2-14-62968/14 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

4. märts 2015 Tartu

Tsiviilasja number

2-14-62968

Tsiviilasi

Kristiina Herma, Erika Kübarsepp, Liivia Armipaik,

Miralda Stern ja Malle Käosaar avaldus AS Helter-R, OÜ

Kroonikeskus ja AS KEIO-E vastu korteriomandite

korrashoidmise kohustamiseks

Esialgse õiguskaitse kohaldamine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 23. detsembri 2014 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS-i Helter-R, OÜ Kroonikeskus ja AS-i KEIO-E

määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitajad:

1. AS Helter-R (registrikood: 10247246);

2. OÜ Kroonikeskus (registrikood: 10691092);

3. AS KEIO-E (registrikood: 10316951);

Määruskaebuse esitajate esindaja vandeadvokaat Karina

Lõhmus-Ein;

Vastustajad:

1. Kristiina Herma (isikukood: XXX);

2. Erika Kübarsepp (isikukood: XXX);

3. Liivia Armipaik (isikukood: XXX);

4. Miralda Stern (isikukood: XXX);

5. Malle Käosaar (isikukood: XXX);

Vastustajate esindaja vandeadvokaat Küllike Namm

RESOLUTSIOON

1. Muuta Viru Maakohtu 23. detsembri 2014.a määruse

resolutsiooni p 2 sõnastust, lugedes kohtumääruse

resolutsiooni p 2 tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

„2. Kuni tsiviilasjas nr 2-14-62968 tehtava lõpplahendi

jõustumiseni

kohustada

AS-i

Helter-R,

OÜ-d

Kroonikeskus ja AS-i KEIO-E esialgse õiguskaitse korras

tagama neile kuuluvates Rakveres XXX asuvates

korterites vähemalt temperatuur 18 °C.“

2. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.

3. Jätta AS-i Helter-R, OÜ Kroonikeskus ja AS-i KEIO-E

määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

ASJAOLUD

1. Kristiina Herma, Erika Kübarsepp, Liivia Armipaik, Miralda Stern ja Malle Käosaar

(avaldajad) esitasid 22. detsembril 2014 avalduse AS-i Helter-R, OÜ Kroonikeskus ja AS-i

KEIO-E (puudutatud isikud) vastu korteriomandite korrashoidmise kohustamiseks, s.o

optimaalse temperatuuri tagamise kohustamiseks ja avaldajatele kohtu äranägemisel õiglase

hüvitise määramiseks, et hüvitada avaldajate poolt tehtud kulutused neile kuuluvates korterites

optimaalse temperatuuri hoidmiseks. Avaldajad taotlesid esialgse õiguskaitse kohaldamist ning

vastustajate kohustamist oma korterite kütmiseks selliselt, et vastustajatele kuuluvates

korterites oleks tagatud vähemalt 04. veebruari 2005 Vabariigi Valitsuse määrusega nr 38

kehtestatud eluruumi optimaalne temperatuur 18 °C kuni käesolevas tsiviilasjas kohtuotsuse

jõustumiseni.

Avalduse kohaselt on avaldajad ja puudutatud isikud XXX Rakvere maja korteriomanikud.

XXX kortermaja majandamiseks ja valdamiseks ei ole korteriomanikud moodustanud

korteriühistut. 31. oktoobril 2014 korteriomanike üldkoosolekul otsustati alustada korterite

kütmist seoses külmade ilmade saabumisega. Puudutatud isikud ei osalenud korteriomanike

üldkoosolekul, kuigi neid oldi koosoleku toimumisest teavitatud ja puudutatud isikud olid

teated kätte saanud. Seetõttu saadeti puudutatud isikutele kirjad palvega seoses külmade ilmade

saabumisega hakata koheselt kütma puudutatud isikutele kuuluvad korterid nr 2, 7 ja 8 kuna

kütmata korterid kahjustavad oluliselt teiste korteriomanike huve ning seavad ohtu terve maja

veesüsteemide toimimise.

Vabariigi Valitsuse 04. veebruari 2005 määruse nr 38 (Eluruumidele esitatavate nõuete

kinnitamine) p 7 kohaselt ei tohi kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis

siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 °C, lubatav

temperatuuri ülempiir tuleb määrata Eestis kasutatavate sisekliima normide alusel. Kuna

puudutatud isikud ei kasuta regulaarselt neile kuuluvaid korteriomandeid ega küta neid üldse,

raskendab see avaldajate korterites optimaalse temperatuuri, s.o 18 °C saavutamist ning seega

rikuvad puudutatud isikud kaasomanike õigust eluruumi optimaalsele temperatuurile.

TsMS § 378 lg 1 p 10 kohaselt tuleb puudutatud isikuid kohustada kütma oma kortereid kuni

käesolevas tsiviilasjas kohtuotsuse jõustumiseni, nii et igas puudutatud isikule kuuluvas korteris

oleks tagatud vähemalt Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud eluruumi optimaalne

temperatuur 18 °C. Korteriomandites optimaalse temperatuuri tagamine ei ole puudutatud

isikutele põhjendamatult koormav. Ühtlasi võimaldab korterite kütmine puudutatud isikutel

paremini säilitada nii enda kui ka teiste korteriomanike kaasomandit.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Viru Maakohus rahuldas 23. detsembri 2014 määrusega esialgse õiguskaitse avalduse ning

hagi tagamise korras kohustas AS-i Helter-R, OÜ-t Kroonikeskus ja AS-i KEIO-E kuni

tsiviilasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni kütma oma kortereid selliselt, et AS-le Helter-R,

OÜ-le Kroonikeskus ja AS-le KEIO-E kuuluvates korterites oleks tagatud vähemalt

04. veebruari 2005 Vabariigi Valitsuse määrusega nr 38 kehtestatud eluruumi optimaalne

temperatuur 18 °C.

Maakohus tuginedes asja materjalidele ning TsMS § 4771 lg-tele 1 ja 2, § 377 lg-le 2, § 378

lg 1 p-le 4, lg-tele 3 ja 4 leidis, et taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on põhjendatud ja

kuulub rahuldamisele. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on alust arvata, et puudutatud

isikute poolt oma korteriomandite kütmata jätmine tekitab avaldajatele täiendavaid kulutusi

ning võib kahjustada ka avaldajate tervist. Maakohus luges põhjendatuks ja vajalikuks esialgse

õiguskaitse korras kohustada puudutatud isikuid kütma oma kortereid selliselt, et korterites

oleks tagatud vähemalt 04. veebruari 2005 Vabariigi Valitsuse määrusega nr 38 kehtestatud

eluruumi optimaalne temperatuur 18 °C. Kohaldatav tagamise abinõu koormab puudutatud

isikuid üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada avaldajate õigustatud huvisid ja asjaolusid

arvestades põhjendatuks.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. AS Helter-R, OÜ Kroonikeskus ja AS KEIO-E esitasid määruse peale määruskaebuse, milles

taotlevad Viru Maakohtu 23. detsembri 2014 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist,

millega jätta vastustajate esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt:

1) on määruskaebuse esitajatele pandud kohustusi vaidlust mittepuudutavate korteritega seoses.

Konkreetsete korteriomandite määruse resolutsioonis nimetamata jätmisega on kohus väljunud

vaidlusaluse õigussuhte piiridest ning on pannud määruskaebuse esitajatele vaidlusega

mitteseotud kohustusi, s.o kütta kõiki neile kuuluvaid sh XX korterelamus mitteasuvaid

kortereid;

2) ei ole TsMS § 377 lg-s 2 sätestatud esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused täidetud.

Määratlemata täiendavate kulutuste tekkida võimine vastustajatele ei anna alust vaidlusaluse

õigussuhte reguleerimiseks nii, et sellega kaasnevad määruskaebuse esitajatele kulutused.

Käesoleval juhul ei ole ei vastustajate ega kohtu poolt välja toodud, et esialgse õiguskaitse

kohaldamata jätmise tagajärjeks võiks olla olulise kahju tekkimine vastustajatel.

Määruskaebuse esitajatele kuuluvates korterites vastustajate poolt soovitud sisetemperatuuri

mittehoidmine ei saa kahjustada vastustajate tervist. Vastustajate tervis sõltub neile kuuluvates

korterites olevatest elamistingimustest ning nende korterite sisetemperatuur sõltub vastustajate

poolt korteri kütmisest ning välistemperatuurist;

3) ei ole määruses välja toodud, milline on see vaidlusalune õigussuhe, mille esialgsel

reguleerimisel saab määruskaebuse esitajaid kohustada kütma neile kuuluvaid kortereid nii, et

neis korterites oleks tagatud 18˚C temperatuur;

4) on maakohus ebaõigesti kohaldanud Vabariigi Valitsuse 04. veebruari 2005 määrust nr 38.

Eluruumidele esitatavate nõuetega ei ole reguleeritud korteriomanike kui kinnistu mõõteliste

osade kaasomanike õigusi ja kohustusi. Eluruumidele esitatavate nõuete regulatsioonist ei

tulene, et ahiküttega korteris, milles elanikke ei ole, peab temperatuur olema vähemalt 18 °C.

Õigus nõuda eluruumidele esitavates nõuetes sätestatud tingimuste täitmist on konkreetse

eluruumi elanikel, mitte samas majas asuvate teiste eluruumide omanikel ja/või elanikel;

5) kujutab käesoleval juhul esialgse õiguskaitse kohaldamine endast olulist sekkumist

määruskaebuse esitajate omandiõigusesse ning kohustab määruskaebuse esitajaid tegema

rahalisi kulutusi. Maakohus ei ole hinnanud esialgse õiguskaitse abinõu mõju määruskaebuse

esitajate õigustele ja huvidele. Määrusest ei nähtu, et kohus oleks analüüsinud ja arvestanud

seda, kuidas määratud esialgse õiguskaitse abinõu määruskaebuse esitajaid koormab. Samuti ei

ole kaalutud määruskaebuse esitajate ja vastustajate huve ja õigusi seoses esialgse õiguskaitse

kohaldamise või kohaldamata jätmisega. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega on loodud

avalduses nõutuga samasugune tagajärg juba menetluse ajal ilma selleta, et oleks hinnatud, kas

vastustajate nõudel on õiguslik alus või mitte;

6) on maakohus jätnud põhjendamatult tagatise nõudmata.

VASTUSTAJATE SEISUKOHT

4. Vastustajad vaidlesid määruskaebusele vastu, palusid jätta see rahuldamata ning

menetluskulud määruskaebuse esitajate kanda. Vastuväite kohaselt:

1) ei ole maakohus väljunud väidetava vaidlusaluse õigussuhte piiridest ega pannud

määruskaebuse esitajatele vaidlusega mitteseotud kohustusi. Vastustajate poolt esitatud

avalduses on selgelt väljendatud vastustajate nõue. Vaidlustatud kohtumääruse asjaoludest on

üheselt selge ja arusaadav, milliseid määruskaebuse esitajatele kuuluvaid kortereid

määruskaebuse esitajad kütma peavad. Peale 23. detsembri 2014 kohtumääruse tegemist, asusid

määruskaebuse esitajad nendele kuuluvaid käesoleva vaidluse esemeks olevaid kortereid

kütma;

2) rikuvad määruskaebuse esitajad endale kuuluvate korterite mittekütmisega seadusest

tulenevat korteriomaniku kohustust hoida oma korteriomandi reaalosa korras ja seda ja

kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab

omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korterite mittekütmisega tekitavad määruskaebuse

esitajad vastustajatele intensiivsema kütmise vajadusest lisakulutusi, sest kütmata korterid

tekitavad soojakadu. Tegemist on konkreetselt vastustajatel optimaalse temperatuuri

hoidmiseks vajaliku lisakütmisega kaasnevate ebavajalike täiendavate kuludega. Torustiku

võimaliku jäätumise ja purunemise korral on võimalik otsene varaline kahju selle remondiks;

3) on kõikide korteriomanike, sh määruskaebuse esitajate, huvides korterites vähemalt 18 °C

tagamine. Nimetatu on vajalik oma korteriomandite paremaks säilimiseks ja torustiku jäätumise

vältimiseks;

4) võib määruskaebuse esitajate poolt korterite mittekütmine kahjustada vastustajate, kes selles

majas elavad, tervist. Külmad ja niisked ruumid põhjustavad seente ja hallituste tekkimist ja

levimist;

5) on vastustajate sooviks kooskõlas Vabariigi Valitsuse määrusega nr 38 tagada eluruumides

ohutu ja tervislik elukeskkond, mis võimaldaks seal viibida ööpäevaringselt ja et nende

eluruumides oleks mõistlikult tagatav optimaalne temperatuur. Põhjendatud ei ole teha erisusi

eluruumide osas, mida köetakse kaugküttevõrgustikust ja mida köetakse ahiküttega, optimaalne

temperatuur on eeldatav eluruumidele sõltumata kütmise viisist;

6) on maakohus määruses põhistanud esialgse õiguskaitse kohaldamist ja märkinud, et kohtu

hinnangul on kohaldatav avalduse tagamise abinõu kooskõlas TsMS § 378 lg 4 tingimustega ja

abinõu koormab määruskaebuse esitajaid üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada vastustajate

õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Määruskaebuse esitajad ise nõustuvad

määruskaebuses, et normaalse seisukorra säilitamiseks on vajalik tagada teatud

sisetemperatuur. Korterite kütmine võimaldab paremini säilitada nii enda kui ka teiste

korteriomanike omandit ja kaasomandit, seega ei ole see määruskaebuse esitajaid koormav hagi

tagamise abinõu;

7) puuduvad alused tagatise nõudmiseks. Tagatise nõudmine vastaspoolele tekkiva võimaliku

kahju hüvitamiseks on kohtu õigus, mitte kohustus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu

23. detsembri 2014.a määruse tühistamiseks osas, millega kohaldati esialgset õiguskaitset ning

kohustati kuni tsiviilasjas nr 2-14-62968 tehtava lõpplahendi jõustumiseni AS-i Helter-R, OÜ-

d Kroonikeskus ja AS-i KEIO-E esialgse õiguskaitse korras tagama neile kuuluvates korterites

temperatuur 18 °C.

Ringkonnakohus täpsustab maakohtu määruse resolutsiooni sõnastust, jättes sellest välja viite

Vabariigi Valitsuse 04. veebruari 2005.a määrusele nr 38 ja lisades selgituse, mille kohaselt

kohtumäärus puudutab Rakveres XXXX asuvaid kortereid.

Kohtumääruse resolutsiooni p 2 lugeda tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

„2. Kuni tsiviilasjas nr 2-14-62968 tehtava lõpplahendi jõustumiseni kohustada AS-i Helter-R,

OÜ-d Kroonikeskus ja AS-i KEIO-E esialgse õiguskaitse korras tagama neile kuuluvates

Rakveres XX asuvates korterites vähemalt temperatuur 18 °C.“

Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

6. Maakohtu määruse tühistamist ei tingi määruskaebuse p-s 1 märgitu, mille kohaselt on

määruskaebuse esitajatele pandud kohustusi ilma, et kohtumääruses oleks täpsustatud,

missuguses elamus asuvaid kortereid tuleb esialgse õiguskaitse korras kütta. Ringkonnakohus

peab võimalikuks täpsustada kohtumääruse resolutsiooni, lisades selgitavalt, et kohustus

puudutab Rakveres XXX asuvas elamus paiknevaid kortereid.

7. Korteriomandi ja kaasomandi asjades on esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks TsMS

§ 616. TsMS § 4771 lg 2 kohaselt võib hagita asjas lubatud juhtudel kohaldada esialgset

õiguskaitset, kui on vaja olemasolevat olukorda või seisundit säilitada või ajutiselt reguleerida,

juhindudes seejuures hagi tagamise kohta sätestatud põhimõtetest. TsMS § 377 lg 2 kohaselt

võib kohus vaidlusalust õigussuhet esialgselt reguleerida, kui see on vajalik olulise kahju või

omavoli vältimiseks või muul põhjusel.

Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses väljendatud seisukohaga, mille kohaselt ei ole

TsMS § 377 lg 2 kohaldamise eeldused käesoleval juhul täidetud.

7.1. Avaldajad on tuginenud esialgse õiguskaitse taotluses sellele, et osa elamus paiknevate

korterite kütmata jätmine tekitab avaldajatele täiendavaid kulutusi ning võib kahjustada ka

avaldajate tervist. Avaldajate seisukohtadest tuleneb lisaks, et nende huviks korterite nr 2, 7 ja

8 kütmiseks kohustamisel on soov hoida ära nende endi küttekulude suurenemine nn

naabrikütte (s.o sooja levik köetud korteritest kütmata korteritesse ja sellega kaasnev

soojakadu) tagajärjel, teiseks ebapiisavast kütmisest tingitud külma ja niiskuse tagajärjel seente

ja hallituse levimist, samuti on tuginetud väitele, et osa korterite mittekütmise korral võib

kahjustuda (s.o külmuda) ka kütmata kortereid läbiv veetorustik.

7.2. Ringkonnakohtu arvates on piisavalt põhistatud avaldajate huvi selle vastu, et korterelamus

oleks kõikides korterites tagatud ühtlane sisetemperatuur. Üldteadaolevaks saab pidada asjaolu,

et osa korterite kütmata jätmise korral tekivad köetavatel korteritel soojakaod, kuna korterite

vaheliste siseseinte (piirete) puhul ei ole üldjuhul arvestatud vajadusega tagada

soojusisolatsioon võrreldaval tasemel hoone välispiiretega. Korterelamu puhul saab lähtuda

sellest, et hoone projekteerimisel on eeldatud, et kõigis korterites elatakse ning seega on ka

sisetemperatuur korterites enam-vähem ühtlane. Ringkonnakohtu arvates on üldteadaolev ka

asjaolu, et tunduvalt erineva sisetemperatuuriga ruumide kõrvuti paiknemise korral võib

tekkida hoone konstruktsioone kahjustav niiskus. Nõustuda saab vastustajate seisukohaga, et

niiskuse tekkimine võib omakorda kaasa tuua hallitusseente leviku ning see ohustaks nii hoone

kui terviku seisundit kui ka elanike tervist.

7.3. Avaldajad on seega põhistanud, et puudutatud isikute korterite pikemaajalisel kütmata

jätmisel võib tekkida oluline kahju korterelamule kui tervikule, samuti võib see kaasa tuua ohu

elanike tervisele.

8. Kolleegium ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, mille kohaselt kujutab esialgse

õiguskaitse kohaldamine endast ebaproportsionaalset sekkumist puudutatud isikute

omandiõigusesse. AÕS § 68 järgi võivad omaniku õigused olla kitsendatud seaduse või teiste

isikute õigustega. Korterelamu puhul tuleb arvestada sellega, et elamu kui terviku seisundit

mõjutab kõigi korteriomanike tegevus. Seega on iga korteriomaniku õigused kitsendatud teiste

korteriomanike huvidega. Seda põhimõtet väljendavad ka AÕS § 72 lg 5 ja KOS § 11 lg 1.

Nõustuda saab vastustajate seisukohaga, mille kohaselt rikuvad määruskaebuse esitajad neile

kuuluvate korterite kütmata jätmisega seadusest tulenevat kohustust hoida oma korteriomandi

reaalosa korras ning hoiduda seda ja kaasomandi eset kasutades tegevusest, mille toime teistele

korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.

Alates 1. jaanuarist 2018.a kehtima hakkava Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 31 lg 2

kohaselt on korteriomanik oma eriomandi eseme korrashoidmisel muu hulgas kohustatud

hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise

ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste

kulutusteta.

9. Ringkonnakohus on seisukohal, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on avaldajate poolt

esiletoodud asjaolud piisavad ning avaldajatel ei tulnud esitada praeguses staadiumis kõiki

tõendeid, mis võimaldaksid kindlaks teha, kui palju suurenevad määruskaebuse esitajate

tegevusetuse (s.o korterite mittekütmise) tulemusel konkreetselt ülejäänud korteriomanike

küttekulud ja kui suur on tegelikkuses korterelamu kui terviku, sh hoone konstruktsioonide,

kahjustumise oht tekkiva niiskuse ja väidetava torude külmumisohu tagajärjel. Kuna

korterelamu puhul saab kütteperioodil kõigi korterite regulaarset kütmist ja elamiskõlbliku

sisetemperatuuri hoidmist pidada ootuspäraseks ning korteriomanikud võivad üldjuhul seda

kõigilt teistelt korteriomanikelt eeldada, siis ei tulnud avaldajatel esialgse õiguskaitse

kohaldamise eeldusena tuua esile erilisi asjaolusid või vahetult ähvardava kahju tekkimise ohtu.

Seetõttu ei ole alust pidada kulutusi korterite kütmisele ka põhjendamatuteks, seda ka juhul, kui

kortereid tegelikkuses elamiseks ei kasutata.

10. Iseenesest on õige määruskaebuse esitajate seisukoht, et vahetult ei kuulu kohaldamisele

Vabariigi Valitsuse 4. veebruari 2005.a määrus nr 38 , millega on kehtestatud eluruumidele

esitatavad nõuded. Korteriomaniku kohustus tagada oma korteriomandi reaalosa korrashoid ja

teiste korteriomanike huvidega arvestamine ei tulene nimetatud määrusest, vaid korteriomanike

vahelisi suhteid reguleerivatest õigusaktidest (eelkõige KOS ja AÕS). Seetõttu ei ole viide

määrusele kohtulahendi resolutsioonis asjakohane ja tuleb ringkonnakohtu hinnangul

resolutsioonist välja jätta. Küll aga saab „Eluruumidele esitatavates nõuetes“ loetletud

tingimusi pidada optimaalseteks, mis eelduslikult aitavad tagada ka hoone kui terviku parema

säilimise, kuivõrd kõnealuste nõuete eesmärk on inimestele ohutu ja tervisliku elukeskkonna

tagamine. Sõltumata asjaolust, et määruskaebuse esitajatele kuuluvaid kortereid käesoleval ajal

elamiseks ei kasutata, tuleneb vajadus tagada korterites temperatuur 18 °C eesmärgist

kindlustada kogu korterelamus ühtlane eluruumide sisetemperatuur ning selle kaudu

võimaldada elanikele tervislikud ja ohutud elamistingimused ning vältida hoone

konstruktsioonide kahjustumist kütmata jätmisest tekkiva niiskuse ja võimaliku külmumisohu

tagajärjel.

11. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajate seisukohaga, nagu koormaks esialgse

õiguskaitse abinõu puudutatud isikuid ülemääraselt. Puudutatud isikud on korterelamus asuvate

alaliseks elamiseks mõeldud korterite omanikud ning omandiõiguse teostamisel tuleb neil

arvestada ka ülejäänud korteriomanike huvidega. Määruskaebuses ei ole esile toodud

kaalutlusi, mille põhjal kaaluks puudutatud isikute huvi neile kuuluvate korterite tühjana ja

kütmata seismise vastu üles ülejäänud korteriomanike huvi selle vastu, et kõigis eluruumides

valitseks ühtlane sisetemperatuur.

Õige on ka vastustajate seisukoht, mille kohaselt aitab korterite kütmine eelduslikult säilitada

ka määruskaebuse esitajate endi omandit ja säilitada selle seisundit. Seega ei pea kolleegium

põhjendatuks ka määruskaebuses esitatud väiteid, nagu võiksid kulutused kütmisele osutuda

täiesti põhjendamatuteks.

12. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks seada esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist

sõltuvusse avaldajate poolt tagatise andmisest vastaspoolele (s.o määruskaebuse esitajatele)

tekkiva võimaliku kahju hüvitamisest.

Ringkonnakohtu arvates saab esialgse õiguskaitse kohaldamisel hagita asjades avaldajalt

tagatise nõudmine TsMS § 4771 lg 2 ja § 383 lg 1 koostoimest tulenevalt olla põhjendatud

pigem erandlikel juhtudel. Kaasomanike ja korteriomanike vahelise suhte puhul on tegemist

seaduses sätestatud eripärase õigussuhtega, kus kõik puudutatud isikud (kaas- ja

korteriomanikud) on oma külgnevate huvide tõttu üksteisega tihedalt seotud, samuti on kõigi

kaas- ja korteriomanike õigused kitsendatud teiste kaas- ja korteriomanike õigustega. Vaidluse

puhul, kus sisuliselt nõutakse kõigi kaasomanike või korteriomanike õigustatud huvide

järgimist, ei ole tagatise nõudmine kolleegiumi arvates kooskõlas hagita asja olemusega.

Ringkonnakohus jääb eelpool väljendatud seisukohale, et eluruumides ühtlase sisetemperatuuri

hoidmist ei ole korterelamu puhul põhjendatud pidada ebamõistlikult koormavaks, vaid

eelduslikult aitab ühtlane temperatuur ja niiskustase tagada kõigi korteriomanike (sh

määruskaebuse esitajate) korteriomandite reaalosade ja ka kaasomandi mõtteliste osade

seisundi säilitamise.

13. Määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud jaotab maakohus asja sisulisel

lahendamisel.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp