3-15-366/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R

U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Agu Timmi ja Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

4. märts 2015, Tartu

Haldusasja number

3-15-366

Haldusasi

Jaanus Rootsi kaebus Tartu Vangla tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 500 eurot

seoses õhtusöögist ilmajäämisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 18. veebruari 2015. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jaanus Rootsi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Jaanus Roots

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18. veebruari 2015. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates

otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jaanus Roots esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse talle tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks summas 500 eurot, kuna ta jäeti 22. novembril 2014 Tartu Vanglas

õhtusöögita.

2. J. Roots esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus talle Tartu Vangla tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamist summas 500 eurot, kuna kaebaja jäeti 22. novembril 2014

õhtusöögist ilma.

Koos kaebusega esitas J. Roots taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse

esitamisel ning taotluse riigi õigusabi saamiseks.

3. Tartu Halduskohtu 18. veebruari 2015. a määruse resolutsiooni p-ga 1 jäeti rahuldamata

J. Rootsi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel ning p-ga 3 taotlus

riigi õigusabi määramiseks. Määruse kohaselt:

3.1. Riigilõivuseaduse § 60 lg 2 kohaselt tasutakse halduskohtule kahju hüvitamiseks kaebuse

esitamisel riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte alla

15 euro ja mitte üle 750 euro. Kuna kaebaja kahju hüvitamise nõude suuruseks on 500 eurot,

tuleb riigilõivu tasuda 15 eurot.

3.2. Menetlusabi taotluse lahendamisel tuleb juhinduda halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 110 lg 1 p-st 1, § 111 lg-st 1 ning § 112 lg 1 p-st 1. Kaebaja vanglasiseselt

isikuarvelt nähtuvalt oli tal menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud neljal kuul (11.

oktoober 2014 kuni 10. veebruar 2015) sissetulekuid summas 233,01 eurot, millest on

võimalik maha arvata kinnipidamised vabanemis- ja nõuete fondi summas 163,10 eurot.

Muude mahaarvamiste tegemiseks ei ole alust. Seega on kaebaja kahekordne keskmine ühe

kuus sissetulek 34,96 eurot [233,01-163,10):4x2]. Kuna kaebaja kahekordne keskmine ühe

kuu sissetulek ületab eeldatavaid menetluskulusid, ei ole kaebaja vabastamine riigilõivu

tasumisest kaebuse esitamisel HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel lubatud ning vastav taotlus tuleb

rahuldamata jätta.

3.3. Halduskohus märkis, et menetlusabi taotluse lahendamisel ei pea arvesse võtma asjaolu,

et kaebajal ei ole kaebuse esitamise hetkel kontol piisavalt raha. Kinnipeetavaid peetakse ülal

riigieelarvest, mistõttu on kaebajale tagatud eluase, toit ja riided. See, et kaebaja otsustas oma

raha kulutada vangla kaupluses, mitte selleks, et säästa seda riigilõivu tasumiseks, on tema

enda valik. Riigikohtu halduskolleegium on 12. märtsi 2012. a määruses nr 3-7-1-61-12

märkinud, et menetlusabi andmise otsustamisel ei tule enam arvesse võtta asjaolu, et taotlejale

peab pärast riigilõivu tasumist jääma mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib vajadus

põhjendatud kulutuste tegemiseks.

3.4. Riigi õigusabi seadus (RÕS) § 6 lg 1 sätestab, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik,

kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku

õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle

majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas

ei ole isiku maksejõuetus veel aluseks isikule riigi õigusabi määramiseks. RÕS § 7 lg 1 p 1

kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ja sama sätte p

6 kohaselt ei anta riigi õigusabi ka juhul, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise

nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. RÕS § 7 lg-s 1 nimetatud

aluste esinemisel riigi õigusabi ei anta, isegi kui isikut tuleb pidada maksejõuetuks.

Halduskohtu hinnangul esinevad antud asjas nii RÕS § 7 lg 1 p-s 1 kui ka 6 nimetatud alused

riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Halduskohtule esitatud kaebus on arusaadav ning

puudub alus kahelda, et kaebaja ei suudaks ka edaspidi oma seisukohti kohtule selgitada.

Kaebaja on iseseisvalt suutnud läbida kohustusliku kohtueelse menetluse. Seega on kaebaja

võimeline ise oma õigusi kaitsma. Halduskohtul lasuva uurimispõhimõtte kohaselt peab

kohus vajadusel kaebajat suunama ja abistama. Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et

kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus

enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning

võimaliku kohtupraktika. Kaebaja on kohtule esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude

ning esitatud asjas ei ole tungiv avalik huvi tuvastatav, mistõttu on täidetud ka RÕS § 7 lg 1 p

6 kohaldamise eeldus. Eelneva tõttu tuleb kaebaja taotlus riigi õigusabi määramiseks jätta

rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. J. Roots esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 18. veebruari 2015. a

määruse resolutsiooni p-d 1 ja 3 tühistada. Kaebajal oli sissetulek, kuna ema toetas teda

rahaliselt, aga kuna kaebaja ema siirdub vanadekodusse, ei saa ta oma pojale enam raha saata.

Kaebaja ei nõustu sellega, et asjas ei esineks tungivat avalikku huvi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

6. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid

vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatu ei anna alust

halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus

järgnevat.

7. Viited sellele, et kaebajal ei ole enam sissetulekuid, kuna tema ema läheb vandekodusse, ei

oma asjas tähtsust. Menetlusabi taotluse lahendamisel tuleb arvesse võtta sissetulekuid, mis

kaebajal olid riigilõivust vabastamise taotluse esitamisele eelnenud neljal kuul (HKMS § 112

lg 1 p 1). Siinkohal ei oma tähtsust seegi, kes on kaebaja vanglasisesele isikukontole raha

kandnud.

8. Ühtlasi on asjakohatu kaebaja väide, et asjas esineks tungiv avalik huvi, mis tooks kaasa

kaebajale riigi õigusabi andmise. Haldusasja materjalidest nähtuvalt (vt Tartu Vangla

2. veebruari 2015. a otsust nr 1-13/1136-2, millega J. Rootsi kahju hüvitamise taotlus jäeti

rahuldamata, tl 3 ja 3p) jäi kaebaja õhtusöögist ilma vaid ühel korral. Taoline asjaolu ei anna

piisavat alust nentimaks asjas tungiva avaliku huvi esinemist. Vangla on suutnud üldjoontes

tagada kinnipeetavate korrapärase toitlustamise ning kaebaja väide tema nälga jätmise kohta

on liialdatud. Kuna halduskohus tuvastas, et riigi õigusabi andmine on välistatud juba RÕS §

7 lg 1 p-s 1 nimetatud aluse esinemise tõttu, on riigi õigusabi andmine kaebajale igal juhul

välistatud.

9. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 18. veebruari 2015. a määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene