4-14-3803/21 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

4. märts 2015, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-14-3803 Kohtukoosseis Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 30. jaanuari 2015 määrus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri taotluse

U.F-ile määratud üldkasuliku töö

katkestamiseks ja aresti täitmisele pööramiseks rahuldamata jätmises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse vanemspetsialist S.K. , määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 30. jaanuari 2015 määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

V™S § 198 alusel ei ole käesolev määrus edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. karistati Maksuja Tolliameti 17.06.2013 üldmenetluse otsusega U.F väärteoasjas nr 930013001015/2 Tolliseaduse § 73 lg 1 järgi rahatrahviga 60 trahviühikut, so 240 eurot. Kohtuvälise menetleja otsus on jõustunud.

2. 08.05.2014 esitas Maksuja Tolliamet Viru Maakohtule avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga.

3. Viru Maakohtu 25.07.2014 kohtumäärusega rahuldati Maksuja Tolliameti 08.05.2014 taotlus asendada U.F-ile määratud rahatrahv arestiga ning talle väärteoasjas nr 930013001015/2 määratud rahatrahv 60 trahviühikut, s.o 240 eurot, asendati 12 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 kuud alates kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärus jõustus 05.08.2014.

4. 29.11.2014 esitas Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur Viru Maakohtule taotluse üldkasuliku töö katkestamise ja aresti täitmisele pööramise kohta, kuna kohtuasja nr 4-14-3803 raames jäi U.F sooritamata 12 tundi.

5. Kohus jättis taotluse rahuldamata ja pikendas U.F-ile määratud üldkasuliku töö teostamise tähtaega kahe kuu võrra. Täiendav tähtaeg hakkab kulgema käesoleva määruse jõustumisest. Kohus, osundades KarS § 69 lg-s 6 ja V™S § 210 3 lg-s 1 sätestatule, leidis, et karistuse täitmisele pööramise ja vastava taotluse esitamise eelduseks on asjaolu, et isik on tahtlikult hoidnud kõrvale üldkasuliku töö täitmisest.

Kuigi antud juhul esinevad formaalsed alused asenduskaristuse täitmisele pööramiseks, leidis kohus, et võlgnikule tuleb anda täiendav võimalus talle määratud kohustuste täitmiseks, kuivõrd kohtuistungil antud selgitustest nähtuvalt on U.F motiveeritud talle määratud üldkasulikku tööd teostama ning tema põhjendusi seniste rikkumiste kohta võib lugeda asjakohasteks.

MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSTE SISU

6. Viru Maakohtu määruse peale esitas kaebuse Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse vanemspetsialist S.K. , kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja Viru Maakohtu 25.07.2014 otsusega väärteoasjas nr 4-14-3803 süüdlastele mõistetud karistuse täitmisele pööramist 12 tunni osas. Taotluse läbivaatamisele taotletakse kutsuda ÜKT koordineerimisega vahetult tegelev ametnik ehk Ida prefektuuri ÜKT koordineerija.

6.1 Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et kohtu poolt oli vale kutsuda istungile kohtuväliseks menetlejaks D.N. i. Vastavalt V™S §-le 17 on kohtumenetluse poolteks menetlusosaline ja kohtuväline menetleja. Antud asi on seotud väärteoasjades üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalvega, seega vastavalt Siseministri 22.12.2011.a määrusele nr

27 “Väärteoasjades üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve kord“ korraldab üldkasuliku töö täitmist ÜKT koordineerija. Viimane esitas 29.11.2014 Viru Maakohtule taotluse U.F-i üldkasuliku töö katkestamiseks ja aresti täitmisele pööramiseks. Seega on kohtuväliseks menetlejaks ÜKT koordineerija. Kuna kohtumenetluses osales Politseija Piirivalveameti esindaja ehk D.N. , kellel ei ole õigust osaleda antud kohtumenetluses, siis olid vastavalt V™S §-le 190 tegeliku ÜKT koordineerija õigused ning seaduslikud huvid piiratud.

6.2 ÜKT koordineerija ei nõustu kohtu järeldustega ÜKT tähtaja pikendamise osas. Süüdlane U.F eiras temaga kokkulepitud ajakava. Ta ei käinud tööl kohtuasja nr 4-14-3803 raames ühtegi päeva koostatud ja kooskõlastatud ajakava nr 1 kohaselt ning eiras kooskõlastatud ajakava nr 2, mille järgi süüdlane tööle ei ilmunud ega teavitanud ÜKT koordineerijat ega tööandjat ilmumata jätmisest ja selle põhjustest. Mõjuvat põhjust tal selleks ei olnud ja haigust tõendavat dokumenti ta ei esitanud. Süüdlase tööandja D.D. teatas, et U.F ei ole motiveeritud talle määratud üldkasulikku tööd teostama ning pole asenduskaristuse kandmise vastu huvi ilmutanud ja rääkis kogu aeg sellest, et tal on parem aresti kanda. ÜKT koordineerija esitas määruskaebusega väljavõte karistusregistrist, kust nähtub, et lisaks kohtuasjale nr 4-14-3803 on U.F-ile üldkasulik töö määratud veel nelja kohtuasja (nr 4-14-3802, 4-14-3804, 4-14-3806, 4-14-3807) raames, kokku 66 (kuuskümmend kuus) tundi raames.

6.3 Süüdlane U.F oli teadlik talle määratud ÜKT tundidest ning oli tutvunud talle määratud ajakavaga, aga ei järginud seda. Tal olid ka ÜKT koordineerija kontaktandmed, ent ta ei teinud midagi tundide sooritamiseks ja pole asenduskaristuse kandmise vastu huvi ilmutanud.

U.F ei ole usaldusväärne, tal puudub motivatsioon ÜKT täitmiseks ning tema puhul on tegemist üldkasulikust tööst kõrvale hoidmisega vastavalt KarS § 69 lg-le 6.

RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

7. Ringkonnakohus, tutvunud vaidlustatava kohtumääruse ja selle peale esitatud kaebusega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ja selle tühistamiseks kaebuses esitatud motiividel puudub alus.

8. Enne maakohtu määruse põhjendatuse hindamist käsitleb ringkonnakohus määruskaebuse esitaja seisukohta, mille kohaselt puudus D.N. il pädevus osaleda menetluses kohtuvälise menetleja esindajana. Kohus sellise arvamusega ei nõustu. V™S § 210 1 lg 1 näeb ette, et kui süüdlane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, teeb Politseija Piirivalveamet kohtule taotluse pöörata süüdlasele mõistetud arest täitmisele. V™S § 207 1 lg 3 alusel siseministri poolt 22. detsembril 2011 vastu võetud määruse „Väärteoasjades üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve kord“ (edaspidi Kord) § 2 lg 2 p 5 täpsustab, et kohtule aresti täitmisele pööramise taotluse esitamine on prefektuuri pädevuses. Eeltoodust tuleneb, et kohtumenetluse pooleks süüdlasele määratud aresti täitmisele pööramise menetluses on Politseija Piirivalveamet, mitte konkreetne ametnik. Ametnik on üksnes isik, kelle kaudu kohtuväline menetleja menetluses osaleb ja oma ülesandeid teostab (V™S § 10 lg 1). Seejuures väärib tähelepanu ka V™S § 10 lg 3 1, mis sätestab, et kui kohtuvälise menetleja ametnikuks on politseiametnik, tõendab tema pädevust politseiametniku ametitõend. Maakohtu istungil osales D.N. , tegutsedes Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse nooremuurijana

vanemväärteomenetleja ülesannetes. Seega oli tegemist politseiametnikuga, kes oli viidatud sätetest tulenevalt pädev väärteomenetluses kohtuvälist menetlejat esindama.

9. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei lükka määruskaebuses esitatud asjaolud ümber maakohtu otsustust pikendada U.F-i üldkasuliku töö tegemise tähtaega. Maakohus on põhjendanud, miks ta ei pea vajalikuks pöörata U.F-ile määratud aresti täitmisele ja leiab, et süüdlasele võib anda veel ühe võimaluse. Seejuures olid kohtule teada kõik määruskaebuses esitatud U.F-i üldkasuliku töö tegemist kirjeldavad asjaolud. U.F on maakohus selgitanud, et soovib ÜKT-d teostada, aga palaviku tõttu ei saanud ta kohustust täita. Maakohus on lugenud põhjendusi asjakohasteks.

Olukorras, kus KarS § 69 lg 6 sätestab üldkasulikust tööst kõrvalehoidumisele reageerimiseks mitu erinevat alternatiivi, ei pea ka ringkonnakohus sellistel asjaoludel põhjendatuks kohaldada esimeses järjekorras kõige rangemat meedet. Kohus nõustub maakohtu arvamusega, et U.F-ile võib anda veel ühe võimaluse üldkasuliku töö tundide tegemiseks, pikendades selleks ettenähtud tähtaega.

10. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes V™S § 196 lg-st 2 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja kohtuvälise menetleja esindaja määruskaebuse rahuldamata.

Maarika Kuusk Tartu Ringkonnakohtu kohtunik