4-14-3807/21 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

4. märts 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Väärteoasja number

4-14-3807

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 30. jaanuari 2015. a

määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Politsei-

ja

Piirivalveameti

Ida

prefektuur,

määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta maakohtu määrus muutmata ja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Käesolev määrus on V™S § 198 kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. G.Z karistati Maksuja Tolliameti 5. juuli 2013. a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 930013001131/2 Tolliseaduse § 73 lg 1 järgi rahatrahviga 65 trahviühikut, s.o

260 eurot. Kohtuvälise menetleja otsus on jõustunud. 2.

8. mail 2014 esitas Maksuja Tolliamet Viru Maakohtule avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga. 3. Viru Maakohtu 25. juuli 2014. a määrusega rahuldati Maksuja Tolliameti taotlus ning G.Z-ile Maksu-ja Tolliameti 5. juuli 2013. a otsusega väärteoasjas nr 930013001131/2 määratud rahatrahv 65 trahviühikut, s.o 260 eurot, asendati 12 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 kuud alates kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärus jõustus 5. augustil 2014. 4.

29. novembril 2014 esitas Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur Viru Maakohtule taotluse üldkasuliku töö katkestamise ja aresti täitmisele pööramise kohta. Taotluse kohaselt jättis G.Z kohtuasja nr 4-14-3807 raames tegemata 8 tundi üldkasulikku tööd.

5. Viru Maakohtu 30. jaanuari 2015. a määrusega jäeti Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri taotlus aresti täitmisele pööramise kohta rahuldamata.

5.1

Kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda KarS § 69 lg 6 alusel kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt KrMS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Kui süüdlane hoiab talle määratud või mõistetud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, siis tulenevalt V™S § 210 3 lg-st 1 esitab selle rikkumise tuvastanud Politseija Piirivalveamet kohtule taotluse, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu, süüdlase seletuse kokkuvõtet ning üldkasuliku töö katkestamise ja aresti täitmisele pööramise ettepanekut. Nimetatud sätetest tulenevalt on karistuse täitmisele pööramise ja vastava taotluse esitamise eelduseks asjaolu, et isik on tahtlikult hoidnud kõrvale üldkasuliku töö täitmisest.

5.2

Kuigi antud juhul esinevad formaalsed alused asenduskaristuse täitmisele pööramiseks, leidis maakohus, et võlgnikule tuleb anda täiendav võimalus talle määratud kohustuste täitmiseks. Kohtuistungil antud selgitustest nähtuvalt on G.Z motiveeritud talle määratud üldkasulikku tööd tegema ning tema põhjendusi seniste rikkumiste kohta võib lugeda asjakohasteks. Sealjuures arvestas kohus ka asjaolu, et osa asenduskaristusest on võlgnik juba ära kandnud. Sellest lähtuvalt jättis kohus rahuldamata Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri taotluse aresti täitmisele pööramiseks ning otsustas pikendada G.Z-ile määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaega kahe kuu võrra. 6. Maakohtu määruse peale esitas Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur määruskaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega pöörata G.Z-i kandmata karistus täitmisele.

6.1

Maakohtu istungile oli kutsutud kohtuvälise menetleja esindajana Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse nooremuurija vanemväärteomenetleja ülesannetes D.N. , kes leidis, et G.Z-ile võib anda täiendava võimaluse määratud üldkasuliku töö tundide tegemiseks. Võrreldes kohtumenetluses osalenud nooremuurija vanemväärteomenetleja ülesannetes D.N. iga, on üldkasuliku töö koordineerijal, kes vahetult tegeleb töö korraldamisega, G.Z-i suhtes teine seisukoht. G.Z eiras temaga kokkulepitud ajakava. Kohtuasja nr 4-14-3807 raames käis G.Z tööl vaid ühe päeva, sooritades ainult 4 tundi üldkasulikku tööd. Pärast seda ta rohkem välja ei ilmunud ega teavitanud üldkasuliku töö koordineerijat ega tööandjat ilmumata jätmisest ega selle põhjustest. Mõjuvat põhjust mitteilmumiseks G.Z ei olnud, kuna ta ei esitanud tema haigust tõendavat dokumenti. Samuti teatas süüdlase tööandja D.D. , et G.Z ei ole motiveeritud talle määratud üldkasulikku tööd tegema ega ole asenduskaristuse kandmise vastu huvi ilmutanud. Üldkasuliku töö koordineerija juhib tähelepanu ka sellele, et pärast kohtuasja nr 4-14-3807 raames üldkasuliku töö määramist määrati G.Z-ile üldkasulikku tööd veel nelja kohtuasja raames kokku 66 tundi.

6.2

oli teadlik talle määratud üldkasuliku töö tundidest. Ta oli tutvunud talle G.Z koostatud ajakavaga, aga ei järginud seda. G.Z omas üldkasuliku töö koordineerija kontaktandmeid, ent ei teinud midagi tundide sooritamiseks ega ilmutanud asenduskaristuse kandmise vastu huvi. Seetõttu on üldkasuliku töö koordineerija seisukohal, et G.Z ei ole usaldusväärne, tal puudub motivatsioon üldkasuliku töö täitmiseks ja ta on sellest kõrvale hoidunud vastavalt KarS § 69 lg-le 6.

6.3

Kohtuväline menetleja ei nõustu maakohtu määrusega ning on seisukohal, et kohtul ei olnud õigust kutsuda kohtuistungile kohtuvälise menetleja esindajana D.N. it, kes on Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse nooremuurija vanemväärteomenetleja ülesannetes. V™S § 17 kohaselt on kohtumenetluse pooled menetlusosaline ja kohtuväline menetleja. Antud asi on seotud väärteoasjades üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalvega. Vastavalt siseministri

22. detsembri 2011. a määrusele nr 27 “Väärteoasjades üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve kord“ (edaspidi Kord) korraldab üldkasuliku töö täitmist üldkasuliku töö koordineerija. Koordineerija esitas 29. novembril 2014 Viru Maakohtule taotluse G.Z-i üldkasuliku töö katkestamiseks ja aresti täitmisele pööramiseks. Lähtudes ülaltoodust, on kohtumenetluses kohtuväline menetleja üldkasuliku töö koordineerija. Kuna kohtumenetluses osales Politseija Piirivalveameti esindajana D.N. , kellel ei olnud õigust osaleda kohtumenetluses, siis olid tegeliku üldkasuliku töö koordineerija õigused ning seaduslikud huvid piiratud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus, tutvunud vaidlustatava kohtumääruse ja selle peale esitatud kaebusega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ja selle tühistamiseks kaebuses esitatud motiividel puudub alus. 8.

Enne

maakohtu

määruse

põhjendatuse

hindamist

käsitleb

ringkonnakohus

määruskaebuse esitaja seisukohta, mille kohaselt puudus D.N. il pädevus osaleda menetluses kohtuvälise menetleja esindajana. Ringkonnakohus sellise arvamusega ei nõustu. V™S § 2101 lg 1 näeb ette, et kui süüdlane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, teeb Politseija Piirivalveamet kohtule taotluse pöörata süüdlasele mõistetud arest täitmisele. V™S § 207 1 lg 3 alusel vastu võetud Korra § 2 lg 2 p 5 täpsustab, et kohtule aresti täitmisele pööramise taotluse esitamine on prefektuuri pädevuses. Eeltoodust tuleneb, et kohtumenetluse pooleks süüdlasele määratud aresti täitmisele pööramise menetluses on Politseija Piirivalveamet, mitte konkreetne ametnik. Ametnik on üksnes isik, kelle kaudu kohtuväline menetleja menetluses osaleb ja oma ülesandeid teostab (VTMS § 10 lg 1). Seejuures väärib tähelepanu ka V™S § 10 lg 3 1 , mis sätestab, et kui kohtuvälise menetleja ametnikuks on politseiametnik, tõendab tema pädevust politseiametniku ametitõend. Maakohtu istungil osales D.N. , tegutsedes Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse nooremuurijana vanemväärteomenetleja ülesannetes. Seega oli tegemist politseiametnikuga, kes oli viidatud sätetest tulenevalt pädev väärteomenetluses kohtuvälist menetlejat esindama. 9. Ringkonnakohtu hinnangul ei lükka määruskaebuses esitatud asjaolud ümber maakohtu otsustust pikendada G.Z-i üldkasuliku töö tegemise tähtaega. Maakohus on põhjendanud, miks ta ei pea vajalikuks pöörata G.Z-ile määratud aresti täitmisele ja leiab, et süüdlasele võib anda veel ühe võimaluse. Seejuures olid kohtule teada kõik määruskaebuses kirjeldatud G.Z-i üldkasuliku töö tegemist kirjeldavad asjaolud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult võtnud arvesse seda, et G.Z ei hoidunud üldkasuliku töö tegemisest täielikult kõrvale, vaid määratud 12-st tunnist jättis ta tegemata kaheksa. Seega osa üldkasulikust tööst tegi G.Z nõuetekohaselt ära. Olukorras, kus KarS § 69 lg 6 sätestab üldkasulikust tööst kõrvalehoidumisele reageerimiseks mitu erinevat alternatiivi, ei pea ringkonnakohus sellistel asjaoludel põhjendatuks kohaldada esimeses järjekorras kõige rangemat meedet. Kohus nõustub maakohtu arvamusega, et G.Z-ile võib anda veel ühe võimaluse üldkasuliku töö tundide tegemiseks, pikendades selleks ettenähtud tähtaega.

10. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes V™S § 196 lg-st 2 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja kohtuvälise menetleja esindaja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Tartu Ringkonnakohtu kohtunik