1-14-1891/24 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-14-1891

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

5. märtsil 2 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-14-1891 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi Viru Vangla materjalid D.G tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 05.03.2015 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu D.G, isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , määras

:

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. D.G

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 16.02.2015 Viru Maakohtule materja kinnipeetava D.G tingimisi lid enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

D.G Tartu Maakohtu 28.02.2014 kohtuotsusega

213 lg 1 tunnistati süüdi KarS § järgi ja KarS lg 2 kohaldamisega karistati vangistusega 1 aasta 11 kuud 10 . Karistuse kandmise § 65 päeva algus 28.02.2014 07.02.2016. ja lõpp

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 18.02.2015.

Kinnipidamisasutusest D.G kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval ei ole kehtiva distsiplinaarkaristusi. vabanemise korral kindel elukoht puudub, peab id Ennetähtaegse võimalikuks elama asuda aadressil xxx. Tegemist on xxx. Isik on kinnipidamisasutuses osalenud:

17.09.2014 motiveerivas vestluses väärgushinnangutest, kuritegelikust käitumisest ning probleemide mõistmisest; sotsiaalprogrammis õige hetk. Alates 21.10.2014 hõivatud

majandustöödel koristajana. Süüdimõistetu on omandanud . Isik on töötanud erinevatel xxx juhutöödel, ametlikult on töötanud 2 aastat . Seisuga 22.01.2015 on tasumata rahalisi nõudeid xxx

2(4) 6075,06 euro ulatuses, vabanemisfondis xxx ik on eurot. Isikul puudub toetav suhtlusvõrgustik. Is korduvalt karistatud ja seisukohal, et majandusraskuste korral on kuritegude sooritamine elatusvahendite hankimiseks lubatud. Tartu Vangla (isikule on koostatud iseloomustus Tartu Vangla poolt) toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabanemist.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt puuduvad kinnipeetaval suhted lähedastega. Vangistuses ei ole kellegagi väljaspool vanglat suhelnud, lähedaste toetus puudub. Vabaduses kindel elukoht puudub, ainus võimalus on saada ajutist peavarju . Isikut on kriminaalkorras karistatud kümme xxx korda peamiselt varguste ja röövimiste eest. Esimene karistus määrati varguste eest, kui isik oli 13- aastane. Viimati oli määratud kriminaalhooldusele, kuid ei täitnud kontrollnõudeid ja koostati erakorraline ettekanne, millega pöörati karistus täitmisele.

Prokurör, kirjalikus arvamuses, ei ole vastu kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks D.G jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli karistusaja lõpuni. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 07.02.2016. Prokuratuur toetab D.G tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides.

D.G

ei soovinud sõna kohtuistungil.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et D.G tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole vangistusest kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine . põhjendatud

KarS § 76 lg atseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

4 alusel, k

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu tema käitumist isikut iseloomustavad andmed - nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu öötanud erinevatel juhutöödel, ametlikult ettevõttes on omandanud xxx. T xxx OÜ-s

2 aastat xxx.

Karistusregistri andmetel on süüdimõistetu kriminaalkorras karistatud üheksa korda,

vanglakaristust kannab neljandat korda. Varem on isikut karistatud varguste eest, mis on toime pandud grupis, isiku poolt, kes on varem toime pannud varavastase kuriteo, sissetungimisega, avalikult, kuid vägivalda kasutamata; röövimise eest. Isik on viibinud neljal korral kriminaalhooldusel, sh on karistus täitmisele pööratud. Käesoleval hetkel kannab isik karistust arvutikelmuse eest. Kohtuotsusest (kinnipeetava isiklik toimik, I osa tl 28-29) nähtub, et süüdimõistetu kasutas ära raske puudega isiku t ja võttis viimase arveldusarvelt välja usaldus

sularaha ning tegi endale ülekandeid. Karistusregistri väljavõttest (kinnipeetava isiklik toimik, I osa tl 8-13) nähtub, et süüdimõistetu on väärteokorras karistatud 11-l korral: 10-l korral

Ühistranspordiseaduse alusel (sõitmine ilma sõiduõigust tõendava dokumendita), 1-l korral Liiklusseaduse rikkumise eest.

3(4)

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kuritegude soodusteguriks grupi mõju, mõtlematu käitumine, majandusliku kasu saamine ja kuritegelikud hoiakud.

Kohus on seisukohal, et isik on tegutsenud mõtlematult ja asunud majanduslike raskuste saabumisel toime panema varavastaseid kuritegusid. Teda on korduvalt karistatud, sh on karistuse kandmisest tingimuslikult vabastatud ja karistus on ka täitmisele pööratud. Seega ei ole kinnipeetava puhul tema varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldused täitnud eesmärki kuna ta pole neist endale järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Sealjuures tuleb tähele panna, et isik on järjepidevalt pannud toime varavastaseid kuritegusid ja selle eest kriminaalkorras karistatud.

Samas tuleb positiivseks lugeda, et isik osaleb vangistuses alates 21.10.2014 kuni käesoleva ajani majandustöödel ja läbinud õige hetk ning osalenud motiveerivas vestluses on sotsiaalprogrammi

väärtushinnangutest kuritegeliku käitumise ning probleemide mõistmiseks. Lisaks peab kohus vajalikuks viidata ka kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1- -

06 p 8.1). Seega hindab kohus pidamisasutuses, mis positiivselt isiku head käitumist kinni iseloomustab asjaolu, et kinnipidamisasutus mõjub isikule distsiplineerivalt ja avaldab positiivset mõju.

Kinnipeetaval on , -kaart, kehtivusega kuni 03.03.2016. kehtiv isikut tõendav dokument ID

Ennetähtaegse vabanemise korral puudub kinnipeetaval kindel elukoht. Isik avaldas, et võib elada xxx, kuid

tõsikindel elukoht tal puudub. Isikule puudub garanteeritud töökoht. Isikul puudub toetav lähivõrgustik.

Arvestades poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (isik pani toime arvutikelmuse, süüdimõistetu

võttes teise isiku arvelt välja sularaha ja tehes endale ülekandeid), korduvaid karistusi (isik on kokku l korral kriminaalkorras karistatud, varavastaste kuritegude eest, millest viis karistust üheksa on hetkel kehtivad 11-l korral), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne ; väärteokorras karistatud

tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu, kellel on viis kehtivat kriminaalkaristust ja kes on juba varasemalt, korduvalt, määratud

kriminaalhooldusele, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal.

Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata karistuse asendamisest tingimisi vangistusega, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas.

Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba korduvalt antud. tarvitas talle kohtu Isik ei läbinud katseaega, mistõttu kuri poolt antud usaldust, millega tal oli võimalus viibida vabaduses reaalse vangistuse asemele. eks Ol

kergemeelne arvata, et varasemalt karistatud isik, kes ei ole katseaega läbinud, hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu, alustama.

Viru Vangla koostatud iseloomustusest , et isik on kinnipidamisasutuses asunud alates nähtub

21.10.2014 tööle majandustöödel, mis tähendab, et vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine.

Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et isikul on välja kujunenud kriminaalne eluviis, mida ilmestab järjepidev varavastaste kuritegude toimepanemisne. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ärakandmises. Ei saa kuidagi õigustada sellist käitumisviisi, kus isik läheb kergema

4(4)

vastupanu teed ja hakkab majanduslikes raskustes kuritegusid toime panema. Seda enam, et tegemist on teiste inimeste omand

i vastu suunatud süütegudega.

Kinnipeetav 07.02.2016 miseks on veel natuk alla aasta, mis on a karistusaeg lõpeb , ärakand e ühe piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulg , mistõttu oleks as, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Puuduvad andmed, et isikul oleks kindel elu-ja töökoht. Samas on isiku üheks tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduseks on allumine käitumiskontrolli nõuetele, sh elada kohtu poolt määratud alalises elukohas ja/või leida töökoht

.

Need tingimused ei ole aga täidetud. Lisaks nähtub vangla esitatud iseloomustusest, et isikul puudub toetav lähivõrgustik, mis aitaks teataval määral kuriteo toimepanemise riske maandada.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhu d. Kohus hindab pingutused l tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusi süüdimõistetu ( , sotsiaalprogrammi

ja osalemine motiveerivas vestluses osalemine tööhõives õige hetk läbimine ) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole käesolevalt tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda.

Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele ega suutnud ka kinnipidamisasutuses korrektselt käituda, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi mõistetud karistusi piisava ja reaalselt tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. st nähtuvalt osutab Kriminaaltoimiku materjalide vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu D.G temale Tartu Maakohtu 28.02.2014 vangistuse kandmisest enne kohtuotsustega mõistetud tähtaega vabastamata.

/ Inna Kirsipuu kohtunik