4-15-721/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-15-721

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

05. märts 2015, Tallinn Väärteoasja number 4-15-721 (2315,15,000413) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Igor Boyko, ik 37604250221, elukoht: XXX, töökoht: AS XXX. Kohtuvälise menetleja esindaja Marina Vahersalu, Põhja Prefektuuri Ida-Harju Politseijaoskond RESOLUTSIOON

1. Igor Boyko süüdi tunnistada NPALS § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 10 (kümme) päeva.

2. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata aresti ärakandmine ositi ning iga ärakantava aresti osa suurus peab olema vähemalt 3 päeva. Ärakandmisele kuuluva aresti osa ärakandmise aeg ja kuupäevad jätta menetlusaluse isiku valida, kuid kogu arest peab olema ära kantud hiljemalt 20.04.2015.

3. Mõistetud arest 10 (kümme) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1, Tallinnas ning menetlusalune isikule mõistetud arest peab täies ulatuses olema ära kantud hiljemalt 20.04.2015. Kui arest jäetakse osaliselt või täies ulatuses tähtaegselt ära kandmata, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja kogu ärakandmata aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku aresti ärakandmisele toimetamisest.

4. Igor Boykolt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeekspertiisi tegemisel tekkinud kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „Igor Boyko, 4-15-721, joobeseisundi tuvastamise kulu“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Igor Boykole posti teel tema elukohta.

5. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 05.03.2015. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

17.01.2015 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1368687 selles, et 17.01.2015 kella 14.17 ajal peeti Tallinnas, Vikerlase 15 juures kinni Igor Boyko, kellelt võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel fentanüüli ja klonasepaami metaboliidi sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS §-s 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta.

Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et tarvitas oma arust spice, et suitsetada. Tunnistab süüd. Mis puudutab trahve ja menetluskulusid, siis tema asjadega tegelevad täiturid ja kätte saab vaid miinimumpalga. Tahaks vähem saada karistust, võiks ära kanda 4 päeva, et saaks tööl käia. Püüab hoiduda narkootikumidest, kuid on ette tulnud mõnikord. Lähedased püüavad aidata, käis psühholoogi juures.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kuna isikule oli samalaadse väärteo eest määratud septembris 10 päeva aresti, siis palub mõista 12 päeva aresti ja välja mõista menetluskulu. Võib anda võimaluse ära kanda ositi.

Kohus, tutvunud joobeseisundi tuvastamise uuringuaktiga, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt NPALS §-s 151 ettenähtud väärteo toimepanemine on uuringuaktis tuvastatuga tõendamist leidnud, kuivõrd menetlusalune isik oli tarvitanud arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet fentanüüli, millise aine käitlemine on NPALS § 3 lg 1 sätete kohaselt keelatud ning arstil puudub õigus teha ettekirjutust sellise aine tarvitamiseks, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 ettenähtud väärteona.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millede kohaselt on menetlusalust isikut varem karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest nii rahatrahvidega, millised on jäetud tasumata, kui ka arestidega. Lisaks sellele on menetlusalust isikut korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja varavastaste süütegude toimepanemise eest. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik järjekindlalt süütegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid ning asjaolu, et menetlusalust isikut on korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest, asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud ja trahvid jäetakse maksmata. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, so aresti, kuivõrd eelnevad karistused, sh põhiõigusi vähemriivavad karistused rahatrahvide näol ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritava väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Arvestades seda, et menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises, leiab kohus, et menetlusalusele isikule on võimalik mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd menetlusalune isik töötab ja menetlusalune isik taotles aresti kandmise määramist ositi, leiab kohus, et esitatud taotlus tuleb rahuldada. Seetõttu määrab kohus, et mõistetav arest kuulub ärakandmisele ositi, määrates aresti ärakandmiseks tähtaja ning iga ärakantava osa suurus peab moodustama vähemalt kolm päeva.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/