3-13-482/132 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 04.03.2015 a, Tallinn Haldusasja number 3-13-482 Haldusasi A.V.e (V.) kaebus Politseija Piirivalveameti 31.01.2013 vaideotsuse nr 1.9-9/3689-4 tühistamise nõudes ja Politseija Piirivalveameti kohustamise nõudes A.V.e 28.11.2012 avalduse läbi vaatamiseks. Menetlusosalised Kaebaja – A.V.; Vastustaja – Politseija Piirivalveamet, volitatud esindajad Eneli Nõmm, Sandra Raudsepp ja Aare Hõbe. Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus. Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest 04.03.2015 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul (HKMS § 181 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Asjaolud

1. A.V. kandideeris 28.11.2012 Politseija Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskonna patrullteenistuse patrullpolitseiniku ametikohale.

2. Põhja Prefektuuri värbamisspetsialist teatas 06.12.2012 A. V.ele, et ta ei osutunud ametikohale valituks.

3. A. V. esitas 28.12.2012 PPA-le vaide, leides, et vastas kandideerimiskutses esitatud tingimustele ja tema mittevalituks osutumine ei saa olla kuidagi põhjendatud. PPA jättis 31.01.2013 vaideotsusega nr 1.9-9/3689-4 A. V.e vaide rahuldamata.

4. Tallinna Halduskohtule saabus 04.03.2013 A. V.e kaebus PPA 31.01.2013 vaideotsuse nr 1.9- 9/3689-4 tühistamise nõudes ja PPA kohustamise nõudes A. V.e 28.11.2012 avalduse läbi vaatamiseks.

Kaebuse sisu

5. Kaebaja leiab, et vastustaja keeldumine on isiklikku laadi ning on tekkinud kaebaja ja kellegi juhtivtöötaja vahelisest arusaamatust vastasseisust, mitte kaebaja tööle mittesobimisest. Vastustajal puudub igasugune pädevus keelata kaebajal tööle tulemast oma elukutselisele riiklikule ametile. Seda saab keelata üksnes seadus või kohus.

5.1. Kaebaja on politseitööl olnud umbes 15 aastat ja omandanud vastava hariduse. Kaebaja vastab täielikult vastavale ametikohale esitatud kandideerimisnõuetele. Ka on kaebajal esinenud distsiplinaarkaristusi, mis pöörati kaebaja kahjuks, kuid tegemisi tööl need ei peegeldanud. Politseitöö on olnud kaebaja elukutse ning aastate jooksul omandatud kogemustega pole kaebaja selles töös hätta jäänud.

5.2. Umbes viis aastat tagasi vabastati kaebaja ootamatult teenistusest. See toimus kiiresti ning oli näha, et tegemist oli soovitud vabastamisega. On arusaadav, et kui on toimunud vabastamine sellisel viisil, siis sellele järgneb mingi vastav aeg, mil sobib tööle tagasi minna. Politseis on olnud see kirjutamata kujul umbes viis aastat. Kaebaja märgib, et tema vabastamisest on möödas pikk aeg ning ta soovib oma ametile tagasi asuda. Distsiplinaarkaristus on aegunud ning see ei oma enam mingit tähendust. Kaebajal pole selle aja jooksul olnud seaduserikkumisi.

5.3. Kaebaja leiab, et PPA-s sisulist konkurssi ei toimunud, kuna kandidaate polnud. Kaebaja oli ainuke kandidaat. Konkursi toimumise olematus väljendub selles, et mingit valimist kellegi vahel ei eksisteerinud. Puudub info, milline nägi välja komisjon ning milline oli nende tegevus. Kui kaebaja uuris põhjust infosulu kohta, väideti, et konkurss luhtus. Luhtunuks saaks konkursi kuulutada aga juhul, kui puuduvad kandidaadid ega pole sobivaid kandidaate. Kaebaja leiab, et kui ei ole teisi sobivaid kandidaate, siis tuleb ametikoht pakkuda nõuetele vastavale kandidaadile (kaebaja), mitte võtta kaebajalt õigus sellele kohale. Kaebajal kui töökuulutuses esitatud nõuetele vastaval ja seaduse järgi lubatud kandidaadil oli õigus ja sellega kaasnev õigustatud ootus pakutud ametikohale.

5.4. Kaebaja on seisukohal, et PPA on kaebajat diskrimineerinud (avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 18). Kui kandidaadi suhtes ollakse kahtleval arvamusel, siis selleks on vajalik eelkõige temaga vestelda ning järgmisena määrata juba katseaeg (ATS § 24). Siseministri 14.12.2009 määrusega nr 66 kinnitatud „Politseiametniku ning Politseija Piirivalveameti kõrgema ametniku kutsesobivusnõuded, sh haridusnõuded ning nende kontrollimise tingimused ja korra“ (Kord nr 66) §-d 1, 2 ja 3 sätestavad, kuidas tuleb hinnata kutsesobivust. Seda kõike tehakse vestluse käigus ning isikuomadusi hinnatakse arenguvestluse käigus.

5.5. PPA poolt ei ole kohane märkida, et kaebaja kunagise distsiplinaarkaristuse tõttu tema vabale ametikohale määramine ebaõnnestus. Selline arvamuse avaldamine PPA peadirektori poolt on pädevuse ületamine, on vastuvõetamatu ja rikub ilmselgelt seaduslikke ning põhiseaduslikke õigusi. PPA peadirektor ei oma valimispädevust tööle kandideerija suhtes, vaid ta kinnitab vastavate komisjoniliikmete poolt välja valitud parimaks osutunud kandidaadi. Kui isik ei ole veel töösuhtes, on ametniku poolt kaalutlusõiguse kasutamine välistatud, kuna PPA ei ole pädev kaaluma inimese õiguse üle töötada oma elukutsel.

5.6. Seda, kuidas keelduti kaebaja tööle võtmisest, juhtis ainuisikuliselt R. Küüt, kes saatis vaid ignoreerivaid kirju kaebaja kandideerimissoovile vastates. Sama isik leidis kunagi, et kaebaja tuleb teenistusest vabastada, kuigi selleks ei olnud piisavalt põhjust. Sellist omavolilist tegevust, kus rikutakse inimese õigusi saada valituks, saab nimetada ainult ametivõimu kuritarvitamiseks. Kaebaja jäeti ilma õigusest teenida juurde politseipensionile minekuks vajalikke aastaid. Kaebaja palub kaebuse rahuldada ja menetluskulud jätta vastustaja kanda.

Vastustaja vastulause

6. Kaebajal puudub õigus nõuda, et vastustaja peaks ta tööle võtma. Põhja Politseiprefektuuri politseiprefekti 29.10.2007 käskkirjaga nr 1727p määrati Põhja Politseiprefektuuri Ida politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel A. V.ele ATS § 84 p 1 alusel teenistuskohustuste süülise mittenõuetekohase täitmise eest distsiplinaarkaristusena teenistusest vabastamine. Käskkirja kohaselt seisnes distsiplinaarsüütegu selles, et 06.10.2007 lahkus A. V. oma teenistusülesande (jalgsipatrull Tallinna Lennujaamas) täitmiselt 78 minutit ettenähtust varem. Karistuse valikul arvestati A. V.ele 10.10.2007 käskkirjaga nr 1655p 11.09.2007 toime pandud süüteo eest määratud karistuse olemasolu (vt Riigikohtu 09.04.2009 otsus haldusasjas nr 3-3-1-9-09). Seega vabastati teenistusest isik, kes lühikese aja jooksul pani toime kaks distsiplinaarrikkumist. Samuti oli kaebaja korduvalt varem pannud toime erinevaid rikkumisi. Ajavahemikus 07.09.1998 – 29.10.2007 karistati (iga rikkumise korral karistust ei määratud) kaebajat distsiplinaarkorras kokku 7 juhul.

6.1. Vastustaja ei ole rikkunud seoses kaebaja mittevalimisega PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskonna patrullteenistuse patrullpolitseiniku ametikohale kaebaja õigusi. Kandidaatide valikul lähtub vastustaja politseiametnikele esitatud nõuetest, mis on kehtestatud siseministri 12.04.2013 määrusega nr 15 „Politseiametniku ning Politseija Piirivalveameti kõrgema ametniku kutsesobivusnõuded, nende kontrollimise tingimused ja kord (Kord nr 15). Kuni Korra nr 15 jõustumiseni kehtis Kord nr 66. Politseiametnik peab muude isikuomaduste hulgas olema võimeline täitma politseile pandud kohustusi, olema aus ja seadusekuulekas ning võimeline töötama stabiilselt ja tulemuslikult pingeolukorras, samuti olema kohusetundlik, otsustusja vastutusevõimeline. Kaebajal on olnud eelneva politseiteenistuse käigus korduvalt distsipliinirikkumisi ning seega on tema varasem teenistusalane käitumine näidanud, et tema isikuomadused ei ole politseiametnikule sobivad. Arvestades eeltoodut, otsustas vastustaja kaebajat vabale ametikohale mitte valida. Vastustaja palub kaebuse jätta rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

Kohtu põhjendused

Kohus on seisukohal, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

7. Asjas vaidlustatud PPA 31.01.2013 vaideotsusega nr 1.9-9/3689-1 (kd I tl 4) leiti, et kuivõrd kaebajal on eelneva politseiteenistuse käigus olnud korduvaid distsipliinirikkumisi, ei ole kaebaja isikuomadused politseiametnikule sobivad, mistõttu ei osutunud kaebaja valituks PPA poolt välja kuulutatud konkursil patrullpolitseiniku ametikohale.

Politsei ja piirivalveseaduse (PPVS) § 39 lg-te 1 ja 2 kohaselt peab politseiametnik vastama politseiametniku kutsesobivusnõuetele, sealhulgas kehalise ettevalmistuse ja haridusnõuetele. Politseiametniku kutsesobivusnõuded, nende kontrollimise tingimused ja korra on kehtestanud siseminister (Kord nr 66, kandideerimise ning vaideotsuse tegemise ajal kehtinud siseministri määrus). Korra nr 66 § 1 lg 1 p-d 1-5 loetlevad isikuomadusi, millele politseiametnik peab vastama. Selle sätte kohaselt peab politseiametnik isikuomaduste poolest olema võimeline täitma politseile pandud kohustusi ning vastama järgmistele üldnõuetele: lojaalne Eesti Vabariigile, aus ja seadusekuulekas; võimeline töötama stabiilselt ja tulemuslikult pingeolukorras ning oskab teha meeskonnatööd; kohusetundlik, otsustusja vastutusvõimeline, suudab iseseisvalt langetada otsuseid oma ametikoha pädevuse piires ning on võimeline ette nägema oma otsuse tagajärgi ning vastutab selle eest; hea analüüsija sünteesivõimega, oskab eristada olulist ebaolulisest ning suudab lahendada probleeme; hea suhtlemisoskusega. Eelnevast nähtuvalt on PPA-l väga ulatuslik kaalutlusruum (haldusmenetluse seaduse, HMS, § 4 lg 1), otsustamaks, kas isik vastab Korra nr 66 § 1 lg 1 p-des 1-

5 sätestatud isikuomaduste nõuetele või mitte. Kaebaja väited kaalutlusõiguse teostamise pädevuse puudumise kohta on seetõttu alusetud.

7.1. Riigikohtu halduskolleegium on oma 12.05.2008 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-18-08 leidnud järgmist: „Edutamisotsused on hinnangulised otsustused, mille õiguspärasust saab halduskohus kontrollida vaid piiratud ulatuses. Kohus ei saa kontrollida asutuse või ametiisiku selliste hinnanguliste otsustuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid saab võtta seisukoha üksnes menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise ning motiveerimiskohustuse täitmise osas. /…/ Väga ulatusliku kaalumisruumi ja sisult hinnanguliste otsustuste puhul peab kolleegium vajalikuks märkida, et oluline on küll motivatsiooni olemasolu, kuid selliste otsustuste omapärast tingitult ei ole motiivid halduskohtus sisuliselt kontrollitavad. Motivatsioonist saab tuleneda otsustuse õigusvastasus vaid juhul, kui selgub, et lähtutud on asjakohatutest ja täiesti sobimatutest kaalutlustest.“ Ehkki viidatud Riigikohtu lahend ei käsitle sama õiguslikku olukorda, mis meie haldusasi, on selles lahendis väljendatud seisukohad kohtu hinnangul põhimõtteliselt kohaldatavad ka konkreetsel juhul. Võttes arvesse viidatud Riigikohtu lahendi seisukohti, on PPA 31.03.2013 vaideotsuse kohtuliku kontrolli ulatus piiratud. Seda põhjusel, et PPA otsus, kas isik vastab seaduses sätestatud isikuomaduste nõuetele, on sisuliselt hinnanguline otsus, kus on jäetud PPA-le ulatuslik kaalutlusruum (Kord nr 66 § 1 lg 1 p-d 1-5). Mida ulatuslikum on otsustamisel haldusogani spetsiifiline kompetents, seda piiratum on kohtuliku kontrolli ulatus. Seega saab kohus käesoleval juhul eelkõige kontrollida, kas PPA on järginud kandidaatide valikul asjakohast menetluskorda, kaalumisreegleid ning kas otsus on motiveeritud.

8. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Juhul, kui haldusorgan ei teosta kaalutlusõigust, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta, võib olla tegemist olulise kaalutlusveaga (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsused asjades nr 3-3-1-54-03, p-d 38–40, nr 3-3-1-81-07, p 16, 3- 3-1-72-13, p 21). Kaebusest nähtuvalt on kaebaja seisukohal, et PPA on ebaõigesti lähtunud kaebaja isikuomaduste hindamisel kaebaja varasematest distsiplinaarkaristusest, kuna need on aegunud.

Kohus on seisukohal, et politseiteenistuse puhul on tegemist spetsiifilise töösuhtega, kus politseiteenistuja on teenistusja usaldussuhtes riigiga ning kus talle on usaldatud avaliku võimu teostamise pädevus. Seetõttu on politseiteenistujale seadusega ettenähtud rangemad tingimused teenistusse astumiseks (Kord nr 66). Õige on kaebaja seisukoht, et talle varasema politseiteenistuse käigus määratud distsiplinaarkaristused olid PPA keeldumise ajaks kustunud (31.01.2013 redaktsioonis - PPVS § 1 lg 6, ATS § 87 lg 1, töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 13 ja II kd tl 25). Tulenevalt aga politseiteenistuse olemusest on vastustaja lähtumine kaebaja isikuomaduste hindamisel tema varemast teenistuskäigust kohtu hinnangul põhjendatud. Kaebaja on oma väidete kohaselt PPA-s olnud pikka aega teenistuses, mistõttu on paratamatu, et vastustajal on selge ülevaade kaebaja teenistuskäigust ning tema isikuomadustest sõltumata sellest, kas eelnevad distsiplinaarkaristused on kustunud või mitte. Ehk teisisõnu – distsiplinaarkaristuste kustumine ei muuda kaebaja isikuomadusi ega vastustaja teadlikkust nendest. Seega on mõistetav, et vastustaja lähtus talle varasemast teadaolevast infost kaebaja isikuomaduste sobivuse hindamisel. Ka ei keela seda ükski õigusakt. Vastupidi, arvestades vastustajale antud kaalutlusruumi isikuomaduste hindamisel, tuleb vastustajal arvestada kõikide asjakohaste andmetega, mis talle teada on, sh isiku varasema teenistusega. Seetõttu on kohus seisukohal, et PPA 31.01.2013 otsus on kaalumisvigadeta, sh on PPA otsuse langetamisel lähtunud asjakohasest kaalutlusest (kaebaja eelnev teenistus PPA-s). Otsuses esitatud motivatsioon on piisav ja asjakohane.

9. Asja materjalidest ei nähtu, et PPA oleks kandidaatide valikul menetluskorda rikkunud. Kohus märgib, et Korra nr 66 § 1 lg 2 sõnastusest nähtuvalt pole kõikide politseiteenistusse kandideerinud isikute vestlusele kutsumine kohustuslik. Kui kandideerimisdokumentide saamisel nähtub PPA-le, et kandidaat ei vasta kutsesobivusnõuetele, puudub vajadus sellise isiku vestlusele kutsumiseks. Nii oli ka kaebaja puhul, mistõttu ei saa kaebaja vestlusele kutsumata jätmist pidada õigusvastaseks.

9.1. PPA peadirektori volitus kaebaja ametisse nimetamise otsustamiseks tuleneb siseministri poolt 31.08.2012 vastu võetud määruse nr 9 „Politsei ja piirivalveameti põhimäärus“ § 8 lg 5 p-st 8 (kandideerimisavalduse esitamise ajal kehtinud redaktsioon). Seetõttu pole PPA peadirektor ületanud ka pädevust, võttes seisukoha kaebaja isikuomaduste mittesobivuse osas. Kaebaja väited sellest, et PPA peadirektoril on kaebaja suhtes isiklikku laadi vastumeel, on paljasõnalised ja tõendamata.

9.2. Asjaolu, et vaidlusalusele ametikohale oli kaebaja väitel vaid 1 kandidaat, ei tähenda, et konkurssi sisuliselt toimunud ei oleks. Kui kaebaja oli konkursil ainukeseks kandidaadiks, siis konkursi sisuline toimumine seisneski selles, et PPA hindas kaebaja poolt esitatud kandideerimisdokumente ning otsustas, kas kaebaja vastab kõikidele kutsesobivusnõuetele. Nii ongi käesoleval juhul kaebaja kandideerimisdokumente sisuliselt hinnatud ning PPA on kõiki asjaolusid kogumis kaaludes jõudnud järeldusele, et kaebaja ei vasta kutsesobivusnõuetele. Konkurss tunnistati luhtunuks, kuna ainsana kandideerinud isik ei vastanud kutsesobivusnõuetele, mistõttu ei pakutud talle ka nimetatud ametikohta. Ei asjaolu, et kaebaja kandideeris patrullpolitseiniku ametikohale, et ta on varasemalt politseiteenistuses olnud ega see, et teisi kanditaate polnud, ei tekita kaebajale õiguspärast ootust sellele konkreetsele ametikohale teenistusse saada (Riigikohtu halduskolleegiumi 03.10.2007 määrus haldusasjas nr 3-3-1-41-07, p 11).

9.3. Eelöeldust tulenevalt on kohus seisukohal, et PPA pole kandidaadi valikul rikkunud menetluskorda ega rikkunud kaebaja õigusi. Kaebus jääb rahuldamata.

10. PPA pole kaebajalt võtnud alatiseks võimalust politseitööle asuda. Nii on kaebajal võimalik PPA uutel konkurssidel vabadele ametikohtadele uuesti kandideerida, millisel juhul tuleb PPA-l kaebaja avaldus taaskord sisuliselt lahendada. Et kaebaja konkreetsel juhul taotletud ametikohale ei sobinud, ei tähenda, et PPA ei võiks kaebajat leida sobivat mingeid muid teenistusülesandeid täitma.

11. Kaebaja väited tema varasema teenistusest vabastamise asjaolude kohta pole käesoleva vaidluse kontekstis asjakohased.

12. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt sellele sättele jäävad kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik