3-14-52304/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-14-52304

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht

5. märts 2015 Tallinn Haldusasja number 3-14-52304 Haldusasi Balti Kinnisvaraportfell AS-i kaebus Põllumajandusministeeriumi kohustamiseks viia Põllumajandusministeeriumi poolt korraldatava konkursi „Bürooruumide üürimine Tartu linnas“ tingimuste punktid 5.2.4.5., 9.2. ja 9.4. vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetele või alternatiivselt Põllumajandusministeeriumi poolt korraldatava konkursi „Bürooruumide üürimine Tartu linnas“ tingimuste punktide 5.2.4.5., 9.2. ja 9.4. õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja – Balti Kinnisvaraportfell AS, volitatud esindaja vandeadvokaat Jaana Nõgisto Vastustaja – Põllumajandusministeerium, volitatud esindaja vandeadvokaat Piret Blankin Resolutsioon

1. Jätta Balti Kinnisvaraportfell AS-i kaebus läbi vaatamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3. Sekretäril saata määrus menetlusosalistele esindajate kaudu. Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 03.10.20.14 esitas Balti Kinnisvaraportfell AS Tallinna Halduskohtule kaebuse Põllumajandusministeeriumi kohustamiseks viia Põllumajandusministeeriumi poolt korraldatava konkursi „Bürooruumide üürimine Tartu linnas“ tingimuste p-d 5.2.4.5., 9.2. ja 9.4. vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetele. Alternatiivselt palub kaebaja kohtul tuvastada nimetatud punktide õigusvastasus.

2. 28.10.2014 määrusega võttis kohus menetlusse Balti Kinnisvaraportfell AS-i kaebuse Põllumajandusministeeriumi kohustamiseks viia Põllumajandusministeeriumi poolt korraldatava konkursi „Bürooruumide üürimine Tartu linnas“ tingimuste punktid 5.2.4.5., 9.2. ja 9.4. vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetele või alternatiivselt Põllumajandusministeeriumi poolt korraldatava konkursi „Bürooruumide üürimine Tartu linnas“ tingimuste punktide 5.2.4.5.,

9.2. ja 9.4. õigusvastasuse tuvastamiseks, tunnistas vastustajaks Põllumajandusministeeriumi, nõudis vastustajalt kaebuse kohta kirjaliku vastuse ning vastuväiteid kinnitavate dokumentide esitamist 30 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast arvates, ühtlasi tuli menetlusosalistel teatada sama tähtaja jooksul, kas soovitakse asja läbivaatamist kirjalikus menetluses või kohtuistungil.

3. 25.11.2014 esitas vastustaja kohtule kirjaliku vastuse kaebuse kohta, milles vastustaja palub kohtul jätta käesolev kaebus läbi vaatamata halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg

1 p 1 ja § 121 lg 1 p 1, § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 ning § 121 lg 2 p 2 alusel. Ühtlasi palus vastustaja kaebuse läbi vaatamata jätmisel või kaebuse rahuldamata jätmisel jätta vastustaja menetluskulud kaebaja kanda. Arvestades, et kaebaja on edukas investeerimisettevõte, ei ole see ebamõistlik või ebaõiglane. Vastustaja palus menetluskulude kandmise otsustamisel arvestada, et kaebus on esitatud pahatahtlikult ning vaidlus on olemuslikult tsiviilõiguslik.

4. 05.12.2014 määrusega andis kohus kaebajale 15-päevase tähtaja seisukoha esitamiseks kaebuse läbi vaatamata jätmise taotluse kohta.

5. 23.12.2014 saabus kohtule kaebaja kirjalik seisukoht, milles kaebaja märgib, et põllumajandusministri 06.11.2014 käskkirjaga nr 115 „Konkursi „Bürooruumide üürimine Tartu linnas“ tulemuste kinnitamine“ on konkursil hinnatud parimaks Robin Kinnisvara OÜ pakkumine ning otsustatud sõlmida hiljemalt 01.12.2014 üürileping Robin Kinnisvara OÜ-ga. Kaebaja leiab, et muutunud asjaolude tõttu pole kaebajal enam võimalik konkursi tingimuste vaidlustamisega saavutada oma kaebuse eesmärki, s.t osaleda konkursil õiguspärastel ja võrdse kohtlemise põhimõttele vastavatel tingimustel. Seega esinevad praegusel juhul HKMS § 151 lg

2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alused kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Kaebaja palub ühtlasi jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Vastavalt valitsevale kohtupraktikale ei ole halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmine haldusorganile põhjendatud, kui kohtuasjas vaieldavad küsimused kuuluvad haldusorgani igapäevase põhitegevuse valdkonda. Kaebaja on oma kaebuses põhjendanud, et vaidlus kuulub riigivaraseaduse reguleerimisalasse. Vaidlusalune konkurss viidi aga läbi riigihankemenetluse analoogia alusel. Riigivara valitsemine, riigihanked ja töökeskkonna loomine (s.t ka vajalike tööruumide tagamine) kuuluvad vastavalt Põllumajandusministeeriumi haldusosakonna põhimääruse p-le 7 Põllumajandusministeeriumi haldusosakonna põhiülesande hulka. Kaebuse läbi vaatamata jätmise alustele osundamine kuulub aga üldiste halduskohtumenetluse küsimuste hulka, millistes peab iga haldusorgan olema võimeline ennast kohtus ise esindama. Samuti oleks vaidluse lahendamisel ja konkursi tingimuste õiguspärasuse hindamisel tulnud kohaldada peaasjalikult ettevõtlusvabaduse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid, mis on iga haldusorgani igapäevane kohustus. Seetõttu leiab kaebaja, et praegusel juhul tuleb HKMS § 108 lg 4 ja lg 11 ning valitseva kohtupraktika alusel koostoimes jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

6. 31.12.2014 määrusega nõudis kohus vastustajalt seisukohta menetluskulude jaotuse kohta (menetluskulude väljamõistmise soovi korral ühes menetluskulude nimekirja ja kuludokumentidega) 7 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast arvates.

7. Kohtu määratud tähtajal esitas vastustaja kohtule kirjaliku seisukoha menetluskulude jaotuse kohta, milles palub kohtul mõista Balti Kinnisvaraportfell AS-ilt Eesti Vabariigi (Põllumajandusministeeriumi kaudu) kasuks välja menetluskulud summas 3893,40 eurot ning jätta Balti Kinnisvaraportfelli AS-i menetluskulud tema enda kanda.

Vastustaja rõhutab, et konkursi võitja väljaselgitamine ja üürilepingu sõlmimine olid konkursi puhul loogilised ja ette teada toimingud, millega kaebaja pidi arvestama kaebuse esitamise kaalumisel. Jättes kõrvale halduskohtu pädevuse, siis esitades kaebuse konkursitingimuste muutmiseks kohustamiseks ilma esialgse õiguskaitse taotluseta ei saanud kaebaja arvata, et isegi positiivse kohtulahendi korral oleks olnud võimalik tema eesmärki saavutada. Ometi ta kaebuse esitas. Vastustaja hinnangul ei saanud kaebuse esitaja tegelik tahe olla suunatud mitte ausal konkursil osalemisele, nagu ta väidab, vaid vastustaja kahjustamisele, kulude ja ebaselguse tekitamisele.

Vastustaja lisab, et käesoleva vaidluse asjaolud (eraõigusliku konkursi läbiviimine) ei ole igapäevane haldusorgani tegevus halduskohtumenetluse mõttes. Tegemist on eraõigusliku konkursiga, mille Põllumajandusministeerium viis läbi võlaõigusseaduse alusel nii, nagu võivad seda teha kõik eraõiguslikud isikud. Põllumajandusministeerium soovib osta turult üüriteenust, seejuures omamata mingeid eeliseid, soodustusi või eriteadmisi võrreldes teiste üürnikega. Vastupidi, Põllumajandusministeeriumil on tehingu tegemiseks isegi riigivaraseadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevad spetsiifilised piirangud (eelkõige üürilepingu vorm), mis muudab tema enda jaoks teenuse ostmise keerulisemaks.

Üürileping sõlmitakse kümneks aastaks, ka sellele lepingule kohaldub eraõiguslik regulatsioon. Vaidlus oli keerukas, tsiviilja haldusõiguse küsimused olid läbipõimunud ning esines põhjendatud kahtlus kohtu pädevuse osas. Seetõttu leiab vastustaja, et tegemist ei olnud haldusorgani igapäevase põhitegevuse valdkonda kuuluva ja lihtsa vaidlusega, mille korral välise õigusabi kulude väljamõistmine oleks välistatud. Menetluskulude kaebaja kandmist põhjendab ka asjaolu, et konkreetne vaidlus ei olnud üldse halduskohtu pädevuses. Õige kohtupädevuse valiku korral oleks riigil olnud võimalik taotleda menetluskulusid vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustikule, arvestades poolte võrdsust, ilma halduskohtumenetlusele omaste piiranguteta.

Samuti tuleb arvesse võtta, et kaebajat esindas vandeadvokaat, mistõttu advokaadi õigusabi kasutamine oli riigile vajalik poolte võrdsuse põhimõttest tulenevalt. Põllumajandusministeeriumi juriidilise osakonna vähesed ametnikud on seotud igapäevaste ametiülesannetega ning arvestades ka aasta lõppu oli nende töökoormus väga suur. Vastustaja rõhutab ka seda, et käesoleval juhul on välise õigusabi kasutamine ja vastavate menetluskulude väljamõistmine vajalik riigi usaldusväärsuse tagamiseks ja õiguspraktika kujundamiseks. Põllumajandusministeerium soovis kinnitada nii teistele konkursil osalejatele (kes kaebuse esitamise tõttu olid ebakindlad konkursi jätkumise osas) kui avalikkusele, et ilmselt põhjendamatutele kaebustele reageeritakse tõhusalt ning riigile tekitatud kulutused tuleb hüvitada.

Vastustaja hinnangul omab taolisel juhul menetluse lõpetamisel menetluskulude kaebaja kanda jätmise küsimus (eriti halduskohtu pädevuse puudumise tõttu) olulist tähendust ka õiguskorras.

Kohtu seisukoht

8. Vastavalt HKMS § 151 lg 2 punktile 1 võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt on selliseks asjaoluks kaebusega kaebuse eesmärgi saavutamise võimatus. Kaebaja on kaebuse 03.10.2014 kohtule esitamisel selgitanud, et tema kaebuse eesmärk on eelkõige kohustada vastustajat viima konkursi tingimused vaidlustatud osas kooskõlla õigusaktidega. Praeguse haldusasja materjalidest nähtuvalt kinnitas põllumajandusminister 06.11.2014 käskkirjaga nr 155 konkursi tulemused (p 1) ning otsustas sõlmida hiljemalt

01.12.2014 Robin Kinnisvara OÜ-ga üürilepingu Tartu Tähe tn 4 asuva büroohoone kasutusse võtmiseks (p 2). Kaebaja esitas 13.11.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse nimetatud käskkirja p-de 1, 2 ja 4 tühistamiseks. 13.11.2014 esitatud kaebus registreeriti Tallinna Halduskohtus haldusasjana nr 3-14-52802. Ühes kaebusega esitas Balti Kinnisvaraportfell AS kohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kaebaja palub esialgse õiguskaitse korras keelata Põllumajandusministeeriumil sõlmida üürileping Robin Kinnisvara OÜ-ga. 17.11.2014 määrusega haldusasjas nr 3-14-52802 tagastas kohus Balti Kinnisvaraportfell AS-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel kui ilmselgelt perspektiivitu, ühtlasi jättis kohus rahuldamata Balti Kinnisvaraportfell AS-i esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebaja märgib oma 25.11.2014 seisukohas käesoleva haldusasjas menetluse lõpetamise kohta, et kaebajal ei ole enam muutunud asjaolude tõttu võimalik konkursi tingimuste vaidlustamisega saavutada oma kaebuse eesmärki, s.t osaleda konkursil õiguspärastel ja võrdse kohtlemise põhimõttele vastavatel tingimustel. Kohus leiab, et olukorras, kus vastustaja on sõlminud vaidlusaluste tingimuste alusel läbiviidava konkursi tulemusena üürilepingu teise pakkujaga, ei ole kaebusega eespool nimetatud eesmärki enam võimalik saavutada, vastustaja ja kaebaja seisukoht kaebuse läbi vaatamata jätmiseks kaebusega kaebuse eesmärgi saavutamise võimatuse tõttu on põhjendatud, seetõttu tuleb kaebus jätta HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

9. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui §-s 108 ei sätestata teisiti. Vastustaja palub jätta Balti Kinnisvaraportfelli AS-i menetluskulud tema enda kanda ning mõista Balti Kinnisvaraportfell AS-ilt Eesti Vabariigi (Põllumajandusministeeriumi kaudu) kasuks välja menetluskulud summas 3893,40 eurot.

Kohus jätab vastustaja menetluskulud teiselt poolelt välja mõistmata. Riigikohtu halduskolleegium on 19.06.2007 otsuse kohtuasjas nr 3-3-1-24-07 p-s 16 selgitanud, et õigustamaks halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist, peavad kohtuasjas vaieldavad küsimused olema reeglina väljaspool haldusorgani igapäevast põhitegevust. Põhimõtteliselt sama seisukohta on kolleegium väljendanud korduvalt ka varem (vt nt 10.05.2001 määrus kohtuasjas nr 3-3-1-11-01, 05.10.2005 otsus kohtuasjas nr 3- 3-1-48-05, 14.05.2007 otsus kohtuasjas nr 3-3-1-16-07). 06.11.2007 otsuse kohtuasjas nr 3-3-1- 52-07 p-s 10 märkis kolleegium, et haldusorgan võib välist õigusabi küll kasutada, ent peab arvestama sellega, et kui tegemist on haldusorgani põhitegevusega seotud vaidlusega, siis võivad tema menetluskulud jääda tema enda kanda ka kaebuse põhjendamatuse korral.

Kohus leiab, et käesoleval juhul ei välju vaidlus vastustaja põhitegevuse raamidest. Tulenevalt riigivaraseaduse (RVS) §-st 4 korraldab ministeerium kui riigivara valitseja riigi nimel muu hulgas kinnisasjade kasutamist kasutuslepingu alusel. Käesoleval juhul tekkis vaidlus seoses kinnisvara riigile kasutamiseks andmise küsimusega. Eeltoodust tulenevalt on käesoleval juhul tegemist haldusorgani põhitegevusega seotud vaidlusega, mistõttu käsitletud aspektist vastustaja menetluskulude taotlust vajalikuks ja põhjendatuks pidada ei saa. Teatud juhtudel ei ole välistatud vastustajaks oleva haldusorgani kasuks välise õigusabi teenuse kasutamiseks kantud vajalike ja põhjendatud kulude kaebajalt väljamõistmine.

Riigikohtu halduskolleegium on 14.01.2009 otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-62-08, 14.05.2007 otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-16-07 ja 15.10.2004 otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-49-04 nimetanud tingimused, millal on kaebajalt haldusorgani kasuks võimalik välja mõista kulud välise õigusabi eest: välise õigusabi vajalikkus haldusorgani jaoks, kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, haldusorgani enda ametnike või töötajate kvalifikatsioon, kaebuse esitaja majanduslik olukord jne. Kohtu hinnangul ei olnud käesoleval juhul vastustaja poolt välise õigusabi kasutamine möödapääsmatu.

Lisaks sellele, et tegemist on vastustaja põhitegevusega seotud vaidlusega, leiab kohus, et välise õigusabi kasutamise kulude väljamõistmine ei ole käesolevas asjas vajalik ning põhjendatud, kuna kinnisvara riigile kasutamiseks andmisega seonduvates õigusalastes küsimustes peab olema vastustajal piisava kvalifikatsiooniga töötajaid. Kohtu arvates ei ole asi ka materiaalega menetlusõiguslikult sedavõrd keerukas, et ministeeriumi õigusosakonna (millise üheks põhiülesandeks on vastavalt 30.07.2004 vastu võetud Põllumajandusministeeriumi põhimääruse nr 264 § 14 lg 2 p-le 13 ministeeriumi esindamine kohtuorganites ning ministeeriumi nõustamine õigusküsimustes) ametnikkond ei oleks ilmselgelt olnud suuteline halduskohtus vaidlustatud konkursi tingimuste aluseks olnud asjaolusid ja kaalutlusi/põhjendusi esitama.

Asjaolu, et kaebajat esindab kohtumenetluses advokaat, ei õigusta iseenesest välise õigusabi kasutamist haldusorgani poolt. Kohus on eespool märkinud, et vastustajal on piisava kvalifikatsiooniga töötajaid, kelle puhul tuleb eeldada ka õigusalaste kogemuste olemasolu. Riigikohtu halduskolleegium on 15.11.2007 otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-58-07 selgitanud, et välise õigusabi kulude väljamõistmist haldusorgani kasuks võivad õigustada ka muud kaalukad ja erandlikud olukorrad, näiteks kaebaja pahatahtlikkus või vaidlusaluse küsimuse eriline tähendus õiguskorras.

Kohtu hinnangul käesolevas asjas sellised erandlikud asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et kaebaja majanduslikku olukorda tuleb asuda hindama alles siis, kui on eelnevalt leitud, et esitatud taotlus menetluskulu väljamõistmiseks on põhjendatud ja kulud olid vajalikud. Eeltoodust tulenevalt vastustaja taotlus kaebajalt vastustaja kasuks esindajakulus seisneva menetluskulu väljamõistmiseks rahuldamisele ei kuulu ning seetõttu ei pea kohus ka vajalikuks analüüsida taotletud menetluskulude nimekirjas sisalduvate üksikute õigusabiteenuste põhjendatust ja vajalikkust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lea Kuuse kohtunik