel, 3-l korral Tubakaseaduse alusel, 3-l korral Liiklusseaduse alusel, 3- -l korral l korral KarS § 262 järgi (avaliku korra rikkumine), 2 KarS § 218 lg 1 alusel (väheväärtusliku asja vargus). Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude dünaamika jäänud sama on süstemaatiliselt toime pann ks, kuna isik ud varavastaseid kuritegusid. Kuritegude soodusteguriks on alkoholi tarvitamine ja mõjustatavus. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et isiku elustiil on olnud riskeeriv, hoolimatu ja vastutustundetu.

Seega võ b järeldada, et I.T puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist i

kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Isik on varasemalt allutatud käiturmiskontrolli nõuetele ja vabastatud vahi alt meetmed ei ole suutnud teda hoida uute kuritegude elektroonilise järelevalve alla, kuid need toimepanemisest.

Samas tuleb positiivseks lugeda, et isik on vangistuses lõpetanud 8. klassi, sotsiaalprogrammid eluviisitreening, sotsiaaloskuste treening. Alates 08.09.2014 kannab karistust Viru Vangla avavanglaosakonnas. Lisaks on tähelepanuväärne asjaolu, et isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, mis tähendab, et isikul on kinnipidamisasutuses hea käitumine ja seal viibimine mõjub talle distsiplineerivalt.

Vabanemisjärgne elukoht isikul puudub. Kuigi isik on avaldanud soovi asuda vabanemisjärgselt tööle ettevõttesse xxx, ei ole see garanteeritud, kuna kriminaalhooldusametnikul ei ole olnud võimalik ettevõtte esindajaga ühen Samas tuleb arvestada, et käesoleval hetkel kannab dust saada. isik karistust avavanglaosakonnas ja on samasse ettevõttesse tööle vormistatud, mis tähendab, et isikul on töökoht olemas.

Kohus leiab, et arvestades asjaolu, et isik on varasemalt korduvalt allutatud käitumiskontrolli nõuetele, kuid ei ole suutnud neid täita (on pannud toime uued kuriteod), siis ei oleks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine isiku suhtes otstarbekas. Samuti asjaolu, et isikul puudub kindel elukoht, mis on kontrollnõuden KarS § 75 lg 1 mõistes karistusjärgse a

käitumiskontrolli kohaldamise üheks eelduseks. Seega ei oleks isiku suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik kuna kõik formaalsed eeldused ei ole täidetud.

Seega ei esine puhul KarS I.T § 87 umiskontrolli lg 1 p 1 sätestatud karistusjärgse käit kohaldamise aluseid. Tuleb arvestada sedagi, et isiku plaanis lahkuda Eestist, seega ei saa teha positiivset prognoosi käitumiskontrolli otstarbekuse kohta.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu I.T suhtes karistusjärgse

käitumiskontrolli kohaldamisega.

/ /

Inna Kirsipuu kohtunik