4-14-8566/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

4-14-8566

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

04.03.2015. a, Tartu Kohtumaja, Tartu, Kalevi 1, kirjalikus menetluses Kohtunik Madis Kägu Väärteoasja number 4-14-8566 (959014000158) Väärteoasi

D.A

esindaja Heiti Nõmme kaebus

Tarbijakaitseameti 30.09.2014. a otsusele nr 959014000158

Kaebuse esitaja D.A juhatuse liige Heiti Nõmm (ik 36705032729, eluk. XXXX; e-post: XXXX) RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 132 p 1, kohus otsustas:

jätta D.A esindaja Heiti Nõmme kaebus rahuldamata.

Jätta muutmata Tarbijakaitseameti 30.09.2014. a otsus väärteoasjas 959014000158 D.A karistamise kohta TKS § 471 lg 2 järgi rahatrahviga 300.- eurot.

Edasikaebamise kord

Edasikaebus EV Riigikohtule kassatsiooni korras Tartu Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates otsuse teatavaks saamisest. Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsiooniteate saamisel kohus teatab otsuse täisteksti kättesaadava aja.

Asjaolud

D.A

karistati Tarbijakaitseameti 30.09.2014. a kiirmenetluse otsusega tarbijakaitseseaduse (TKS) § 471 lg 2 järgi rahatrahviga 300 eurot ebaausate kauplemisvõtete kasutamise keelu rikkumise eest.

Rikkumine seisnes selles, et 10.09.2014. a D.A müügikohas Anne Autoaed olid müügil kasutatud autod, tarbijale antud teave oli ebaõige või eksitav (s.h vajalik teave oli jäetud tarbijale andmata), mille mõjul võis tarbija teha tehinguotsuse, mida ta muul juhul teinud ei oleks.

Müügikohas ei olnud arusaadav, milliseid autosid ettevõtja müüb. Müügikoha sissepääsu lähedal (hoone seinal) olid teavitatud 9 ettevõtja nimed; D.A poolt müüdavatel autodel

(nendel olevatel teabelehtedel) oli teave: ning müügikuulutuses Anne Autoaed pakub

www.auto24.ee oli autode müüjaks märgitud Anne Autoaed on müügikoha Anne Autoaed. nimetus, ei ole isik, kes saaks pakkuda või müüa.

Müügisolnud autol BMW 316i (XXXX), Opel Zafira (XXXX) ja VW Passat (XXXX) tuvastati Maanteeameti mitmeid puudusi.

D.A esindaja Heiti Nõmm esitas 14.10.2014. a Tarbijakaitseameti kiirmenetluse otsuse peale kaebuse. Kaebuses esinenud puuduste tõttu jättis kohus 16.10.2014. a määrusega kaebuse käiguta, andes puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 29.10.2014. a. Kaebaja kõrvaldas kaebuses esinenud puudused tähtaegselt.

Kaebuse kohaselt ei teavitanud Tarbijakaitseamet kaebajat käimasolevast menetlusest. Kaebaja ei viibinud protokolli NR-KPM-KT-2014-00194 koostamise juures. Protokolli järgi on järelevalve menetlusele allutatud isikuks märgitud inimene, kellel ei ole mingeid õigusi ega volitusi allkirjastada D.A dokumente.

Kaebaja osavõtuta teostati Maanteeameti poolt kolme sõiduki varustuse ja tehnilise seisundi visuaalne kontroll. Väärteomenetluse protokollis puuduvad viited nendele kolmele sõidukile

(BMW 316, VW Passat, Opel Zafira). Seega puudus eelnevalt võimalus tutvuda leitud puudustega, nõuda selgitusi ja end kaitsta.

Kaebaja poolt Auto24-s kirjeldatud informatsiooni moonutati. Menetluse käigus paluti selgitada Auto24-s olevat väidet „tehniliselt korras“. Menetleja valduses on väljavõte seisuga 10.09.2014. a, kus tegelikkuses on kirjas „tehniliselt kontrollitud“. See fakt tuli ilmsiks 09.10.2014. a, kui kaebaja viibis menetleja juures, sooviga saada koopiat ülekuulamise protokollist. Kaebaja leiab, et väited „tehniliselt korras“ ja tehniliselt kontrollitud“ on väga erinevalt tõlgendatud (võis mõjutada TKS § 122 lg 9, § 123 lg

2 määramisel).

Maanteeameti poolt kontrolli käigus leitud puudused ei ole tegelikult varjatud ega eksitavad. Müüja ei pea olema ilmtingimata teadlik, kui stange on värvitud, tiib värvitud, hooldusraamatu andmed ei lähe kokku margiesinduse andmetega 10 aasta tagusel perioodil. Sõidukiga ei pea käima margiesinduses hoolduses.

Paljud puudused on oletuslikud: õlikork kaetud kreemja emulsiooniga (mikropraod silindris), esimesed rehvid välisservast kulunud (viitab valele kokkujooksule). Vanusest tulenevad vead: iste kulunud, katki, juhiukse kahest kõlarist väiksem ei tööta (kolme auto keskmine vanus 13 aastat). Vähesest ekspluatatsioonist tulenevad vead: mootor töötab ebaühtlaselt, mootoris kuulda kerget kolinat (arvan hüdrotõukurites õlisurve pikalt seistes alaneb). Võis mõjutada TKS § 123 lg 2 määramisel).

Varustuse kontrollis leitud puudus: Opel Zafira salongis olevate tähistuste (AIRBAG) järgi loendas kaebaja kokku 10X airbagi. Ei olnud teadlik, et külgedel ühest tükist koosnev turvakardin (võis mõjutada TKS § 123 lg 2 p 6 määramisel).

Kaebaja tunnistab, et teabelehtedel ja Auto24-st kättesaadaval informatsioonil puudusid viited

D.A . Kaebaja on Anne Autoaias rentnik ning teabelehele on märgitud, et Anne Autoaed pakub. Kaebaja kõrvaldas selle puudused ja lisas teabelehele firma nime.

Lisaks ei tutvustanud menetleja end esimesel kohtumisel, jättis vastamata küsimusele võimaliku trahvimäära kohta, kiirmenetluses (maksimum 300 trahviühikut), vaid teavitas kaebajat 3200 eurost, ei andnud koopiat kiirmenetluse protokollist esimesel kohtumisel.

Kaebaja arvates on kiirmenetluse otsusesse märgitud raskendav asjaolu „omakasu“ solvav. Kaebaja, kellel pole eelnevate aastate jooksul Tarbijakaitseametiga probleeme olnud. tunnetab mingil määral ebaõiglust.

Tarbijakaitseameti kirjalik seisukoht saabus kohtusse 01.12.2014. a. Kohtuväline menetleja palub jätta otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata.

D.A müügikohas Anne Autoaed aadressil XXXX viibis isik O.T (XXXX juhatuse liige), kes teenindas müügikohas, oli vahetult ostjatega suhtlevaks isikuks ning andis teavet kõikide platsil müügilolevate autode kohta. Järelevalvetoimingu raames (haldusmenetluses)

koostatud protokollile andis allkirja isik, kelle valduses asi oli ning keda vastavalt korrakaitseseaduse § 49 lõikest 4 tulenevalt tuli Tarbijakaitseametil esimesel võimalusel teavitada vallasasja läbivaatusest, kuna valdaja isik oli tuvastatav. Müügikohas alustati väärteomenetlust - koostati vaatlusprotokoll, kuna ilmnesid ebaausa kauplemisvõtte tunnused: tarbijatele antud teave ei olnud tõene ega arusaadav ning oli eksitav. Müügikohas oli teavitatud üheksa (9) ettevõtja nimed, kuid ei olnud arusaadav, milline ettevõtja millist autot müüb.

Erinevate ettevõtjate autod asusid müügikohas läbisegi ja autodel olevatel teabelehtedel oli märgitud vaid: Anne Autoaed pakub.

Kohtuväline menetleja selgitab, et kui kaebuse esitaja pidas oma kaebuses silmas väärteoprotokolli, siis sellist dokumenti väärteoasjas nr 959014000158 ei koostatud, kuna kaebuse esitaja nõustus kiirmenetlusega ning kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata. Lisaks andis ametnik müügikohas teabe nii suuliselt kui kirjalikult selle kohta, et osade autode osas teostab Maanteeamet varustuse ja tehnilise seisundi kontrolli ja et hinnang antakse pärast kontrolli teostamist. Isik, kelle valduses autod kontrolli läbiviimise ajal olid, näitas autode dokumente, avas autod ja viibis müügikohas Maanteeameti poolt autode vaatamise ajal.

Müügiks pakutud kolme sõiduauto (BMW 316i, Opel Zafira, VW Passat) kohta on väärteomenetluses kogutud tõendid pärast Maanteeametilt kirjaliku hinnangu saamist: vaadeldud on Maanteeameti hinnanguid võrdluses autode müügikuulutustes (www.auto24.ee, 10.09.2014) olnud teabega ning lisaks vaadeldud järelevalve meetme protokollis ja selle lisades olevat teavet.

Enne menetlusaluse isiku ülekuulamist selgitati kaebuse esitajale, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse ehk milles seisneb antud juhtumil ebaausa kauplemisvõtte kasutamine, selgitati tarbija seadusest tulenevaid õigusi, s.h õigust saada vajalikku teavet nii kauba müüja kui kauba kohta, mis võimaldaks tarbijal teha teadliku valiku. Menetlusaluse isiku esindaja sai enne ütluste andmist tutvuda Maanteeameti poolt teostatud kontrolli tulemustega, kontrollitud autode kohta portaalis www.auto24.ee avaldatud teabega, samuti autodel olnud teabelehtedest tehtud fotokoopiatega. Kaebuse esitajale selgitati tema õigusi ja kohustustusi vastavalt V™S

§ 19 ning kiirmenetluse erisusi vastavalt V™S §-le 55 lõikele 1. Kaebuse esitaja nõustus kiirmenetlusega ning kinnitas seda oma allkirjaga. Lisaks rõhutab kohtuväline menetleja, et kohtuväline menetleja ei ole keelanud kaebuse esitajal väärteotoimikuga tutvumist kohtuvälise menetleja juures peale otsuse kätteandmist.

Kohtuväline menetleja tunnistab, et kiirmenetluse otsuses on menetleja ekslikult märkinud „tehniliselt kontrollitud“ asemel „tehniliselt korras“, kuid ei nõustu väitega, et kaebuse esitajal paluti selgitada just „tehniliselt korras“ väidet. Kaebuse esitaja sai enne ütluste andmist põhjalikult tutvuda nii veebilehel www.auto24.ee avalikustatud müügiteabega, kui ka

Maanteeameti hinnanguga ning kirjutas ütlused omakäeliselt, seega oli tagatud kaebuse esitajale kirjutada ülekuulamise protokolli just need ütlused, mida ta ise vajalikuks pidas ja soovis.

Kaebuse esitaja leiab kaebuses, et väited „tehniliselt korras“ ja „tehniliselt kontrollitud“ on väga erinevalt tõlgendatavad. TKS § 123 lõige 2 kohaselt peetakse kauplemisvõtet eksitavaks ka siis, kui faktiliselt õige teabe esitusviis petab või tõenäoliselt petab keskmist tarbijat ja selle mõjul teeb või tõenäoliselt teeb keskmine tarbija tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud.

Eksitav on teave ka siis, kui ei selgu oluline teave, mida keskmine tarbija vajab teadliku tehinguotsuse tegemiseks, kui sellega on varjatud olulist teavet või esitatud teavet ebaselgelt, arusaamatult, mitmetähenduslikult, ebaõigel ajal ning selle mõjul teeb või tõenäoliselt teeb keskmine tarbija tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud. Seega igasugune arusaamatult, mitmetimõistetavalt või erinevalt tõlgendatav teave, mis võib kallutada tarbijat tegema tehinguotsust, mida ta muidu ei oleks teinud või mis kuidagi kitsendab tarbija võimalusi teadliku otsuse tegemisel - loetakse tarbijaid eksitavaks ning kvalifitseerub ebaausaks kauplemisvõtteks. Kaebuse esitaja, kinnitades oma kaebuses teabe erineva tõlgendamise võimalust, kinnitab seeläbi ka ise eksitava kauplemisvõtte kasutamist.

Tarbijale müügikuulutustes avalikustatud teabe kohaselt oli väärteoasjas nimetatud BMW 316i kohta märgitud: „Sõiduk heas seisukorras. Tehniliselt kontrollitud.“ Eeltoodud sõiduki müügiteavet tuleb mõista selliselt, nagu üks keskmine tarbija sellistest üksteisele järgnevast lausepaarist keskmise tähelepanu juures aru saaks. Tarbijalt ei saa oodata ekspertteadmisi müügikuulutuse lugemisel ja sellest arusaamisel. Seega olukorras, kus kaupleja väidab, et sõiduk on heas seisukorras ja tehniliselt kontrollitud ning ühelegi puudusele ei viita, võib tarbija müügikuulutust lugedes mõistlikult eeldada, et tegemist on kontrollitud ja igati heas seisukorras kasutatud autoga. Paraku ilmnes Maanteeameti poolt teostatud kontrolli käigus, et BMW 316i mootor töötab ebaühtlaselt ja aeg-ajalt on kuulda kolinat, esimesed rehvid välisservast kulunud

(viitab valele kokkujooksule), väljalaskesüsteem, juhiistmeleen kulunud ja katki jne – ehk ilmnesid sellised puudused mis vajaks auto ostjalt täiendavaid remondikulusid. Seega BMW

316i müügikuulutuses avaldatud teave võib tarbijaid eksitada ning tarbija majandushuve kahjustada, kuna kuulutuses esitatud teabe alusel võib tarbija teha tehinguotsuse, mida ta sõiduki tegelikku seisukorda teades teinud ei oleks.

Isik, kes oma majandusvõi kutsetegevuses pakub ja müüb või muul viisil turustab tarbijale kaupa või osutab teenust, on kaupleja tarbijakaitseseaduse § 2 punkti 2 mõistes ning on seetõttu kohustatud järgima TKS-s sätestatut kauba pakkumisel ja müümisel või muul viisil turustamisel. Samuti peab kaupleja tagama tõese ja nõuetele vastava teabe andmise müüdava kauba kohta kaubandustegevuse seaduse § 4 lõige 1 punkti 5 kohaselt. Ehk isik, kes oma majandusvõi kutsetegevuse raames tegeleb pidevalt kasutatud autode müügiga, peab teadma ja tundma autosid, mida ta müüb ning tagama tõese teabe edastamise tarbijatele.

TKS § 9 lõige 1 kohaselt peavad kaup ja teenus vastama kehtestatud nõuetele, olema sihipärasel kasutamisel ohutud tarbija elule, tervisele ja varale ning selliste omadustega, mida tarbija tavaliselt õigustatult eeldab. Tarbijale müüdav kaup või osutatav teenus peab vastama lepingutingimustele võlaõigusseaduses sätestatu kohaselt.

Asi ei vasta VÕS § 217 lõige 2 punkti 6 järgi lepingutingimustele, kui tarbijalemüügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja, tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel. VÕS §-st 218 tuleneb müüja absoluutne vastutus, mille alusel vastutab tarbijalemüügi puhul müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Seega lepingutingimustele mittevastava asja üle andnud müüjat ei vabasta vastutusest isegi vääramatu jõud. Müüja lepingutingimustele mittevastava asja ostjale üleandmise korral põhimõtteliselt alati. Müüja ainus võimalus vastutusest vabanemiseks oleks tõendada, et ostja puudusest juba lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma. Kaebuses esitatud väited, et puudused ei ole kaebuse esitaja poolt teadlikud varjatud ega eksitavad, kuna müüja ei pea olema ilmtingimata teadlik kõigist asja puudustest, ei ole kohtuvälise menetleja arvates samuti asjakohased. Nimelt sätestab VÕS § 219 asja ülevaatamise kohustuse, mille lõikest 1 tulenevalt peab ostja ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma, kui ta on müügilepingu sõlminud oma majandusvõi kutsetegevuses. Seega ei ole tarbijast ostjal asja ülevaatamise kohustust, küll aga oli asja ülevaatamise kohustus sõiduauto ostmisel (nt selle edasimüümiseks) kaebuse esitajal, sest eeldatavasti oli ta müügilepingut sõlmides ise ostjaks ning tegi tehingu eelduslikult oma majandustegevuse raames. Asja ülevaatusel tuleb ostjal järgida käibes vajalikku hoolsust.

Samuti ei ole Maanteeameti spetsialistide poolt esitatud puudused oletuslikud, vaid need puudused on kontrollimisel konkreetselt tuvastatud. Vastupidiseid tõendeid ei ole kaebuse esitaja poolt esitatud ei menetluse käigus ega ka antud kaebuses. Kuna kaebuse esitaja märgib, et „paljud“ puudused on tema arvamuse kohaselt oletuslikud, võib sellest aru saada selliselt, et ka kaebuse esitaja ise nõustub, et mitte kõik puudused ei olnud oletuslikud. Paraku eksitava kauplemisvõtte hindamisel piisab sellest, et tuvastatud on kasvõi üks ebaõige asjaolu või tarbija eksitamise oht, mis võib mõjutada keskmise tarbija tehinguotsust, st vajalik ei ole tuvastada, kas eksitamine toimus või mitte, piisab kui tuvastatakse eksitamise ohu olemasolu.

Kaebuse viiendas punktis väidab kaebuse esitaja, et Opel Zafira salongis olevate tähistuste (AIRBAG) järgi loendas ta kokku 10 turvapatja ning ta ei olnud teadlik, et külgedel on ühest tükist koosnev turvakardin. Veebilehel www.auto24.ee oli Opel Zafira müügikuulutuses esitatud teave, et eelnimetatud autol on 10 turvapadja, paraku ilmneb menetluses kogutud tõendite alusel, et tegelikult oli autol 6 turvapatja. Ehk teave turvapatjade kohta oli ebaõige, mis on kindlalt käsitletav eksitava teabena ning asjaolu, et müüja väidab, et ei osanud turvapatju õieti loendada, ei muuda olematuks eksitamise fakti.

Kuna kaebuse esitaja tunnistab, et puudus tõene viide kaupleja isikule ehk isikule, kes on tehingu teiseks pooleks juhul, kui tarbija soovib soetada kaebuse esitajalt auto, tuleb lugeda, et selles osas vaidlus puudub. Seega on tuvastatud eksitav kauplemisvõte TKS 123 lõikes 2 punkt

6 mõistes.

Kaebuse esitaja on oma ütlustes menetlusaluse isikuna kirjutanud järgmist, et „Müügi protsessi käigus tuleb tegelik müüja nii-või teisiti välja. Seda pole ma kunagi varjanud.“ Seega on ka antud menetluse raames tegemist olukorraga, kus ei ole teada, millal tarbijale tegelik müüja teatavaks tehakse, see võib juhtuda ka alles lepingut allkirjastades. Ehk tegemist oli nn tüüpilise olukorraga, kus kaupleja nime ei esitata tarbijale auto müügiks pakkumisel ning tegelik müüja isik võib selguda alles lepingu sõlmimisel. Tarbijakaitseamet soovitab kõigile tarbijatele enne tehinguotsuste tegemist kindlasti uurida ka kaupleja tausta, paraku on olukorras, kus tarbija tegelikku müüjat ei tea või saab selle teada alles lepingu sõlmimisel, on soovituse järgimine võimatu.

Lisaks väärib märkimist, et peale kaebuse esitamist kontrollis menetleja 20.10.2014 veelkord veebilehel www.auto24.ee avaldatud müügikuulutusi väärteoasjas nimetatud autode osas ning tuvastas, et jätkuvalt oli müüjaks märgitud Anne Autoaed, kuid muu informatsiooni alla oli lisatud kahe auto puhul müüjaks eraisik ja ühe auto puhul D.A. Maanteeametilt saadud teabe järgi registreeriti nende poolt üle vaadatud autod vastavalt 11.09.2014 ja 13.09.2014 ehk peale müügiplatsi kontrolli 10.09.2014, kontrolli ajal olid autod Eestis registreerimata.

Kohtuvälise menetleja ametniku kinnitusel ei küsinud kaebuse esitaja menetlejalt mitte trahvimäärade kohta, vaid küsis enne ülekuulamist, kui suur trahv talle tehakse. Menetlusalusele isikule selgitati, et enne ülekuulamist ja otsuse tegemist, ei saa menetleja teada, milliseks kujuneb trahvi suurus. Otsuse karistuse määramise kohta saab menetleja teha alles siis, kui on kõiki asjaolusid kogumis objektiivselt hinnanud ning arvestanud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mistõttu polnud menetlejal võimalik vastata ennetavalt kaebuse esitaja küsimusele enne ütluste andmist. Antud juhul kohaldati kiirmenetlust ning kaebuse esitajale määrati kiirmenetluse otsuses karistuseks rahatrahv 300 eurot. Millist kiirmenetluse protokolli kaebuse esitaja silmas peab, mida väidetavalt talle ei antud, on kohtuvälisel menetlejal keeruline selgitada. Kui kaebuse esitaja peab silmas koopiat ülekuulamise protokollist, siis selle dokumendi saab menetlusealune isik, kui ta selleks soovi avaldab. Paraku sellist tahteavaldust kaebuse esitaja poolt ülekuulamisel ei tehtud. Kaebuse esitajale anti ülekuulamise protokolli koopia tema esimesel nõudmisel, s.t 09.10.2014. a.

Raskendavaks asjaoluks on märgitud omakasu seetõttu, kuna menetleja arvamuse kohaselt on ebaausa kauplemisvõtte kasutamise taga ettevõtja ärihuvi. Kohtuväline menetleja möönab siinkohal, et antud raskendava asjaoluna märgitu vajanuks otsuses enam põhjendamist. Samas karistuse määra arvestades, on menetleja poolt määratud karistus siiski sedavõrd väike, millele tuginedes saab väita, et trahvi määramisel on menetleja pidanud kergendavat asjaolu tunduvalt kaalukamaks raskendavast asjaolust.

Täiendavalt soovib kohtuväline menetleja selgitada ebaausa kauplemisvõttega hindamisega seonduvat. TKS § 12 toob välja kauplemisvõtte mõiste, mille lõike 1 kohaselt on kauplemisvõte kaupleja tegevus, tegevusetus, teguviis või esitusviis, kommertsteadaanne, sealhulgas reklaam, ja turustamine, mis on otseselt seotud kauba või teenuse reklaamimise, pakkumise, müügi või tarnimisega tarbijale. TKS § 121 sätestab ebaausa kauplemisvõtte kasutamise üldise keelu, mille lõike 1 kohaselt peab kauba või teenuse pakkumine ja müük või muul viisil turustamine tarbijale toimuma häid kaubandustavasid arvestades ning tarbija suhtes ausalt. TKS § 121 lõige 2

kohaselt on ebaausa kauplemisvõtte kasutamine keelatud nii enne kui ka pärast kauba või teenusega seonduva tehingu tegemist, samuti tehingu tegemise ajal. TKS § 122 lõike 1 sätestab, et kauplemisvõte on ebaaus, kui see on vastuolus kaupleja majandusvõi kutsetegevuses järgitava hoolsuse (edaspidi kaupleja ametialane hoolsus) nõuetega ja seoses mingi kauba või teenusega moonutab või tõenäoliselt moonutab oluliselt keskmise tarbija majanduskäitumist, kelleni see kaup või teenus jõuab või kellele see on suunatud. TKS § 122 lõige 9 kohaselt on ebaaus eelkõige tarbijat eksitav või tema suhtes agressiivne kauplemisvõte. Eksitav kauplemisvõte on nii eksitav tegevus kui ka tegevusetus (TKS § 123 lg 1). TKS § 123 lg 2 esimese lause kohaselt peetakse kauplemisvõtet eksitavaks, kui sellega esitatud teave on ebaõige või kui faktiliselt õige teabe esitusviis petab või tõenäoliselt petab keskmist tarbijat ja selle mõjul teeb või tõenäoliselt teeb keskmine tarbija tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud. Teave on ebaõige, kui see sisaldab valeandmeid ühe või mitme alljärgneva asjaolu kohta: 1) kauba või teenuse olemasolu või olemus; 2) kauba või teenuse peamised omadused; 3) kaupleja kohustuste ulatus, kauplemisvõtte kasutamise ajend ja müügiprotsessi laad ning mis tahes avaldus või sümbol, mis seondub otsese või kaudse sponsorlusega või kaupleja, kauba või teenuse tunnustamisega; 4) hind või hinna arvutamise alused või konkreetse hinnaeelise olemasolu; 5) hoolduse, varuosade, asendamise või parandamise vajadus; 6) kauplejana tegutsevat isikut või tema esindajat kirjeldavad tunnused ja õigused, sealhulgas kaupleja nimi ja juriidiline vorm, tema vara, kvalifikatsioon, staatus, tunnustamine, kuuluvus või seotus ja õigused tööstus-, kaubandusvõi intellektuaalsele omandile või saadud autasud ja tunnustused;

7) tarbija õigused, kaasa arvatud õigus nõuda asja asendamist või saada hüvitist vastavalt võlaõigusseadusele. TKS § 123

lõike 2 punktis 2 nimetatud kauba või teenuse peamised omadused on muu hulgas kättesaadavus; tulenev kasu; kaasnevad riskid; 1) kättesaadavus; 2)

tulenev kasu; 3) kaasnevad riskid; 4) teostus, koostis ja juurdekuuluvad lisandid; 5)

valmistamise või varumise viis ja aeg; 6) kasutusotstarve ja -viis; 7) kogus; 8) kirjeldus ja päritolu; 9) kasutamisest oodatavad tulemused; 10) kauba või teenuse kontrollimiste või katsetuste tulemused ja olulised tunnused; 11) kättetoimetamise tingimused; 12) müügijärgne teenindamine ja võimalike kaebuste lahendamise kord. (TKS § 123 lg 3).

Eespool viidatud TKS-i sätted on üle võetud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist

2005/29/EÜ (edaspidi Direktiiv), mistõttu tuleb nimetatud sätteid tõlgendada kooskõlas direktiiviga. Euroopa Kohtu kohtuasjas C-304/08 märgitakse, et direktiivi 2005/29 iseloomustab eriti laiaulatuslik esemeline kohaldamisala, mis hõlmab mis tahes kaubandustavasid, mis on otseselt seotud toote reklaamimise, müügi või tarnimisega tarbijatele.

Seletuskirjas tarbijakaitseseaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõule 28SE märgitakse täpsustavalt, et tarbijakaitseseaduse kohaldamisala on laiendatud ja see kohaldub kõigile isikutele, kes oma majandusvõi kutsetegevuses pakuvad tarbijale mis tahes kaupa või teenust, sealhulgas ka õigusi ja kinnisvara ning kohaldub ka kaupleja nimel ja huvides tegutsevatele isikutele tulenevalt TsÜS §-st 132, mille kohaselt isik vastutab teise isiku käitumise eest nagu oma käitumise eest, kui ta kasutab seda isikut oma majandusvõi kutsetegevuses või oma kohustuse täitmisel ja selle isiku käitumine on seotud teda kasutava isiku majandusvõi kutsetegevusega või kohustuse täitmisega. Õigusliku määratluse järgi võib kauplejaks olla nii füüsiline kui juriidiline isik, kes pakub või turustab tarbimishüvesid tarbijale ettevõtluse või kutsetegevuse käigus. Turustuse alla kuuluvad nii reklaam, tarbijale otseselt või kaudselt suunatud müügiedendamise viisid, tarbijatele suunatud teavitused jne. Turustusvõtteks võib pidada ka kaupade/teenuste kohta tasuta teabe jagamist infotelefoni vahendusel. Kaupleja kohta sätestatu kohaldub ka kaupleja nimel ja huvides tegutsevale isikule.

Kaup on kaupleja pakutav, müüdav või muul viisil turustatav asi või õigus (TKS § 2 p 3).

Direktiiviga tagatakse, et tarbijaid ei eksitataks, nad ei puutuks kokku agressiivsete kaubandustavadega ning et ettevõtjate ELis esitatud mis tahes väide oleks selge, tõepärane ja tõendatud, võimaldades tarbijal teha teadlikke ja otstarbekohaseid valikuid. Ebaausate kaubandustavade regulatsioon kohaldub nii müügieelsele turustusele kui ka nendele avaldustele, mis tehakse peale lepingu sõlmimist. Kohaldamissfääri kuuluvad kõikvõimalike meediakanalite kaudu avaldatud kauplemisvõtted, sh sotsiaalmeedia. Hindamine laieneb ka

Interneti veebilehekülgedele, mida kaupleja otseselt või kaudselt võib mõjutada. Eksitava kauplemisvõtte puhul eristatakse eksitavat tegevust ja eksitavat tegevusetust. Mõlemal juhul tuleb hinnata kauplemisvõtte mõju keskmise tarbija majanduskäitumisele. Tarbija teadlik eksitamine või tema agressiivne kohtlemine viib alati tarbija majanduskäitumise moonutamiseni ja selline tegevus loetakse mittevastavaks kaupleja ametialase hoolsuse nõuetele. Seetõttu ei ole eksitava kauplemisvõtte määratlemise alustes viidet kaupleja ametialase hoolsuse testile.

Eksitava kauplemisvõtte kindlakstegemise kriteeriumiks on keskmise tarbija tehinguotsuse võimalik mõjutamine. Direktiivi põhjenduste punktis 18 märgitakse: „Kõiki tarbijaid tuleks kaitsta ebaausate kaubandustavade eest; Euroopa Kohus on alates direktiivi 84/450/EMÜ jõustamisest pidanud reklaamialaste kohtuasjade lahendamisel vajalikuks uurida mõju kujuteldavale tüüpilisele tarbijale. /…/ võtab direktiiv võrdluse aluseks mõõdukalt teavet omava ja mõõdukalt tähelepaneliku ning ettevaatliku keskmise tarbija vastavalt Euroopa Kohtu tõlgendusele, võttes samuti arvesse sotsiaalseid, kultuurilisi ja lingvistilisi näitajaid; kuid hõlmab samuti sätteid, millega välditakse nende tarbijate ärakasutamist, kes neile iseloomulike omaduste tõttu on iseäranis kahjustatavad ebaausate kaubandustavade tõttu. /../ Keskmise tarbija test ei ole statistiline test. Siseriiklikud kohtud või asutused peavad iga juhtumi puhul kasutama keskmise tarbija tüüpilise reaktsiooni kindlaksmääramisel oma otsustusvõimet, võttes arvesse Euroopa Kohtu kohtupraktikat.“

Keskmise tarbijana TKS-i mõistes käsitatakse piisavalt teavet omavat ja mõistlikult tähelepanelikku ning ettevaatlikku tarbijat, arvestades sotsiaalseid, kultuurilisi ja keelelisi tegureid. Keskmise tarbija informeerituse hindamisel ei saa jätta arvesse võtmata toodete ja/või teenuste omaduste seost asjaomase turusektori üksikasjadega.

Kauplemisvõtet (kauplemistava) loetakse eksitavaks, kui see sisaldab valeandmeid ja on seetõttu ebaõige või muul moel, sealhulgas oma üldise esitusviisi tõttu, petab või tõenäoliselt petab keskmist tarbijat ühe või mitme kauba või teenuse kauplejaga seotud asjaolu suhtes, isegi kui esitatud teave on faktiliselt õige, ning kui see mõlemal juhul paneb või tõenäoliselt paneb keskmise tarbija tegema tehinguotsust, mida ta muul juhul ei oleks teinud.

Tarbijate eksitamine võib seega toimuda kahel viisil: 1) tarbijale edastatav teave sisaldab valeandmeid või 2) edastatav teave on faktiliselt küll õige, kuid mingil muul põhjusel, näiteks üldise esitusviisi tõttu, eksitab või tõenäoliselt eksitab keskmist tarbijat. Eksitava tegevuse või tegevusetuse kindlakstegemisel hinnatakse tarbijale esitatud või esitamata jäetud teavet järgmiste kauba või teenusega või kauplejaga seotud asjaolude osas, nt teenuse olemus või teenuse peamised omadused, milleks on näiteks kasutamisest tulenev kasu või kirjeldus või kasutamisest oodatav tulemus jne.

Tarbija majanduskäitumise oluliseks moonutamiseks loetakse kauplemisvõtte kasutamist eesmärgil märgatavalt vähendada tarbija teadliku valiku tegemise võimalusi ja sellega panna tarbija tegema tehinguotsust, mida ta muul juhul ei oleks teinud. Tarbija võib toote või teenusega seoses teha väga erinevaid tehinguotsuseid, mis ei ole otsused sooritada (või mitte sooritada) ost. Selliste tehinguotsustega võivad kaasneda tegevused, millel ei ole õiguslikke tagajärgi siseriikliku lepinguõiguse raames ning neid võib teha mis tahes ajal alates hetkest, mil tarbija puutub esimest korda kokku turustamisega, kuni toote olelusringi lõpuni või ajani, mil teenust viimast korda kasutatakse. Nagu eeltoodust nähtub, tuleb kõige tavalisemaid tegevusi, mida tarbija ostueelses etapis teeb, käsitada tehinguotsustena.

Tehinguotsuste laial mõistel on märkimisväärne mõju. Kõnealust lähenemisviisi järgides võib kaubandustava käsitada ebaausana mitte ainult juhul, kui see tõenäoliselt paneb keskmise tarbija toodet ostma või mitte ostma, vaid ka juhul, kui see tõenäoliselt paneb tarbija kulutama rohkem aega tegema otsust toodet või ettevõtjat mitte vahetada. Seega ei piira direktiiv tehinguotsuse testi rakendamist üksnes selle hindamisele, kas tarbija majanduskäitumist (s.t tema tehinguotsuseid) on tegelikult moonutatud. Direktiivis nõutakse, et hinnataks seda, kas kaubandustaval võib (s.t „tõenäoliselt”) olla selline mõju keskmisele tarbijale. Siseriiklikud täitevasutused peavad seega uurima konkreetse juhtumi fakte ja asjaolusid (s.t ), in concreto kuid hindama üksnes kaubandustava mõju tõenäosust keskmise tarbija tehinguotsusele (s.t in abstracto). Näiteks asjaolu, et puuduvad tõendid selle kohta, nagu oleks eksitav teadaanne pannud tarbijaid tegema veebis broneerimiseks täiendavat klahvivajutust, ei takista siseriiklikke asutusi käsitamast tehinguotsuse testi täidetuna, kui tõenäosus selle liigutuse tegemiseks (s.t risk) on olemas.

Seega ei pea kauplemisvõtte hindaja tuvastama, kas tarbija ka tegelikkuses tegi tehinguotsuse, vaid piisab selle tuvastamisest, et esineb võimalus, et tarbija võib seda tüüpi kauplemisvõtte korral teha tehinguotsuse, mida ta muidu poleks teinud. Ka Euroopa Kohus on oma lahendis

Yves Rocher (C-126/91) öelnud, et tõese informatsiooni esitamine aitab tarbijatel teha oma valiku kõiki asjassepuutuvaid fakte teades.

Antud väärteoasjas on tõendamist leidnud asjaolud, et:

- tegelikku kaupleja isikut ei olnud tarbijal võimalik tuvastada veebilehel avaldatud müügikuulutuses;

- tegelikku müüjat ei saanud tarbija teada ka müügiplatsile kohale minnes, kuivõrd tegeliku müüja kohta puudus teave ka autodele pandud teabelehtedel;

- kui tarbija otsustas veebilehelt saadud informatsiooni alusel kasutatud autode müügiplatsi külastada on see juba üheks tarbija tehinguotsuseks;

- veebilehel avalikustatud müügikuulutustes märgiti BMW 316i ja VW Passati kohta, et need sõidukid on tehniliselt kontrollitud ja heas seisukorras - selline sõnum võis eksitada keskmist tarbijat tehinguotsuse tegemisel, kuna tegelikult ilmnesid kahel autol kolmest puudused mootori töös, samuti lekkis auto väljalaskesüsteem ning Opel Zafiral ei töötanud valgustusseadme kõrguse regulaator ja vasak esilogar oli katki. Ehk tuvastatud oli eksitamise riski olemasolu, kuna tarbijatele oli jäetud esitamata oluline informatsioon, mida ta vajas teadliku valiku tegemiseks. Opel Zafira puhul esitati tarbijale sõnaselgelt ebaõiget teavet turvapatjade kohta (müügiteabes 10 tk, tegelikult 6) ehk tuvastatud on ebaõigete andmete esitamine tarbijatele.

Avaldades veebilehel tarbijatele teabe, et sõidukid on heas korras ja tehniliselt kontrollitud, toomata sealjuures välja autol tegelikult olevaid puudusi, tuleb kõnealust teguviisi pidada tarbijat kahjustavaks, kuna see kitsendas tarbijal parima valiku tegemist ning mille mõjul võib tarbija teha tehinguotsuse, mida ta muidu poleks teinud. Eeltoodut silmas pidades loeb kohtuväline menetleja tuvastatuks tarbija eksitamise riski olemasolu. Kohtuasi C-435/11 sedastab, et eksitavate (või agressiivsete) kaubandustavade olemasolu korral ei ole oluline, et ettevõtja võib olla täitnud direktiivi artikli 5 lõike 2 punktis a sätestatud ametialase hoolikuse nõudeid. Seega ei ole ametialase hoolikuse rikkumise kriteeriumi vajalik kontrollida, kui on tuvastanud tarbija eksitamise riski olemasolu.

Kohtu seisukoht

V™S § 120 lg 1 kohaselt võib kohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Nii menetlusalune isik kui ka kohtuväline menetleja on kohtule teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesoleval juhul puudub kohtul vajadus esitatud tõendeid kohtuistungil uurida, mille tõttu leiab kohus, et väärteokaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses.

V™S § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Menetlusaluse isiku kaebust lahendades annab kohus kõigepealt hinnangu kaebaja väidetele käimasolevast menetlusest ja sõidukite varustuse ning tehnilise seisundi visuaalse kontrolli teostamisest teavitamata jätmise kohta (I), seejärel väidetele väärteomenetluse protokollis kolme kontrollitud sõiduki kohta viidete puudumise kohta, mis välistas võimaluse puudustega tutvumiseks, selgituste andmiseks ja enda kaitsmiseks ning väidetele, et menetlusalusele isikule ei antud kiirmenetluse protokolli koopiat esimesel kohtumisel (II), seejärel väidetele, et kaebaja poolt Auto24-s väljendatud informatsiooni moonutati (III) ning väidetele, et puudused ei ole teadlikult varjatud ega eksitavad ja et paljud puudustest on oletuslikud (IV). Ühtlasi analüüsib kohus IV alajaotuses D.A etteheidetavat tegu. Viimasena käsitleb kohus kaebajale määratud karistust (V).

I

Kaebuse kohaselt ei teavitanud Tarbijakaitseamet käimasolevast menetlusest ning kaebuse esitaja ei viibinud protokolli NR-KPM-KT-2014-00194 koostamise juures. Protokolli järgi on järelevalve meetmele allutatud isikuks inimene, kellel polnud mingeid õigusi ega volitusi D.A dokumentide allkirjastamiseks. Eeltoodud rikkumistele vaatamata läks kaebaja hea tahte märgiks protokollis märgitud ajal Tarbijakaitseametisse.

TKS § 38 sätestab, et riiklikku järelevalvet tarbijakaitseseaduse ja teiste õigusaktide alusel tarbijale antud õiguste tagamise üle teostab Tarbijakaitseamet.

TKS § 39 kohaselt võivad Tarbijakaitseamet ja Terviseamet tarbijakaitseseaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduses (KorS) § 30,31,32,49,50,51,52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid KorS-is sätestatud alusel ja korras.

KorS § 26 alusel on korrakaitseorganil oma pädevuse piires õigus teha toiminguid, millega teavitatakse avalikkust või isikut ohu ennetamisest, ohukahtlusest, ohust või korrarikkumisest (teadaanded, soovitused, hoiatused).

KorS § 30 lg 1 kohaselt võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan isiku peatada ja teda küsitleda, kui on alust arvata, et isikul on ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks või kaitstava isiku või valveta objekti ohutuse tagamiseks vajalikke andmeid, ning selle ohu ennetamine, väljaselgitamine, tõrjumine või korrarikkumise kõrvaldamine või isiku kaitsmine või objekti valvamine on küsitleva korrakaitseorgani pädevuses.

KorS § 30 lg 3 kohaselt võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan nõuda isikult dokumentide esitamist, kui on alust arvata, et isikul on ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks või kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse tagamiseks vajalikke andmeid, ning selle ohu ennetamine, väljaselgitamine, tõrjumine või korrarikkumise kõrvaldamine või isiku kaitsmine või objekti valvamine on dokumente nõudva korrakaitseorgani pädevuses.

KorS § 30 lg 4 kohaselt protokollitakse või fikseeritakse dokumentide nõudmine ja vastuvõtmine korrakaitseorgani poolt korrakaitseorgani üldise asjaajamiskorra kohaselt. Kui dokumentide nõudmine ja nendega tutvumine toimub kohapeal, protokollitakse meede selle kohaldamisele allutatud isiku taotlusel.

KorS § 49 lg 1 p 7 kohaselt võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan valdaja nõusolekuta kontrollida meeleliselt või tehnilise vahendi või teenistuslooma abil vallasasja, sealhulgas avada uksi ja kõrvaldada muid takistusi, kui see on vajalik seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise tagamisel ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, ning selliste nõuete täitmise kontrollimine on vallasasja läbi vaatava korrakaitseorgani pädevuses.

KorS § 40 lg 2 sätestab, et asja omanikul või valdajal on õigus viibida asja läbivaatuse juures. Kui omanik või valdaja ei viibi asja läbivaatuse juures, võib ta määrata täisealise isiku, kellel on õigus viibida asja läbivaatuse juures. Sama sätte lõike 4 kohaselt, kui valdaja isik on tuvastatav, siis tuleb teda esimesel võimalusel teavitada vallasasja läbivaatusest. Lõige 51 kohaselt võib vallasasja läbivaatusel võtta proove, samuti teostada mõõtmisi ja teha või tellida ekspertiisi ning jäädvustada olukorda pilti või heli salvestava seadmega.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 33 kohaselt on valdaja isik, kelle tegeliku võimu all asi on. AÕS §

32 kohaselt on valdus tegelik võim asja üle.

Kohtu hinnangul tuleb AÕS § 32, 33 sätete järgi asuda seisukohale, et järelevalve meetmele allutatud isik O.T. (OÜ XXXX juhatuse liige), kes suhtles vahetult Tarbijakaitseametiga riikliku järelevalve teostamise käigus, oli D.A mootorsõidukite valdajaks.

Tarbijakaitseametil lasus kohustus teavitada vallasasjade läbivaatusest nende valdajat, mida kohtuväline menetleja ka tegi, täites O.T. allutamisega järelevalve meetmele

teavitamiskohustuse, mille järel oli lubatav ka varustuse ja tehnilise seisundi visuaalne kontrollimine.

Lisaks nähtub 10.09.2014. a riikliku järelevalve meetme kohaldamise protokollist nr KPM-KT-2014-00194, et menetleja andis väärteomenetlust alustades D.A mõistliku aja menetleja juurde ilmumiseks. D.A esindajal kohustus ilmuma menetleja juurde 30.09.2014. a kell 11.00.

Väärteomaterjalidest on tuvastatav kaebaja teadlik olemine menetleja juurde ilmumise kohustusest, kuna kaebaja on 30.09.2014. a koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt ettenähtud kuupäeval menetleja juurde ilmunud.

Seega ei ole Tarbijakaitseamet teavitamiskohustust rikkunud.

II

Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku suhtes kohaldatud kiirmenetlust.

V™S § 55 alusel kohaldatakse kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on selgitatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud V™S § 19, selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata ja võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega.

30.09.2014. a koostatud kiirmenetluse otsusest nähtub, et juriidilisest isikust menetlusaluse isiku esindaja ehk kaebuse esitajale Heiti Nõmmele on selgitatud V™S § 19 ettenähtud õigusi ja kohustusi ning V™S § 55 lg 1 p 2,3 sätestatud kiirmenetluse korda. Seejärel on Heiti Nõmm kui D.A esindaja enda allkirjaga kinnitanud, et ta on nõus kiirmenetluse kohaldamisega.

Lisaks kiirmenetluse otsuses märgitule nähtub menetlusaluse isiku 30.09.2014. a ülekuulamise protokollist V™S § 19 sisalduvate õiguste-kohustuste ja V™S § 55 lg 1 p 2,3 sisalduvate kiirmenetluse erisuste selgitamine.

Kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata, mis pidi Heiti Nõmmele kui D.A esindajale tema õiguste-kohustuste selgitamise järel teada olema. Heiti Nõmm on teadlikuks olemist enda allkirjaga kinnitanud.

Seega on alusetu kaebuses märgitu, mille kohaselt puuduvad väärteomenetluse protokollis viited kolmele sõidukile (BMW 316, VW Passat, Opel Zafira), kuna väärteoprotokolli antud menetluses ei koostata.

Sisuliselt heidetakse viidete puudumisega ette kaitseõiguse rikkumist, kuna väidetavalt tõi see kaasa olukorra, kus kaebuse esitajal puudus võimalus tuvastatud puudustega tutvuda, selgitusi nõuda ja end kaitsta.

Kuigi antud asjas ei ole väärteoprotokolli koostatud, on 24.09.2014. a koostatud vaatlusprotokoll, kus on vaadeldud objektidena ära toodud ka 10.09.2014. a XXX OÜ müügikoha kontrolliga seotud dokumendid. Vaadeldud on järelevalve meetme kohaldamise protokolli ja selle lisasid, s.o autode osas täidetud lisalehti, fotosid autodel olnud teabest;

Maanteeameti hinnanguid müügil olnud BMW 316i, Opel Zafira ja VW Passat kohta ning nende autode kohta 10.09.2014. a portaalis www.auto24.ee olnud kuulutusi ja neis olnud teavet.

10.09.2014. a riikliku järelevalve meetme kohaldamise protokollist nr KPM-KT-2014-00194 nähtub, et Maanteeameti hinnangud teostatakse peale kontrolli ning et kontrollimise käigus on täidetud protokolli lisalehed, mis on lisatud käesoleva protokolli juurde (s.o protokolli nr

KPM-KT-2014-00194). Lisalehtedele on märgitud kõikide automüügiplatsil olevate sõiduautode VIN-koodid. Samuti on kontrollitud VIN-koode sõiduki dokumentides ja fikseeritud pildina. Ametiabi taotluse korras kontrollis Politseija Piirivalveamet esmase vaatluse käigus, kas müügiplatsil olevate sõiduautode VIN-koodid ja dokumendid on võltsimiskahtlusega või mitte. Edasine täiendav kontroll jätkub. Protokolli nr KPM-KT-2014- 00194 on leheküljele 3 märgitud müügikohas teavitatud ärinimed, sealhulgas D.A, ning see, et kontrollitud on ka tarbijale antavat teavet (kas teave on tõene, arusaadav või eksitav)

tarbijakaitseseaduse § 3 p 2, § 4 lg 1,2, § 123 lg 1,2. Kasutatud autode müügiteave oli teavitatud aknal.

Riikliku järelevalve meetme kohaldamise protokolli lisana koostatud lisalehele 2 on kantud Opel Corsa Comfort andmed; lisalehele 5 BMW 523 Touring andmed; lisalehele 6 Volkswagen Passat andmed; lisalehele 3 BMW 316i andmed; lisalehele 4 Opel Zafira Comfort andmed; lisalehele 1 Volkswagen Passat Variant andmed. Lisaks nimetatud andmetele on protokolli nr KPM-KT-2014-00194 lisadeks fotod BMW 316i, Opel Zafira Comfort, Volkswagen Passat Variant küljes olnud teabelehtedest.

Lisaks eeltoodule on väärteoasja toimikus olemas Maanteeameti poolt 10.09.2014. a teostatud kontrolli käigus koostatud dokumendid BMW 316i (koos kuulutustega), Opel www.auto24.ee Zafira (koos kuulutustega), VW Passat (koos kuulutustega). www.auto24.ee www.auto24.ee

Kõik eelpoolnimetatud protokollid koos lisalehtedega on koostatud enne menetlusaluse isiku ülekuulamist, s.o enne 30.09.2014. a kuupäeva. Enne ütluste andmist on menetlusalusele isikule tema õigusi selgitatud, mille järel on menetlusalune isik andnud enda ütlused väärteo kohta

(kirjapilt muutmata) Tõele au andes ei tulnud selle peale, et rentnikuna Anne Autoaias : „ peaksin hinna sildile lisama enda firma (D.A) andmed. Müügi protsessi käigus tuleb tegelik müüja niivõi teisiti välja. Seda pole ma kunagi varjanud. Väide et sõiduk on heas tehnilises seisukorras tuleneb minu poolt teostatud tehnilisele kontrollile ülevaatus punktis. VW Passati margiesinduse andmete ja hooldusraamatu andmete erinevusest ei olnud teadlik.“

Kohtu hinnangul ei oleks menetlusalune isik, kui ta ei oleks olnud teadlik, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse, millistel sõidukitel ja milliseid esinenud puudusi ette heidetakse, saanud anda väärteo kohta selliseid ütlusi. Menetlusaluse isiku teadmist tuvastatud puuduste olemasolust kinnitab ka kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas märgitu. Kirjaliku seisukoha kohaselt selgitati enne menetlusaluse isiku ülekuulamist, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse ehk milles seisneb antud juhtumil ebaausa kauplemisvõtte kasutamine, selgitati tarbija seadusest tulenevaid õigusi, s.h õigust saada vajalikku teavet nii kauba müüja kui kauba kohta, mis võimaldaks tarbijal teha teadliku valiku. Menetlusaluse isiku esindaja sai enne ütluste andmist tutvuda Maanteeameti poolt teostatud kontrolli tulemustega, kontrollitud autode kohta portaalis avaldatud teabega, samuti autodel olnud teabelehtedest www.auto24.ee tehtud fotokoopiatega. Ühtlasi ei keelanud kohtuväline menetleja pärast otsuse kätteandmist kaebuse esitajal kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga tutvuda.

Seega on kaebuse esitaja väited selles osas, et viidete puudumine BMW 316i-le, VW Passatile ja Opel Zafirale rikkusid tema kaitseõigust paljasõnalised ja lükatud ümber teiste väärteotoimikus olevate tõenditega. Nimetatud sõiduautode andmeid ei ole küll kantud väärteoprotokolli, kuna kiirmenetluses seda ei koostata, kuid need nähtuvad protokolli nr KPM-KT-2014-00194 lisalehtedelt, Maanteeameti poolt teostatud kontrolli käigus koostatud dokumentidest, mille lisaks on kuulutused. Kõikide nimetatud dokumentidega www.auto24.ee oli kaebuse esitajal võimalik enne ütluste andmist tutvuda. Lisaks selgitati enne ütluste andmist õigusi-kohustusi, selgitati, mis väärteoasja tema suhtes menetletakse ning milles seisneb menetletaval juhul ebaausa kauplemisvõtte kasutamine. Kuna menetlusalusel isikul oli enne ütluste andmist võimalik kogutud tõenditega tutvuda, tutvuda tuvastatud puudustega ja seega küsida ka selgitusi, on kaebaja väited kaitseõiguse rikkumise kohta alusetud.

Menetlusaluse isiku väidete osas, et talle ei antud esimesel kohtumisel kiirmenetluse protokolli koopiat märgib kohus järgmist.

Kiirmenetluses protokolli ei koostata. V™S § 56 lg 1 sätestab, et juriidilisest isikust menetlusaluse isiku seadusliku esindaja ütlused väärteo toimepanemise kohta helija videosalvestatakse või protokollitakse kiirmenetluse otsuse plangil või eraldi dokumendina. Protokollimisel võib menetlusalune isik kirjutada ütlused väärteo toimepanemise kohta oma käega. Väärteomenetluse seadustik ei näe ette menetleja kohustust anda menetlusalusele isikule omal initsiatiivil koopiat eraldi dokumendina protokollitud ütlustest. V™S § 57 lg 3 sätestatu kohaselt lasub kohtuvälisel menetlejal kohustus koostada kiirmenetluse otsus kahes identses eksemplaris, millest esimene antakse kohe pärast otsuse allkirjastamist menetlusalusele isikule allkirja vastu otsuse teisel eksemplaril. Menetlusalusalune isik märgib otsuse teisele eksemplarile otsuse saamise kuupäeva.

Antud juhul on väärteotoimikus olemas koopia kiirmenetluse otsusest, mille 3. leheküljel on

D.A seadusliku esindaja Heiti Nõmme allkiri otsuse kättesaamise kohta. Otsuse kättesaamise kuupäevaks on 30.09.2014. a. Arvestades asjaolu, et kiirmenetluse otsus kannab samuti 30.09.2014. a kuupäeva, on kohtuväline menetleja korrektselt järginud V™S § 57 lg 3 sätestatud nõuet, s.t andnud kohe pärast otsuse allkirjastamist menetlusalusele isikule otsuse eksemplari.

Lisaks eeltoodule märgib kohus, et kui menetlusaluse isiku etteheide seisneb talle ülekuulamise protokolli andmata jätmisest, siis nähtub kohtuvälise menetleja kirjalikust seisukohast, et menetlusalusele isikule anti protokolli koopia koheselt pärast selle saamiseks taotluse esitamist, s.o 09.10.2014. a. Protokolli koopia saamist nimetatud kuupäeval on kinnitanud kaebuses ka menetlusalune isik ise.

Seega ei saa kohtuvälisele menetlejale ette heita menetlusalusele isikule ülekuulamise protokolli koopia andmata jätmist, kuna menetleja ei ole selleks omal initsiatiivil kohustatud.

Menetleja peab kohe pärast koostamist andma allkirja vastu menetlusalusele isikule otsuse eksemplari.

III

Kaebaja on kaebuses väitnud, et tema poolt Auto24-s väljendatud informatsiooni moonutati. Nii paluti kaebajal kaebuse kohaselt selgitada Auto24-s olevat väidet „tehniliselt korras“, kuigi tegelikkuses on kirjas „tehniliselt kontrollitud“. Kaebaja arvates on väited „tehniliselt korras“ ja „tehniliselt kontrollitud“ väga erinevalt tõlgendatavad. Nimetatud asjaolu võis kaebuse esitaja arvates mõjutada TKS § 122 lg 2 ja 123 lg 2 määramist.

Kohus tutvus väärteotoimikus olevate Auto24 kuulutustega ja kiirmenetluse otsusega ja tegi kindlaks, et kuigi kiirmenetluse otsuses on menetleja kasutanud sõnastust „tehniliselt korras“, on kuulutustes kasutatud sõnastust „tehniliselt kontrollitud.

Seda, et kaebajal paluti selgitada just väidet „tehniliselt korras“ ei ole võimalik väärteotoimikus olevate materjalide alusel kindlaks teha. Seda ei ole võimalik teha kindlaks ka kaebaja poolt väärteomenetluses menetlusaluse isikuna antud ütluste alusel, kuna kaebaja on andnud tehnilise seisukorra kohta järgmisi ütlusi : „ (kirjapilt muutmata) Väide et sõiduk on heas tehnilises seisukorras tuleneb minu poolt teostatud tehnilisele kontrollile ülevaatus punktis.“

Antud ütlustest ei nähtu, millist väljendit kaebajal selgitada paluti, kuid samas tuleneb ütlustest, et kaebuse esitaja on enda ütlustes kinnitanud, et sõidukid on heas tehnilises seisukorras.

Sisuliselt ei heideta kaebajale käesolevas väärteoasjas ette sõiduki kirjeldamisel vale väljendi kasutamist, vaid etteheite aluseks on, et kuigi kaebaja on kuulutustes märkinud, et sõidukid on tehniliselt kontrollitud ja heas seisukorras (BMW 316i, VW Passat Variant), on sõidukitel Maanteeameti poolt teostatud kontrolli käigus tuvastatud mitmeid puudusi.

Kohus ei nõustu kaebaja väidetega, et „tehniliselt korras“ ja „tehniliselt kontrollitud“ on käesolevalt menetletavas asjas väga erinevalt tõlgendatavad väljendid. Esiteks ei nõustu kohus nimetatud väitega, kuna Auto24 kuulutustes ei ole kaebuse esitaja kasutanud väljendit

„tehniliselt kontrollitud“ üksikuna, mille tulemusel võiks jääda küsitavaks, kas tehnilise kontrolli käigus tuvastati autodel puudusi või mitte. Vastupidi, kaebuse esitaja on kuulutusse lisaks nimetatud väljendile lisanud iseloomustavalt „sõiduk heas seisukorras“. Nii on kaebuse esitaja BMW 316i puhul märkinud „ “ ja Sõiduk heas seisukorras. Tehniliselt kontrollitud! Volkswagen Zafira puhul „ “. Tehniliselt kontrollitud, sõiduk heas seisukorras! Nimetatud sõnastuse kasutamine annab kohtu hinnangul keskmisele tarbijale signaali, et sõiduk on läbinud tehnilise kontrolli ning selle käigus ei ole sõidukil puudusi tuvastatud. Samasuguse signaali annaks tarbijale ka sõnapaari „tehnilisel korras“ kasutamine. Seega on nimetatud sõnapaarid kohtu hinnangul samasisulised ja antud asjaolusid arvestades tarbijat eksitavad.

Kui kaaluda siiski kaebaja väidet, mille kohaselt on „tehniliselt korras“ ja „tehniliselt kontrollitud“ väga erinevalt tõlgendatavad, ei vabasta see siiski vastutusest TKS § 123 lg 2 järgi vastutusest. Nii on TKS § 123 lg 2 kohaselt kauplemisvõte eksitav, kui sellega esitatud teave on ebaõige või kui faktiliselt õige teabe esitusviis petab või tõenäoliselt petab keskmist tarbijat ja selle mõjul teeb või tõenäoliselt teeb tarbija tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud. Kauplemisvõte eksitav ka siis, kui sellest konkreetses olukorras kõiki kauplemisvõtte asjaolusid ning sidevahenditega seotud piiranguid arvestades ei selgu oluline teave, mida keskmine tarbija vajab tehinguotsustuse tegemiseks, kui sellega on varjatud teavet või esitatud teavet ebaselgelt, arusaamatult, mitmetähenduslikult, ebaõigel ajal või kui ei ole mainitud kauplemisvõtte ärilist eesmärki, kui viimane ei selgu juba kontekstist ning selle mõjul teeb või tõenäoliselt teeb keskmine tarbija tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud (TKS § 123 lg 6).

Seega, kui ka asuda sarnaselt kaebuse esitajaga seisukohale, et „tehniliselt korras“ ja „tehniliselt kontrollitud“ on erinevalt tõlgendatavad, on ka selline mitmetähenduslikult mõistetav, tõlgendatav teave tarbijat eksitav, s.t ebaausa kauplemisvõtte kasutamine. Eriti arvestades, et selline teave võib kallutada tarbijat tegema tehinguotsust, mida ta selge teabe olemasolu korral ei oleks teinud või millise oleks teinud teadlikult, kui oleks omanud korrektset teavet.

IV

Kaebuses on D.A esindaja muuhulgas märkinud, et Maanteeameti kontrolli käigus leitud puudused ei ole teadlikult varjatud ega eksitavad. Müüja ei pea ilmtingimata olema teadlik, kui stange on vahetatud, tiib värvitud, hooldusraamatu andmed ei lähe kokku margiesinduse andmetega 10 aasta tagusel perioodil. Sõidukiga ei pea käima margiesinduses. Paljud puudused on oletuslikud, osad vanusest ja vähesest ekspluatatsioonist tulenevad ning lisaks varustuses leitud puudus.

D.A majandusja kutsetegevuseks on kasutatud autode müümine. Seega on D.A kaupleja TKS § 2 p 2 mõistes. Kaubandustegevuse seaduse (KaubTS) § 1 lg 2 p 1 kohaselt rakendatakse KaubTS majandusja kutsetegevusele, mille raames toimub vallasasja pakkumine ja müük ning müüdud vallasasjaga seotud teenuse osutamine. KaubTS § 4 sätestab kaupleja kohustused ning lisaks muudele kohustustele on kaupleja lõike 1 punkti 5 kohaselt kohustatud tagama tõese ja nõuetele vastava teabe andmise müüdava kauba või teenuse kohta. Sellest tulenevalt lasub D.A, kes tegeleb pidevalt kasutatud autode müügiks pakkumisega, kohustus tagada, et tema poolt tarbijale ehk ostjale teatavaks tehtud informatsioon vastaks tegelikkusele, s.t, et D.A peab olema muuhulgas teadlik tema poolt müüdavatel autodel esinevatest puudustest ning avaldama seda teavet ka tarbijale.

TKS § 9 lg 1 kohaselt peavad kaup ja teenus vastama kehtestatud nõuetele, olema sihipärasel kasutamisel ohutud tarbija elule, tervisele ja varale ning selliste omadustega, mida tarbija tavaliselt õigustatult eeldab. Tarbijale müüdav kaup või osutatav teenus peavad vastama lepingutingimustele võlaõigusseaduses sätestatu kohaselt. VÕS § 217 lg 1 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lõige 2 p 6 kohaselt ei ole asi tarbijalemüügi puhul seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades müüja, tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel.

Seega juhul, kui nagu varasemalt kohtu poolt tuvastati, on müüja D.A www.auto24.ee kuulutustes avaldanud, et sõidukid on heas seisukorras ja tehniliselt kontrollitud, puudusi ei ole välja toodud ei internetikuulutuses ega ka müügiplatsil autode küljes olnud teabelehtedel, on keskmisel tarbijal alust arvata, et müügis olev sõiduk vastab igati kuulutuses märgitule. See tähendab, et on tehniliselt kontrollitud, mille käigus on tuvastatud, et sõiduk on heas seisukorras. Olukorras, kus sõidukil esinevad puudused, mis on Maanteeameti poolt tuvastatud, ei vasta sõiduk lepingutingimustele, kui kuulutuses on reklaamitud sellist puudustega eset kui tehniliselt kontrollitut ja heas seisukorras olevat.

Siinkohal analüüsib kohus, milles seisnes D.A etteheidetav väärtegu.

D.A heidetakse ette seda, et müügikohas ei olnud arusaadav, milliseid autosid ettevõtja müüb. Müügikoha sissepääsu lähedal (hoone seinal) olid toodud 9 ettevõtja nimed.

D.A poolt müüdavatel autodel oli teabelehtedel teave „Anne Autoaed pakub“ ning müügikuulutustes portaalis oli autode müüjaks märgitud Anne Autoaed. Anne www.auto24.ee Autoaed on aga müügikoha nimetus, mitte isik, kes saaks pakkuda või müüa.

Antud juhul puudub vaidlus, et nii teabelehtedel kui ka portaalis oli autode www.auto24.ee müüjana/pakkujana märgitud Anne Autoaed. Seda on kaebuse esitaja kinnitanud nii kaebuses, kus tunnistab, et teabelehtedel ja Auto24-s kättesaadaval informatsioonil puudusid viited D.A, kui ka menetlusaluse isikuna ütluste andmisel, kus on selgitanud, et ei olnud teadlik, et peab Anne Autoaias tegutseva rentnikuna hinnasildile lisama enda firma andmed.

Lisaks kaebuses märgitule ja antud ütlustele on nimetatud asjaolu tõendatud ka riikliku järelevalve meetme kohaldamise protokolli nr KPM-KT-2014-00194 lisalehtedel 2, 5, 6, 3, märgituga, BMW 316i, Opel Zafira Comfort ja Volkswagen Passat Variant küljes olnud teabelehtede fotodega ja väljatrükkidega portaalist . Seega on tõendatud TKS www.auto24.ee § 123 lg 2 p 6 nõude rikkumine.

Edasi on D.A heidetud ette seda, et müügis olnud autodel avastati mitmeid puudusi, mida ei olnud tarbijatele teavitatud, s.t puudusid viited esinevatele puudustele. Kiirmenetluse otsuse kohaselt tuvastati Maanteeameti poolt teostatud kontrolli käigus puudused järgmistel sõidukitel.

BMW 316i (VIN-kood XXXX puhul on Maanteeamet kontrolli käigus tuvastanud, et mootor töötab ebaühtlaselt ja aeg-ajalt on kuulda kolinat; vasak tagatiib on üle värvitud; eesmised rehvid on välisservast kulunud, mis viitab valele kokkujooksule; väljalaskesüsteem lekib; mootori õlikork on seest poolt kaetud kreemja emulsiooniga (võib tähendada nt lühikesi sõite või mikropragu silindris); juhiistmeleen kulunud ja katki; juhiukse kõlar ei tööta; tuuleklaasis täke. Auto müügikuulutuses, mis on portaalis www.auto24.ee, oli 10.09.2014. a teave, et sõiduk on heas seisukorras. Tehniliselt korras.

Opel Zafira (VIN-kood XXXX) osas tuvastati, et kuigi Auto24 kuulutuses on märgitud 10x turvapatja, siis tegelikult oli 6x turvapatja; esiots kuni B-piilarini üle värvitud;

väljalaskesüsteem lekib; vasakpoolse eesmise valgustusseadme kõrguse regulaator ei tööta; mootoris on kuulda kerget kolinat; vasak esilogar katki; mootori õlikork seest poolt kaetud kreemja emulsiooniga (võib tähendada nt lühikesi sõite või mikropragu silindris).

VW Passati (VIN-kood XXXX)osas tuvastati, et parem esitiib on üle värvitud; tagumine kaitseraud vahetatud; mootori õlikork on seest poolt kaetud kreemja emulsiooniga (võib tähendada näiteks lühikesi sõite või mikropragu silindris.

Samuti tuvastas Maanteeamet, et hooldusraamatu sissekannete periood 01.11.2004 kuni

31.01.2006 läbisõidunäidu osas ei klapi margiesinduse andmetega. Samuti puuduvad hooldusraamatus margiesinduses tehtud hooldused. Margiesinduse andmed:

• 24.05.2005 -41 515 km;

• 21.09.2006- 88 458 km;

• 01.09.2011- 161 703 km. Hooldusraamat:

• 09.06.2001- 15 000 km;

• 08.2001- 16 194 km;

• 14.09.2002- 32 487 km;

• 29.09.2003- 46 136 km;

• 01.11.2004- 64 958 km;

• 31.01.2006- 80 259 km;

• 21.07.2007- 101 810 km. Näiteks erisus: margiesinduse andmete järgi 24.05.2005- 41 515 km ja hooldusraamatu järgi 01.11.2004 – 64 958 km. Auto müügikuulutuses, mis oli üleval Auto24-s, oli 10.09.2014. a teave, et sõiduk on tehniliselt korras, sõiduk heas seisukorras.

Kaebuse esitaja on eeltoodud puuduste osas kaebuses märkinud, et need ei ole teadlikult varjatud ega eksitavad, märkides, et müüja ei pea ilmtingimata teadma näiteks seda, kui stange on värvitud, tiib värvitud või hooldusraamatu andmed ei lähe margiesinduse andmetega kokkusõiduk ei pea käima margiesinduses hoolduses. Paljud tuvastatud puudused on kaebaja arvates oletuslikud, nt ülikork kaetud kreemja emulsiooniga. Osas vead tulenevad vanusest, nt kulunud iste ning paljud tulenevad ka vähesest ekspluatatsioonist, nt. mootori ebaühtlane töötamine. Varustuse puuduste osas loendas kaebuse esitaja enda väidete kohaselt kokku 10 turvapatja, kuna ei olnud teadlik, et külgedel on ühest tükist koosnev turvakardin.

Kohus ei nõustu kaebaja väidetega, et tuvastatud puudustest paljud on oletuslikud, kuna nimetatud puudused on tuvastatud Maanteeameti poolt läbiviidud kontrolli käigus. Kohtu hinnangul on kaebaja väited puuduste oletusliku iseloomu kohta paljasõnalised, kuna nende esinemine ei ole ümber lükatud ühegi väärteoasja toimikus oleva tõendiga, samuti ei ole kaebuse esitaja ise esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et Maanteeameti poolt tuvastatud puudusi sõidukitel ei esine. Vastupidi, kaebuse esitaja on kaebuses märkinud, et paljud puudused on tingitud autode keskmisest vanusest, milleks on 13 aastat. Seda väidet kohus ka kahtluse alla ei sea, märkides, et on loomulik, et sellise vanusega kasutatud sõidukitel, tekitavad teatud puudused. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et kaebajale süüksarvatav etteheide ei seisne puuduste olemasolus, vaid selles, et nimetatud puudused ei olnud tarbijale teavitatud, et tarbijal oleks olemas kogu tähtust omav teave teadliku ja läbimõeldud tehinguotsustuse tegemiseks.

Eeltoodu alusel on tõendatud, et sõidukitel BMW 316i, VW Passat ja Opel Zafira esinesid Maanteeameti poolt tuvastatud puudused, mida sõidukite müüja ei olnud tarbijale teavitanud.

Vastupidi, kõikide kolme sõiduki puhul oli müüja Auto24-s märkinud, et sõidukid olid tehniliselt kontrollitud ja heas seisukorras. Nimetatud avaldusega on kohtu hinnangul igal mõistlikul ja keskmisel tarbijal, s.o sõiduki potentsiaalsel ostjal, kes ei oma eriteadmisi, põhjendatud alus arvata, et pakutav sõiduk on igati töökorras. Samuti peab kohus siinkohal vajalikuks rõhutada, et kiirmenetluse otsuses ekslikult märgitu, et Auto24-s oli kasutatud väljendit „tehniliselt korras“, mitte „tehniliselt kontrollitud“ nagu see tegelikult oli, ei vabasta kaebuse esitajat vastutusest, kuna kohtu hinnangul on nimetatud väljendid üheselt sisustavatavad, s.t, et keskmise tarbija jaoks tähendavad nimetatud väljendid samasõiduk on tehnilise kontrolli läbinud ja seega on tehniliselt korras. Seega on kohtu hinnangul tõendamist leidnud TKS § 123 lg 2, 123 lg 1, 122 lg 9 ja 121 lg 2 sätestatud nõuete rikkumine.

Eeltoodu alusel pani D.A TKS § 12

3 lg 2 p 6, 123 lg 2, 123 lg 1, 122 lg 9 ja 121 lg 2 nõuete rikkumisega toime TKS § 471 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohus leiab, et menetlusalune isik pani väärteo toime hooletusest. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokooseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohtu hinnangul oleks

D.A kohusetundlikuma suhtumise korral saanud läbi oma seadusliku esindaja käia margiesinduses olevate andmetega tutvumas, nõuda välja kõik müügiks vajalikud andmed ning samuti oleks saanud viia läbi põhjalikuma sõidukite müügieelse kontrolli, tuvastamaks sõidukitel esinevad puudused, et need seejärel tarbijatele (ostajatele) avaldada, et viimastel oleks võimalik teha põhjendatud ja läbimõeldud tehinguotsustus.

Süüd välistavad asjaolud puuduvad.

V

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 5 lg 1 kohaselt mõistetakse karistus teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. Kuni 01.01.2015. a kehtinud KarS § 47 lg 2 sätestas, et juriidilisele isikule võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi 32 kuni 32 000 eurot.

TKS § 471 lg 2 kohaselt karistatakse ebaausate kauplemisvõtete kasutamise keelu rikkumise eest juriidilise isiku poolt rahatrahviga kuni 3200 eurot.

D.A on kohtuväline menetleja karistanud rahatrahviga 300 eurot. Kohtuväline menetleja on otsuse kohaselt karistust kergendava asjaoluna tuvastanud rikkumiste kõrvaldamise osas tegutsemise ja raskendava asjaoluna omakasu.

Kohtu hinnangul ei ole käesolevas väärteoasjas üheselt tuvastatav, et D.A oleks rikkumiste toimepanemisel tegutsenud omakasu motiivil. Seda enam, et kohus on leidnud, et kaebuse esitaja on talle süüksarvatava teo pannud toime hooletusest. Kuivõrd omakasu motiivil tegutsemine ei ole üheselt tuvastatav, tuleb asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku teos ei esine karistust raskendavaid asjaolusid. Kuigi karistust raskendavaid asjaolusid ei esine ja esineb karistust kergendava asjaoluna rikkumiste likvideerimisele asumine, ei ole menetlusalusele isikule mõistetud karistuse muutmiseks alust. Kohtu hinnangul vastab karistuseks mõistetud 300 euro suurune rahatrahv toimepandud teo raskusele ja süü suurusele.

Eeltoodu alusel tegi kohus kindlaks, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata.

Madis Kägu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/