1-15-1300/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4.märtsil 2015. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-15-1300

Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu

Sekretär Heli Nurmoja

Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Allar Nisu

Kriminaalasi K.E süüdistuses karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 121 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav K.E

isikukood: XXX; elukoht: XXXX; kodakondsus:

XXXX; haridus: XXXX; emakeel: XXXX; töökoht: XXXX;

kriminaalkorras karistatud seitsmel korral; tõkendit kohaldatud ei ole

Kaitsja (kohtueelses menetluses) Vandeadvokaat Niina Agarjova

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-st 180, § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada K.E KarS § 121 järgi ja mõista temale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust K.E-le Tartu Maakohtu 29.05.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-3679 mõistetud karistuse ärakandmata osa

2(kahe)aasta , 3(kolme) kuu ja 7(seitsme) päeva võrra ning mõista K.E-le (K.E) karistuseks 2(kahe) aasta ,7(seitsme) kuu ja 7(seitsme) päeva pikkune vangistus. Karistuse algus 4. märts 2015.

Asitõendite suhtes kohaldatavad meetmed: CD-plaat, millel on Tartu Vangla vangistushoone 5. osakonna valvekaamera videosalvestus ja mis paberümbrikusse pakendatult asub kriminaalasja materjalide juures, jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõista K.E-lt riigituludesse menetluskuludena süüdimõistava kohtuotsusega kaasnevast sundrahast pool 292(kakssada üheksakümmend kaks) eurot ja 50 senti , kaitsjale makstud tasu 40(nelikümmend )eurot, s.o kokku 332(kolmsada kolmkümmend kaks)eurot ja 50 senti.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et K.E on õigus temalt välja mõistetud menetluskulud tasuda osadena kaupa kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 1 (ühe) aasta jooksul, arvestades tema töövõimetust ja vangistuse kandmist.

Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või arveldusarvele nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või arveldusarvele nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis

Seejuures tuleb märkida viitenumbriks 99915700015653 ning selgituseks kohustatud isiku nimi, kohtuasja number ning makseliigi nimetus.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tuleb riigituludesse makstavad menetluskulud tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Süüdistus K.E süüdistatakse selles, et tema, olles kinnipeetav Tartus Turu 56 asuvas Tartu Vanglas, kasutas 10.12.2014. a kella 11.10 ajal Tartu Vangla vangistushoone 5. eluosakonna olmeruumis vägivalda kaaskinnipeetava V.J. suhtes. Ta haaras esmalt kinni V.J. vasakust käest, misjärel surus K.E V.J. küünarvarre vastu televiisorilauda. Seejärel üritas K.E lüüa V.J. oma peaga näkku. Mõne hetke möödudes lõi K.E V.J. kolmel korral rusikaga näopiirkonda, millest üks löök tabas ka kannatanu nina. Eelkirjeldatud tegevusega tekitas K.E V.J. füüsilist valu ning tervisekahjustusi – marrastused ning 3 cm pikkuse lõikehaava vasemale küünarvarrele, hematoomi vasema silma alla, parema näopoole turse ja valulikkuse ning ninaluu murru.

Teise inimese tervise kahjustamisega, löömisega ning valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemisega pani K.E toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Prokurör taotleb, et:

1. K.E tunnistatakse süüdi KarS §-s 121 järgi ning mõistetakse temale karistuseks 4 kuud vangistust;

2. KarS § 65 lg 2 alusel suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse, s.o Tartu Maakohtu 29.05.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-3679 K.E-le mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 3 kuu ja 22 päeva pikkuse vangistuse võrra

(seisuga 17.02.2015) ja kohtuotsuste kogumis mõistetakse temale liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud ja 22 päeva vangistust.

Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ning et ta jääb selle juurde. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma vaba tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

Seega tuleb K.E süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Asitõendite suhtes kohaldatavad meetmed CD-plaat, millel on Tartu Vangla vangistushoone 5. osakonna valvekaamera videosalvestus ja mis paberümbrikusse pakendatult asub kriminaalasja materjalide juures, tuleb jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

Menetluskulud Käesolevas asjas on menetluskuludeks: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 585 eurot, KrMS § 175 lg 1 p-le 3 vastavalt riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 40 eurot.

Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Arvestades kriminaalmenetluse kulude kogusuurust ja seda, et K.E viibib juba 08.04.2014. a alates kinnipidamisasutuses ning jätkab seal karistuse kandmist, samuti seda , et K.E on XXXX, on ilmne, et kogu menetluskulude ühe korraga tasumine on K.E-le ebamõistlikult koormav. Seega leiab kohus, et on põhjendatud vähendada K.E-lt väljamõistetavat sundraha poolele , samuti võimaldada K.E tasuda menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.

Peet Teidearu Kohtunik